2-21-1101/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1101

Kohtuasi

RV OÜ hagi Farm In Productions OÜ vastu võlgnevuse

ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

118 318,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja RV OÜ (registrikood 12108671), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja Janne-

Liisa Ottis

Kostja Farm In Productions OÜ (registrikood 12925179),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Farm In Productions OÜ kanda.

4. Määrata RV OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks

summas 1213,75 eurot.

5. Mõista Farm In Productions OÜ-lt RV OÜ kasuks välja menetluskulud 1213,75

eurot. Farm In Production OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda RV

OÜ-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-1101

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RV OÜ (hageja) esitas 22. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Farm In Production OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 35 520 eurot ja viivised

82 798,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi KRADA ENGINEERING OÜ 27. novembril 2018 kostja palvel

kostjale hinnapakkumise nr KR-181101 summas 30 600 eurot (lisandub käibemaks) Imavere

Rapsiõlitehase kompleksi konstruktiivse põhi- ja tööprojekti koostamiseks. KRADA

ENGINEERING OÜ ja kostja sõlmisid 2. jaanuaril 2019 projekteerimislepingu nr 1812111,

mille esemeks oli projekteerimislepingu p 2.1 kohaselt Imaveres Tööstuse kinnistule

projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekti (sh

terasdetailide tootejoonised) koostamine. Projekteerimislepingu p 5.1 kohaselt lepiti kokku, et

lepingu alusel teostatavate tööde hind on 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjast

tulenevatel põhjustel lükkus projekteerimislepingus sätestatud tööde valmimise tähtaeg edasi.

1. juulil 2020 edastas KRADA ENGINEERING OÜ kostjale teate, et tööprojekt on valmis koos

vastava veebilingiga projekti dokumentide asukohaga. Projekteerimislepingu p 6.2 kohaselt on

tellija (kostja) üleantud projektietapi automaatselt vastu võtnud kümne tööpäeva jooksul

üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkuseid projektietapi täiendamiseks. Kostja

tööde osas mistahes pretensioone ei esitanud ning KRADA ENGINEERING OÜ väljastas

kostjale 15. juulil 2020 arve nr 030720 summas 35 520 eurot (sisaldab käibemaksu) tähtajaga

15. august 2020 (arvel ekslikult märgitud 2019). Kostja ei ole arvet tasunud.

Projekteerimislepingu p 8.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui kostja ei pea kinni lepinguga

ettenähtud maksetähtajast, on projekteerijal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumata summast

iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast. Kuna hagi

esitamise ajaks ületab viiviste summa 10% tasumata arve summast, tuleb kostja

viivisevõlgnevuseks lugeda 3552 eurot ehk 10% tasumata arve summast. KRADA

ENGINEERING OÜ loovutas 13. jaanuaril 2021 projekteerimislepingust tuleva nõude kostja

vastu hagejale ja saatis 22. jaanuaril 2021 vastavasisulise teate kostjale.

3. Hageja ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu nr A2018-003RV, mille

esemeks olid müügilepingu p 1 kohaselt hageja poolt kostjale müüdav teraviljakuivati ja

punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega. Hageja esitas kostjale müügilepinguga

seonduvalt arve nr 2019119 summas 6000 eurot ja arve nr 2019120 summas 42 000 eurot

maksetähtajaga 21. oktoober 2019. Kostja tasus arved 17. detsembril 2020. Müügilepingu p 4

kohaselt kohustus kostja tasuma lepingus sätestatud rahaliste kohustuste viivitamise eest

2-21-1101

hagejale tasuma viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

Hagejal on kostja vastu müügilepingust tulenev viivisenõue 20 256 eurot.

4. Hageja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2019 töövõtulepingu nr A2019-011RV, mille

esemeks oli töövõtulepingu p 2.1 alusel Imavere rapsiseemnete tehases teostatavad ehitustööd.

Hageja esitas kostjale töövõtulepingu alusel arve nr 2019082 summas 54 986,68 eurot

maksetähtajaga 23. august 2019, mille kostja tasus 4. detsembril 2020; arve nr 2019094

summas 19 195,20 eurot maksetähtajaga 4. september 2019, mille kostja tasus 11. septembril

2020; arve nr 2019121 summas 12 966,24 eurot maksetähtajaga 21. oktoober 2019, mille kostja

tasus 4. detsembril 2020, arve nr 2019122 summas 30 343,90 eurot maksetähtajaga

21. oktoober 2019, mille kostja tasus 4. detsembril 2020. Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt on

lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigustatud poolel nõuda viivituses

olevalt poolelt viivist 0,1% päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid

mitte rohkem kui 10% kogu lepingu tasust. Hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev

viivisenõue summas 60 078,34 eurot. Kuna töövõtulepingu hind oli 589 901,30 eurot, siis on

aga hageja viivisenõude maksimumulatus piiratud summaga 58 990,13 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja ei ole sõlminud KRADA ENGINEERING OÜ-ga projekteerimislepingut nr 812112.

Kostja ei ole allkirjastanud projekteerimislepingut. KRADA ENGINEERING OÜ tegi kostjale

hinnapakkumise erinevate projekteerimistööde teostamiseks, kuid vastavaid töid ei ole

KRADA ENGINEERING OÜ kunagi teostanud enamas mahus kui tasutud 4000 eurot

(lisandub käibemaks) uue alajaama projekteerimise töö eest.

7. Kostja ei vaidle, et pooled sõlmisid müügilepingu nr A2018-003RV. Arve nr 2019119

summas 6000 eurot esitati elektritööde eest ja ei ole esitatud vaidlusaluse müügilepingu alusel.

Elektritööde teostamise eest tasumisel ei ole pooled sellises viivisemääras, nagu hageja nõuab,

kokku leppinud. Müügilepingu alusel esitatud arve nr 2019120 ei ole muutunud sissenõutavaks.

Müügilepingu p 3 kohaselt on maksetingimused kokku lepitud lepingu lisaks nr 2 olevas

maksegraafikus. Müügilepingu lisa 2 p 1.3.2 kohaselt tasub ostja müüjale peale ettemaksu kogu

kauba ostuhinna järgnevalt: 92 144,40 eurot (lisandub käibemaks 20%) pärast kauba ja tööde

üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva jooksul peale arve saamist.

Müügilepingu p 12.3 järgi allkirjastatakse kauba ja tööde üleandmise vastuvõtmise akt müüja

poolt kahes eksemplaris ning edastatakse koos tehniliste dokumentidega ostja kontaktisikule,

kes korraldab üleandmise-vastuvõtmise kümne tööpäeva jooksul dokumentide saamisest. Ostja

allkirjastab kauba üleandmise vastuvõtmise akti või vaheakti vastavalt tegelikult üle antud

kaubale ja teostatud töödele ja juhul, kui kaup vastab lepingule. Kuna müügilepingus p-s 12.3

nimetatud üleandmise vastuvõtmise akti ei ole kostjale kunagi saadetud, siis ei ole viimased

tasud müügilepingu alusel kunagi muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd tööd olid faktiliselt

teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole

kostja kunagi olnud.

8. Töövõtulepingu nr A2019-011RV alusel esitatud arved nr 2019082 (esitatud teostatud tööde

akti nr A2019-065RV alusel traforuumi kohta) ja nr 2019094 (esitatud teostatud tööde akti

nr A2019-081RV alusel laborihoone kohta) ei ole muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu

p 6.4.1 kohaselt tellija tasub töövõtjale tööde eest osade kaupa alljärgnevalt: poolte

kokkulepitud perioodil teostatud ja tellija esindaja ning tellija omanikujärelevalve poolt

kontrollitud ja aktsepteeritud tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve

2-21-1101

esitamise kuupäevast töövõtja poolt. Tööde mahtude kontrollimiseks esitab töövõtja tellija

esindajale arvestuslikult perioodil teostatud tööde mahtude arvestustabeli. Tellija esindaja ja

tellija omanikujärelevalve kontrollivad ja allkirjastavad mahtude arvestustabeli kolme tööpäeva

jooksul. Kuna sellist tabelit töövõtulepingu p 6.4.1 järgi kostja ega kostja omanikujärelevalve

allkirjastatud ei ole, siis ei ole saabunud kunagi ka maksetähtaega. Kuivõrd tööd olid faktiliselt

teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole

kostja kunagi olnud.

9. Töövõtulepingu nr 2019-011RV alusel esitatud arved nr 019121, nr 2019122 ja nr 2019123,

mis on esitatud lõpuarvetena, ei ole samuti muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu p 6.4.2

kohaselt tasutakse teostatud tööde eest lõplikult pärast tööde üleandmise vastuvõtmise akti

allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt – seitsme kalendripäeva

jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast. Lõpparve suurus peab moodustama lepingu

maksumusest viis protsenti. Töövõtulepingu p 5.1 järgi peale kogu töö nõuetekohast valmimist

annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtu lõppaktiga. Olenemata osade kaupa

akteerimisest loetakse kogu lepingu alusel tehtud töö ja sellega kaasnev riisiko tellijale üle

läinuks üksnes lõppakti allkirjastamisel poolte poolt. Töövõtulepingu p 5.2 kohaselt koos

lõppaktiga tuleb tellijale esitada kogu töö teostamist puudutav täitedokumentatsioon jm

asjassepuutuvad õigusaktides nõutud ja kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Töövõtja

ei anna tellijale üle täitedokumentatsiooni tööde osas, mida on teostanud kolmandad isikud enne

töövõtja tööde alustamist. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt tööde üleandmise vastuvõtmise akti

koostab ja esitab tellijale allakirjutamiseks töövõtja. Kuivõrd töövõtulepingus ettenähtud

akteerimist ei ole toimunud, ei ole täidetud tingimused tasu viimaste osamaksete sissenõutavaks

muutumisest. Kuivõrd tööd olid faktiliselt teostatud, tasus kostja hoolimata puudulikust

akteerimisest tööde eest, kuid viivituses ei ole kostja kunagi olnud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 13. detsembri 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 35 520 eurot ja viivise 82 798,13 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et 5. detsembril 2018 saatis kostja

KRADA ENGINEERING OÜ-le e-kirja, mille kohaselt kinnitas kostjale KRADA

ENGINEERING OÜ poolt esitatud hinnapakkumise ja 12. detsembril 2018 saatis KRADA

ENGINEERING OÜ-le kostja esindaja poolt koostatud projekteerimislepingu nr 1812122,

mille KRADA ENGINEERING OÜ allkirjastas. Seega on KRADA ENGINEERING OÜ ja

kostja vahel 2. jaanuaril 2019 sõlmitud projekteerimise töötõtuleping, mille alusel kohustus

KRADA ENGINEERING OÜ koostama Imavere rapsiõlitehase konstruktiivse osa tööprojekti.

KRADA ENGINEERING OÜ edastas 1. juulil 2020 tööprojekti koos tootejoonistega kostja

kolmele esindajale. Mitte ükski kostja kolmest esindajast ei ole esitanud pretensioone saadetud

tööprojekti suhtes. Asjaolu, et tegelikkuses oli KRADA ENGINEERING OÜ poolt kostjale

tootmishoone projekt koostatud nähtub ka 18. juuni 2020 e-kirjast, kus objekti ehitaja pöördub

KRADA ENGINEERING OÜ esindaja poole sooviga täpsustada koostatud projektis

mõningaid aspekte. Kuna KRADA ENGINEERING OÜ on kostjale tööd üleandmiseks

esitanud, kostja ühelegi puudusele viidanud ei ole ning objekt on valmis ehitatud, siis tuleb

vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning tõendatud on, et KRADA

ENGINEERING OÜ 15. juulil 2020 väljastatud arvel tasunõue 35 520 eurot (käibemaksuga)

maksetähtajaga 15. august 2020 on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda

saadud tööde eest põhivõlgnevus 35 520 eurot. Projekteerimislepingu p 8.1 kohaselt oli

projekteerijal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest,

2-21-1101

kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast Perioodil 16. augustist 2020 kuni

22. jaanuarini 2021 on 159 viivitatud päeva eest sissenõutavaks muutunud viivisenõue 3552

eurot. Maakohus tuvastas, et KRADA ENGINEERING OÜ loovutas projekteerimislepingust

nr 1812122 tulenevad nõuded kostja vastu 11. jaanuaril 2021 hagejale.

12. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu

nr A2018-003RV, mille alusel hageja müüs kostjale teraviljakuivatid ja punkrid koos nende

kasutamiseks vajalike seadmetega. Hageja esitas kostjale müügilepingu alusel arve nr 019119

summas 6000 eurot ja arve nr 2019120 summas 42 000 eurot maksetähtajaga 21. oktoober

2019, millised arved kostja tasus 17. detsembril 2020. Hageja on tõendanud, et edastas 14. juulil

2018 kostjale elektritööde hinnapakkumise. Kuna hageja teostas elektritööd, koostas selle kohta

akti ning kostja tasus hinnapakkumises olnud tööde eest 151 000 eurot (lisandub käibemaks),

siis on kostja hagejalt tööd saanud. Kostja väide, et temale ei ole kunagi saadetud müügilepingu

p-s 12.3 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti, pole tõene. Hageja on esitanud kohtule

üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on poolte poolt allkirjastatud, mistõttu on hageja arvetest

nr 2019119 ja 2019120 tulenev nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks 22. oktoobril 2019.

Kostja on viivitanud arvete tasumisega 422 päeva. Müügilepingu p 4 kohaselt on hagejal õigus

nõuda viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue summas 20 236 eurot

on põhjendatud.

13. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2019 töövõtulepingu

nr A2019-011RV, mille p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Imavere rapsiseemnete tehases

teostatavad ehitustööd (laborihoone, vastuvõtuhoone, traforuum). Hageja teostas tööd, koostas

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning aktide alusel arved nr-tega 2019082, 2019094,

2019121, 2019122 ja 2019123. Kostja hagejale tehtud tööde osas pretensioone ei esitanud ja

tasus arve nr 2019094 summas 19 195,20 eurot 11. septembril 2020 ning ülejäänud arved

4. detsembril 2020. Kostja väited, et hageja tasunõue pole sissenõutavaks muutunud, ei saa olla

tõene. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et teostatud tööde akt on kostja esindaja poolt

digiallkirjastatud. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud hagejale pretensioone

kooskõlas töövõtulepingu p-s 5.4 sätestatuga. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et

tegelikkuses on kostjal pretensioonid puudunud. Töövõtulepingu p 7.2 alusel on hagejal õigus

nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Kuivõrd kostja on viivitanud arve

nr 2019082 tasumisega 468 päeva, arve nr 2019094 tasumisega 372 päeva, arvete nr-

tega 2019121, 2019122 ja 2019123 tasumisega 409 päeva, siis on hageja viivise nõue kostja

vastu töövõtulepingu p 7.2 alusel summas 58 990,13 eurot põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Alternatiivselt palub kostja, et kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist,

tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

15. Maakohus on otsuses segamini ajanud õigusaktides sätestatu ja lepingus kokkulepitu ning

kohaldanud vastavaid põhimõtteid vaheldumisi ja mittesüsteemselt. Seejuures ei ole maakohus

arvestanud sellega, et hageja on esitanud oma nõude lepingulisel alusel. Maakohus on otsuse

tegemisel kostja esitatud seisukohad jätnud olulises ulatuses käsitlemata ning olulised tõendid

sisuliselt hindamata, millega on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Samuti on maakohus

ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või jätnud need kohaldamata (VÕS §-d 8, 82 lg 2

ja 637 lg 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2).

2-21-1101

16. Kostja ei ole sõlminud KRADA ENGINEERING OÜ-ga projekteerimislepingut

nr 1812112 ei 2. jaanuaril 2019 ega mistahes muul ajal. Leping on allkirjastatud üksnes

KRADA ENGINEERING OÜ juhatuse liikme IO poolt. Lepingul ei ole kostja esindaja allkirja.

KRADA ENGINEERING OÜ tegi kostjale hinnapakkumise erinevate projekteerimistööde

teostamiseks. Samas ei ole KRADA ENGINEERING OÜ teostanud kostjal projekteerimistöid

enamas mahus kui tasutud 4000 euro eest.

17. Arve nr 2019119 ei ole esitatud müügilepingu nr A2018-003RV alusel, kuna elektritööde

teostamine ei toimunud ega saanudki toimuda müügilepingu alusel. Müügilepingu alusel

esitatud arve nr 2019120 ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvete esitamisel

järginud arvete esitamisel müügilepingus sätestatud tingimusi. Müügilepingu p-s 12.3 nõutavat

üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjale kunagi saadetud, maakohus ei ole akti lepingule

vastavusele hinnangut andnud.

18. Töövõtulepingust nr A2019-011RV tulenevad nõuded on valdavas osas vastuolus

lepingutingimustega ja arved nr-tega 2019082, 2019094, 2019121, 2019122 ning 2019213 ei

ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvete esitamisel järginud töövõtulepingu

regulatsiooni (p 6.41 alusel vastava arvestustabeli või p 6.4.2 alusel lõppakti esitamist ei ole

hageja tõendanud ning maakohus ei ole esitatud aktide lepingule vastavusele hinnangut andud).

Vastustaja seisukoht

19. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

21. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud väidetele ning

tõenditele, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu

menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi

alljärgnevalt.

22. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta jääb muutmata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING OÜ on

loovutanud 2. jaanuaril 2019 KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahel sõlmitud

projekteerimislepingust nr 1812122 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti

kostjale teade 22. jaanuaril 2021 (I kd, tl 19–20). VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus

võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi

2-21-1101

kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu

lisaks vastuväidetele, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal.

24. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle kas KRADA ENGINEERING

OÜ ja kostja sõlmisid 2. jaanuaril 2019 projekteerimislepingu nr 1812122, mille esemeks oli

Imaveres Tööstuse kinnistule projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu)

konstruktiivse osa tööprojekti (sh terasdetailide tootejoonised) koostamine. Kostja vastuväidete

kohaselt ei ole kostja lepingut allkirjastanud, kuid projekteerimislepingu p 10.2 kohaselt jõustub

leping ja selle lisad alates hetkest, kui lepingu pooled on nendele alla kirjutanud. Maakohus

tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING OÜ

esitas 27. novembril 2018 kostja palvel hinnapakkumise nr KR-181101 summas 30 600 eurot,

millele lisandub käibemaks, Imavere rapsiõlitehase kompleksi konstruktiivse põhi- ja

tööprojekti koostamiseks (I kd, tl 10–11). Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluse ei

vaidle pooled ka selle üle, et projekteerimisleping on allkirjastatud vaid hageja poolt (hagi

lisa 2; I kd, tl 12–14). Kostja projektijuhi JM e-kirjaga on tõendatud, et projekteerimislepingu

nr 1812122 on koostanud ja hagejale allkirjastamiseks esitanud kostja ise (I kd, tl 143–146).

Projekteerimislepingu nr 1812122 esemeks on Imavere rapsiõlitehase konstruktiivse põhi- ja

tööprojekti koostamine hinnaga 30 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna

hinnapakkumises ja projekteerimislepingus on tööde sisu ja hind sama, siis on põhjendatud

järeldada, et projekteerimislepingu koostas kostja temale esitatud hinnapakkumise alusel.

25. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna pakkumuse projekteerimislepingu

sõlmimiseks

projekteerimislepingus

sätestatud

konkreetsetel

tingimustel

KRADA

ENGINEERING OÜ-le tegi kostja, edastades allkirjastamiseks enda poolt koostatud

projekteerimislepingu, siis on kostja ise sellega avaldanud kirjaliku tahteavalduse

projekteerimislepingu sõlmimise pakkumusega nõustumise korral olla projekteerimislepinguga

seotud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping

sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi

allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid

või kirjad. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing

tühine, kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta

projekteerimislepingu kehtivust asjaolu, et selle p-s 10.2 lepiti kokku, et leping jõustub alates

hetkest, kui lepingu pooled on selle allkirjastanud. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et

töövõtulepingu vorminõude eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Kuna kostja oli

palunud KRADA ENGINEERING OÜ-l alustada tööde teostamisega (I kd, tl 147), KRADA

ENGINEERING OÜ osales kostja projekteerimistööde koosolekutel (I kd, tl 148–155),

lepingupooled suhtlesid seoses projekteerimistöödega (I kd, tl 156), kostja tasus teostatud

projekteerimistööde eest 4000 eurot (I kd, tl 15), ja seda hoolimata asjaolust, et kostja ise ei

olnud allkirjastanud tema koostatud ja edastatud projekteerimislepingut KRADA

ENGINEERING OÜ-le, siis on põhjendatud järeldada, et kirjaliku nõude järgimine ei olnud

KRADA ENGINEERING OÜ ja kostja vahelise 2. jaanuari 2019 projekteerimislepingu

sõlmimiseks vajalik. Olukorras, kus kostja ise koostas lepingu, saatis selle KRADA

ENGINEERING OÜ-le, pooled suhtlesid omavahel lepingu täitmisega seotud küsimustes ja

kostja täitis lepingust tulenevaid oma kohustusi, on kostja tuginemine vorminõude täitmata

jätmisele hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik

2-21-1101

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei saa tugineda sellele, et

töövõtuleping pole tema poolt allkirjastatud (VÕS § 6 lg 2).

26. Seega on projekteerimisleping nr 1812122 sõlmitud 2. jaanuaril 2019 selles lepingus kokku

lepitud tingimustel ja on jõustunud lepingupoolte jaoks samal päeval ning on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Asjaolust, et KRADA ENGINEERING OÜ on 1. juuli

2020 e-kirjas tööprojekti valmimise kohta ja 15. juuli 2020 arvel nr 030720 viidatud esialgsele

hinnapakkumisele

(I kd,

tl 5–17)

ei

ole

samuti

võimalik

järeldada

VÕS § 29

tõlgendamisreegleid järgides projekteerimislepingu poolte soovi mitte olla seotud 2. jaanuari

2019 lepinguga, mis oli koostatud sama hinnapakkumise alusel.

27. Maakohus on õigesti tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et KRADA ENGINEERING

OÜ ja kostja vahel sõlmitud projekteerimisleping vastab töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635

lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Projekteerimislepinguga on tõendatud, et lepingu p 2.1 kohaselt oli

KRADA ENGINEERING OÜ kohustuseks koostada kostjale Imaveres Tööstuse kinnistule

projekteeritava Imavere rapsiõlitehase (sh koogiladu) konstruktiivse osa tööprojekt (sh

terasdetailide tootejoonised) ja lepingu p 5.1 kohaselt oli kostja kohustuseks selle eest maksta

30 600 eurot, millele lisandub käibemaks.

28. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas KRADA ENGINEERING

OÜ projekteerimislepingust tulenev kohustust on kohaselt täidetud ja tasunõue muutunud

sissenõutavaks. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et projekteerimislepingust tulenev

nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

29. Hageja töövõtutasu nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on

muutunud sissnõutavaks (VÕS § 82 lg 7). VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg-s 3 on sätestatud, et

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena

pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena

pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

30. Projekteerimislepingu p 6.2 kohaselt olid projekteerimislepingu pooled kokku leppinud, et

tellija (kostja) on üleantud projektietapi automaatselt vastu võtnud 10 tööpäeva jooksul

üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkuseid projektietapi täiendamiseks.

Maakohus tuvastas õigesti, et KRADA ENGINEERING OÜ edastas 1. juulil 2020 kostja

kolmele esindajale tööprojekti koos tootejoonistega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et 1. juuli

2020 e-kirjast tuleneb, et esitatud tööd oleksid justkui pooleli. KRADA ENGINEERING OÜ

1. juuli 2020 e-kirjast nähtub, et tööprojekt on valmis ja e-kiri sisaldab veebilinki projekti

dokumentide asukohaga (I kd, tl 15). Asjaolu, et kostja on asunud menetluses väitma, et ta

justkui ei tea, missugused dokumendid talle esitati ja kas need dokumendid vastasid

elektroonilise projekti nõuetele, mh kas need olid allkirjastatud, ei ole veenvad. Kuna KRADA

ENGINEERING OÜ teatas kostjale, et tööprojekt on valmis ja saatis kostjale lingi, millelt oli

kostjal võimalik projektiga tutvuda, s.o tehtud töö üle vaadata, siis ei ole veenev, et ükski kostja

esindajatest poleks justkui töid üle vaadanud ja ei tea missugune töö kostjale üle andmiseks

esitati. Igal juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole teatanud hagejale, et hageja poolt

2-21-1101

kostjale üle vaatamiseks, üle andmiseks esitatud töö, mille kohta hageja teatas, et see on valmis,

ei oleks vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele.

31. Kuna hageja esitas kostjale tööprojekti ja kostjal oli võimalus töö üle vaadata, kuid kostja

ei esitanud tööde osas mistahes pretensioone, siis on tõendatud, et kostjale üleantud tööprojekt

on kostja poolt vastu võetud peale kümne päevast tähtaega tööde üleandmisest, sest ta ei

esitanud märkuseid, lepingu p 6.2 alusel. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud

töö oli ka lepingukohane ja täielik. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Seega on hageja

tõendanud, et KRADA ENGINEERING OÜ tasunõue oli muutunud sissenõutavaks

10 tööpäeva jooksul tööde üleandmisest, s.o alates 1. juulist 2020 ning KRADA

ENGINEERING OÜ-l oli õigus esitada kostjale üle antud tööde eest tasumiseks arve, mille

kostja pidi tasuma arvel märgitud maksetähtajaks 15. august 2020 (I kd, tl 16–17). Kuna pooled

sõlmisid projekteerimislepingu 2. jaanuari 2019 kirjalikus lepingus kokkulepitud tingimustel,

siis ei ole tähtsust kostja väidetel, et KRADA ENGINEERING OÜ ei ole teostanud töid algse

hinnapakkumise kohaselt ja kostjale ei ole selle alusel üle antud põhiprojekti.

32. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja

sõlmisid 27. veebruaril 2018 müügilepingu A2018-003RV, mille alusel hageja müüs kostjale

teraviljakuivatid ja punkrid koos nende kasutamiseks vajalike seadmetega (I kd, tl 21–32).

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas 14. oktoobri 2019 arve

nr 2019119, mis on koostatud elektritööde akti A2019-096RV alusel, maksetähtajaga

21. oktoober 2019, on esitatud pooltevahelise müügilepingu nr A2018-003RV alusel (I kd,

tl 33–35). Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas arve nr 2019119 tasumisega viivitamisel

kohaldub müügilepingus kokkulepitud viivise määr. Pooled ei vaidle, et müügilepingu

sõlmimise ajal, 27. veebruaril 2018 ei sisaldanud müügileping elektritöid. Müügilepingu p 1

kohaselt on lepingu esemeks lepingu lisas 1 olevas pakkumises nimetatud kaup, kus pakkumise

lõpus on märgitud, et see ei sisalda elektritöid. Hageja on tõendanud, et elektritööde eest ei ole

hageja esitanud arvet müügilepingu alusel tuginedes esialgsele hinnapakkumisele, mille

kohaselt ei sisaldanud hinnapakkumine elektritöid, vaid elektritööde hinnapakkumine tehti

kostjale müügilepinguga seotud kaupadele ja töödele hiljem, s.o 14. juulil 2018 (I kd, tl 162–

163). Kuna hageja koostatud elektritööde hinnapakkumine sisaldas seadmete kaabeldamist, mis

olid seotud müügilepingu esemega – automaatikakilbiga ja pakutud seadmetega, siis olid

kahtlemata ka elektritööd seotud kaubaga, mille osas pooled olid sõlminud müügilepingu.

Kostja vastuväidete kohaselt ei piisa ka asjaolust, kui kostja on heaks kiitnud hinnapakkumise,

et need tööd oleksid muutunud müügilepingu osaks. Müügilepingu p 17.1 järgi jõustub leping

või selle lisa muudatus selle allkirjastamisest kõikide poolte poolt. Kolleegiumi hinnangul ei

mõjuta müügilepingu elektritööde osa kehtivust asjaolu, et sellist muudatust pole pooled eraldi

allkirjastanud. Praegusel juhul ei ole võimalik järeldada, et müügilepingu p 17.1 vorminõude

eesmärgiks oleks olnud kaasa tuua selle tühisus. Hageja on tõendanud, et kostja soovil 14. juulil

2018 kostjale esitatud kirjalik elektritööde hinnapakkumine A2019-077RV muutus

müügilepingu osaks, kuna tehtavad tööd olidki vajalikud seoses müügilepingu esemega, kostja

palus hagejal hinnapakkumises märgitud tööd teha ning kostja tasus teostatud tööde ja

hinnapakkumises kokkulepitud summast 151 000 eurot (koos käibemaksuga) (I kd, tl 33, 164–

201; II kd, tl 3–8). Kuna elektritööde eest oli jäänud tasumata müügilepinguga seotud

elektritööde hinnapakkumise kohaselt 6000 eurot ning nende tööde teostamist on kostja

esindaja kinnitanud oma allkirjaga teostatud tööde aktil nr A2019-096, mille alusel on kostjal

esitatud arve nr 2019119 (I kd, tl 33– 35; II kd, tl 12–14, 21-22), siis on mõistlik lepingut

tõlgendada selliselt, et ka elektritööde 6000 euro ulatuses tegemiseks oli poolte ühine tahe

teostada need tööd siiski müügilepingu raames müügilepingus kokkulepitud tingimustel, mitte

eraldiseisva kokkuleppe alusel (VÕS § 29 lg 4–5). Seega kirjaliku nõude järgimine ei olnud

pooltevahelise müügilepingu muutmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kus kostja ise on

2-21-1101

palunud teostada müügilepinguga seotud elektritööd ja tasunud peaaegu kogu kokkulepitud

hinna on kostja tuginemine vorminõude täitmata jätmisele ka hea usu põhimõttega vastuolus.

Hageja on tõendanud, et kostja on müügilepingu osaks olevad elektritööd vastu võtnud, mida

kinnitab kostja esindajate poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr A2019-096. Seega on

elektritöödele kui müügilepinguga seotud tööde teostamisega seotud arvete tasumisele

põhjendatud kohaldada müügilepingu p-s 4 kokku lepitud viivisemäära 0,1% päevas.

33. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle, et pooled allkirjastasid

14. oktoobri 2019 müügilepingu alusel müüdud kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti

nr A2019-105RV ja akti nr A2019-112RV, mille alusel on kostjale esitatud 14. oktoobril 2019

arve nr 2019120 ( I kd, tl 36– 37; II kd, tl 12-14). Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses

jätkuvalt selle üle, kas arve nr 2019120 on muutunud sissenõutavaks.

Müügilepingu p 12.3 järgi on pooled kokku leppinud, et kauba ja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt allkirjastatakse müüja poolt kahes eksemplaris ja edastatakse koos tehniliste

dokumentidega ostja kontaktisikule, kes korraldab töö üleandmise-vastuvõtmise kümne

tööpäeva jooksul dokumentide saamisest. Ostja allkirjastab kauba üleandmise-vastuvõtmise

akti või vaheakti vastavalt tegelikult üle antud kaubale ja teostatud töödele ja juhul, kui kaup

vastab lepingule. Kui ostja ei tuvasta kauba vastuvõtmise käigus puudusi kaubas, siis loetakse

kaup, sh kauba paigaldamisel kasutatud seadmete ja materjalide omandiõigus üle antuks kauba

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja kauba tehniliste dokumentide vastuvõtmisest

ostja poolt. Akti allkirjastamine ei muuda müüja vastutust ega müüja tõendamiskoormist.

Tuvastatud on, et arve nr 2019120 summas 42 000 eurot aluseks on akt nr A2019-112RV, mille

on mõlemad pooled allkirjastanud. Müügilepingu p 3 kohaselt on maksetingimused kokku

lepitud lepingu lisaks nr 2 olevas maksegraafikus. Müügilepingu lisa 2 p-s 1.3.2 on pooled

kokku leppinud, et peale ettemaksu tasub ostja müüjale kogu kauba ostuhinna järgnevalt: 5%

summas 92 144,40 eurot (lisandub käibemaks 20%) pärast kauba ja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva jooksul peale arve saamist. Müügilepingu lisa 2

p 1.3.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et montaažitööde osa summas 260 000 eurot

akteeritakse igakuiselt vastavalt paigaldatud seadmete mahule, arvestusega, et sellest vähemalt

100 000 eurot tasutakse pärast kauba ja tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist viie tööpäeva

jooksul peale arve saamist. Asjaolust, et poolte allkirjastatud akt ei järgi lisaks ka müügilepingu

lisas 2 sätestatud kogu kauba akteerimise nõudeid, kuna sellest ei nähtu igakuiseid mahtusid, ei

tulene, et kostja ei peaks tasuma tema poolt allkirjastatud akti alusel vastu võetud kauba eest.

Kostja väide, et tema poolt allkirjastatud akt justkui ei vastakski poolte kokkulepitule

müügilepingu p 12.3 järgi, ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud, et kostja allkirjastas akti nr

A2019-112RV, mille alusel on kostjale esitatud 14. oktoobri 2019 arve nr 2019120, mistõttu

on põhjendatud järeldada, et kostja on ise akti allkirjastamisega seda aktsepteerinud. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja on kostjale aktis märgitud kaubad üle andnud, kostja on need vastu

võtnud. Kuna kostja on pooltevahelise kokkuleppe alusel temale üle antud kauba saanud, kostja

pole hagejale mingeid pretensioone tema poolt vastu võetud kauba osas esitanud, siis on kaup

kostjale üle antud alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja kostjal on kohustus

temale esitatud arve alusel selle eest tasuda. Kuna kostja on allkirjastanud arve nr 2019120

aluseks oleva kauba/tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 14. oktoobril 2019, siis on kostja

tasunõue muutunud sissenõutavaks vastavalt poolte kokkuleppele viie kalendripäeva jooksul

peale arve saamist.

34. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hageja ja kostja vahel 7. veebruaril 2019 sõlmitud

töövõtulepingu alusel esitatud arvete nr 2019082 ja 2019094 alusel nõutud tasu on muutunud

2-21-1101

sissenõutavaks (I kd, tl 38–43). Vaidlust ei ole selle üle, et pooled olid töövõtulepingus kokku

leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises, mistõttu oli kostjal ka VÕS § 638 järgi kohustus

valmis töö vastu võtta. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõutud tasu muutunud

sissenõutavaks, sest hageja ei ole kostjale esitanud töövõtulepingu p-s 6.4.1 kokkulepitud

tabeleid. Töövõtulepingu p 6.4.1 kohaselt tasub tellija töövõtjale tööde eest osade kaupa

alljärgnevalt: poolte kokkulepitud perioodil teostatud ja tellija esindaja ning tellija

omanikujärelevalve poolt kontrollitud ja aktsepteeritud tööde eest seitsme kalendripäeva

jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast töövõtja poolt. Tööde mahtude

kontrollimiseks esitab töövõtja tellija esindajale arvestuslikul perioodil teostatud tööde mahtude

arvestustabeli. Tellija esindaja ja tellija omanikujärelevalve kontrollivad ja allkirjastavad

mahtude arvestustabeli kolme tööpäeva jooksul. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja

töövõtulepingu p-le 6.4.1 vastavat arvestustabelit saatnud ei arve nr 2019082 ega arve nr

2019094 aluseks olevate tööde kohta. Samas tõendab kostja esindaja digitaalne allkiri, et kostja

on tutvunud hageja poolt teostatud tööde aktiga A2019-081RV, milline on arve nr 2019094

(laborihoone) aluseks ja esitatud vastavalt töövõtulepingu p-le 6.4.1 (I kd, tl 45–46). Hageja

on tõendanud, et on kostjale esitanud koos arvega nr 2019082 (traforuum) ka teostatud tööde

akti nr A2019-064, millega tutvumist ja aktsepteerimist on kostja samuti kinnitanud oma

allkirjaga (I kd, tl 44, II kd, tl 15–17). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik tööde mahtude

kontrollimiseks mõeldud arvestustabeli saatmata jätmisest ja nende allkirjastamata jätmisest

järeldada, et hageja pole kostjale vaidlusaluste arvete alusel töid üle andnud või kostja pole neid

vastu võtnud. Tuvastatud on, et kostja esindaja on hageja teostatud tööde kohta koostatud aktid

allkirjastanud. Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid selle kohta, et aktid ei ole sobilikud tööde

üleandmise või vastuvõtmise kinnitamiseks. Seega on kostja oma allkirjaga nõustunud, et

temale esitatud aktid vastavad töövõtulepingus kokkulepitule, et kinnitada oma allkirjaga tööde

vastu võtmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale mitte ühtegi etteheidet temale üle antud

tööde osas teinud. Kuna kostja on kinnitanud oma allkirjaga, et on tutvunud teostatud tööde

aktidega, siis on hageja tõendanud, et arved nr 20119082 ja 2019094 on muutunud

sissenõutavaks.

35. Kostja arvates ei ole ka 7. veebruaril 2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud arvete

nr 2019121, 2019122 ja 2019123 alusel nõutav tasu muutunud sissenõutavaks.

36. Töövõtulepingu p 6.4.2 kohaselt tasutakse teostatud tööde eest lõplikult pärast tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellijapoolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt

– seitsme kalendripäeva jooksul, arvates vastava arve esitamise kuupäevast. Töövõtulepingu

lõpparve suurus peab moodustama lepingu maksumusest viis protsenti. P 6.4.3 kohaselt juhul,

kui poolte vahel tekib vaidlus teostatud tööde kvaliteedi või mahu hindamisel, tasub tellija tööde

selle osa eest, millel ei ole puudusi või millel olevad puudused on väheolulised. Nende tööde

eest, milles on olulised puudused, tasutakse pärast puuduste kõrvaldamist. Töövõtja on

kohustatud esitama tellijale vastava korrigeeritud arve seitsme päeva jooksul tellijalt teatise

kättesaamisest arvates. Töövõtulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud, et peale kogu töö

nõuetekohast valmimist annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtu lõppaktiga.

Olenemata osade kaupa akteerimisest loetakse kogu lepingu alusel tehtud töö ja sellega kaasnev

riisiko tellijale üle läinuks üksnes lõppakti allkirjastamisest poolte poolt. Töövõtulepingu p 5.2

kohaselt

tuleb

tellijale

koos

lõppaktiga

esitada

kogu

töö

teostamist

puudutav

täitedokumentatsioon jm asjassepuutuvad õigusaktides nõutud ja kasutusloa saamiseks

vajalikud dokumendid. Töövõtja ei anna tellijale üle täitedokumentatsiooni tööde osas, mida on

teostanud kolmandad isikud enne töövõtja tööde alustamist. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostab ja esitab tellijale allakirjutamiseks töövõtja.

2-21-1101

37. Hageja on tõendanud, et kostja on oma allkirjaga aktsepteerinud akti nr 2019-095RV, mille

alusel väljastati arve nr 2019121 (I kd, tl 48–49), lisatööde akti nr A2019-082RV, mille alusel

väljastati arve nr 2019122 (I kd, tl 50–51), teostatud tööde akti nr A2019-094RV, mille alusel

väljastati arve nr 2019123 ( I kd, tl 52–53). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik tööde kohta

töövõtulepingu p-s 6.4.1 kokkulepitud mahtude arvestustabeli koostamata jätmisest või

töövõtulepingu p-s 6.4.2 lõppakti eraldi koostamata jätmisest järeldada, et hageja pole kostjale

vaidlusaluste aktide alusel töid üle andnud või kostja pole neid vastu võtnud. Kuna kostja on

allkirjaga kinnitanud, et on kõik aktidel märgitud tööd vastu võtnud, s.o aktsepteerinud nii töid

kui akte esitatud kujul ja töövõtulepingu p-dest 5.1–5.3 ei tulene, et teiste aktide alusel vastu

võetud töö eest tasunõue oleks välistatud, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et tal ei ole

vastuvõetud töö eest kohustust tasuda tehtud töö eest. Kuivõrd hageja on kostjale töö üle

andnud, kostja ei ole esitanud temale üle antud töö osas – ei aktide ega arvete osas oma

vastuväiteid, siis on hageja tõendanud, et esitatud tasunõue, mille kohta on hageja kostjale

esitanud arved, on muutunud sissenõutavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

39. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

40. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3

alusel ka ringkonnakohus.

41. Hageja palus 23. jaanuari 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista

õigusabikulud 8 tunni ja 15 minuti eest summas 1038,75 eurot (käibemaksuta) ning 26. jaanuari

2023 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt 1 tunni eest 175 eurot (käibemaksuta).

Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Hagejat esindas kuni 22. märtsini 2022

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ja hagejale osutati õigusteenust tunnihinnaga 115 eurot (ilma

käibemaksuta). Alates 23. märtsis 2022 esindab hagejat Advokaadibüroo DEM ja hagejale on

osutatud õigusteenust tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hageja

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajate

ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja

mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja

1213,75 (1038,75 + 175) eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4

alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)