1-11-776/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-776 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 275 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav G.I

elukoht: XXXX XX: isikukood XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.I KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks 2 ( ) kuud kaks vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19-20.01.2011, s.o

2 (kaks) päeva, G.I poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.I ei pane (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg- 18 s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja (üheksateist) eurot senti, 19 18 sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Aivar Hindi poolt G.I-le Tartu 3 20 Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista G.I-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjale makstud tasu (kaheksakümmend üheksa) eurot senti. 89 49 Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha 417,03 eurot välja mõistmata.

Määrata menetluskulude summas eurot tasumine ositi (kolmele) kuule järgmiselt: alates 89,49 3

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on G.I kohustatud tasuma igakuiselt 29 (kakskümmend üheksa) eurot senti. 83

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks

menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

G.I süüdistatakse selles, et tema 18.01.2011 kella 23.15 paiku Tartus Lina 6 asuva

hoone teisel korrusel kasutas oma ametikohustusi täitvate Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

patrullitalituse Tartu politseijaoskonna konstaablite A.A. ja K.P. suhtes ebatsensuurseid ja

solvavaid väljendeid, millega solvas politseiametnike au ja väärikust ning alavääristas politseiametniku elukutset.

3

Sellega pani G.I toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kokkulepe

KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.I eelvangistuses viibitud aeg 19- 20.01.2011, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.I 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole.

Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1

pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus

kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga

alammäär on 278,02 eurot). Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 70,31 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

Kuna G.I on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on ainult pension 2500 krooni

(160 eurot) kuus ja tal puuduvad ka lähedased, kes teda materiaalselt toetaksid, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks

jätta sundraha välja mõistmata ja määrata riigi õigusabi kulud tasumisele osadena kolme kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik