1-10-17134/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjaanuaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas S.N ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. MIOÜ, eluk. XXX Tallinn, varem kriminaalkorras karis-tamata
Legislator headnote
AI generated1-10-17134/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides /. Seega S.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvali- fitseeritava kuriteo.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
20. jaanuaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
S.N ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. MIOÜ, eluk. XXX Tallinn, varem kriminaalkorras karis-tamata
Viibis eelvangistuses alates 04.11.2010 a. kuni 05.11.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus t u v a s t a s :
S.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 04.11.2010 a. kella 23.50 ajal juhtis
Tallinnas Filtri teel mootorsõidukit MBW reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( narkojoove kanepist ).
Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides /. Seega S.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvali- fitseeritava kuriteo.
Süüdistatav kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et umbes nädal enne seda sündmust ta oli Hollandis ja seal tarvitas kanepit. 04.11 öösel hakkas sõidukit juhtima, sest tundis ennast adekvaatselt. Filtri teel politsei märguandel peatas sõiduki ja tehti kiirtest. Ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi.
Tunnistaja Birgit Niin poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 04.11. ta oli politseipatrullis ja kella 23.50 ajal nägi Filtri teelt Vana – Lõuna tänava poole sõitmas ebakindla sõidustiiliga sõidukit BMW reg. nr. XXX. Märguandel sõiduk peatus ja sõiduki juhiks oli S.N
. Autost väljumisel tema kõnnak ja tasakaal oli häiritud , silmad märjad ja pupill ei reageerinud valgusele. Indikaatorvahendiga tehtud kiirtest reageeris ainele THC. Juht toimetati seejärel Wismari haiglasse ekspertiisi. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 17134
Vaatamata sellele, et S.N end kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud on tema süü on peale tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt tuvastati tal kanepi tarvitamise tunnuseid. / t.l. 10 –17 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, politseinike aktiivset ja kohusetundlikku suhtumist töösse ja isiku kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s :
1 Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast.
2 Välja mõista S.N-ilt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse
3 Välja mõista S.N-ilt kaitsjatasu 95.88 Eurot
4 Välja mõista S.N-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 82.51 Eurot ( 1291 krooni )
Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777.
5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kohtunik