4-22-4607/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-22-4607

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2023.a, Pärnu, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-22-4607 (9630,22,000115)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Kevin Rulli kaebus Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku

Kerli Metsaste 16.12.2022.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 9630,22,000115

Kevin Rull, isikukood 50202144217

Andrei Vesterinen, e-post info@vestp.ee

Kaitseressursside Amet, registrikood 70007647; asuk

Aiandi 15, Tallinn, Harju maakond, e-post krainfo@kra.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes KVTS § 222, VTMS § 2, § 132-135, kohus

otsustas:

1. Rahuldada Kevin Rulli kaebus osaliselt.

2. Tühistada Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Kerli Metsaste poolt 16.12.2022.a

koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9630,22,000115 osaliselt ning teha

uus otsus kohaldatud karistuse määra osas.

3. Vähendada Kevin Rullile määratud karistust ning karistada teda KVTS § 222

alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

4. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011

SEB Pangas (viitenumber 4100075669), märkides selgitusse „963022000115, Kevin

Rull“. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva

jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

5. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Kevin Rulli enda

kanda.

6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaistjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

1 (9)

4-22-4607

ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2

tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 10.02.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 16.11.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et Kevin Rull oli

kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressil

Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti

08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360 „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 19.10.2022

ajateenistuskohta 1. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Kevin Rullile kaitseväeteenistuse

iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 08.02.2022 kell 11:07. Kevin Rull ei ilmunud

määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine 1. jalaväebrigaadi

19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune

vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus

Kevin Rull Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 nõudeid,

pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.

Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

16.12.2022.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9630,22,000115 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt Kevin Rullile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks

rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot.

Kaebuse sisu

Otsuses on kirjas, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et „Kevin Rull ei ilmunud

määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine 1. jalaväebrigaadi

19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas.“ „Kevin Rullil puuduvad karistust kergenevad ja

raskendavad asjaolud.“ „Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik,

tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Arvesse tuleb võtta, et menetlusalust isikut ei

ole karistusregistri väljavõtte andmetel varasemalt KVTS § 222 alusel karistatud. Seetõttu leiab

kohtuväline menetleja, et kõiki asjasolusd arvesse võttes on käesoleval juhul kohane

menetlusalusele isikule rahatrahvi määramine summas 800 eurot“

Kaebaja Kevin Rull ei nõustu sellega, kuna kaebaja on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma

haigestumisest, mille kohta edastas kaebaja vastustajale esimesel võimalusel ka e-kirjana teate

haigestumise kohta. Lisame kaebusele kaebaja saadetud e-kirja lisana nr 2 ja ambulatoorse

epikriisi lisana nr 3. Vastustaja on oma 16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsuses märkinud

järgmist „Kevin Rullil puuduvad karistust kergenevad ja raskendavad asjaolud.“ Sellega ei saa

kaebaja nõustuda, sest kaebaja tervislik seisund oli halb ning ajateenistuse kogunemiskohta ei

ilmunud ta haigestumise tõttu. Haigestumist võib lugeda kergendava asjaoluna. Samuti on

Vastustaja oma 16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsuses märkinud, et „Arvesse tuleb võtta, et

menetlusalust isikut ei ole karistusregistri väljavõtte andmetel varasemalt KVTS § 222 alusel

karistatud.“, kuid vaatamata antud märkusele on kohtuväline menetleja siiski määranud

tugevalt üle keskmise kõrge rahatrahvi, kuigi varasema karistuse puudumist võib samuti lugeda

kergendava asjaoluna. Vaidlus puudub selles osas, et kaebaja ei ilmunud ajateenistusse.

Kaebaja ei nõustu ebaproportsionaalselt kõrge rahatrahviga, mis on üldmenetluse otsusega

kaebajale määratud rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele,

2 (9)

4-22-4607

et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu

ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kaebuse esitaja käitus enne süüteo

toimepanemist väga korrektse isikuna, mille fakti kohtuväline menetleja pole arvestanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium sätestas otsuses 3-1-1-122-13 p 9, et lisakaristust nagu

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See

tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest

hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise

iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet. Seega aktualiseerub karistuse kohaldamine juhtudel, mil karistus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt

ohtlik.

16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsusega kaebajale määratud rahatrahv summas 800 eurot, ei

ole toimepandud rikkumisega proportsioonis ja isegi siis kui kohus leiab, et kaebaja on süüdi,

ka siis ei ole määratud rahaline karistus summas 800 eurot proportsioonis toimepandud

rikkumisega.

Lähtudes ülaltoodust on võimaik järeldada, et kaebaja Kevin Rull on edastanud

Kaitseressursside Ametile mõjuva põhjuse ajateenistuse kogunemis kohta mitte ilmumiseks.

Seega Kaitseressursside Ameti 16.12.2022 otsus väärteoasjas nr 963022000115 kuulub

tühistamisele, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei ole üldmenetluse otsuse tegemisel

hinnanud asjaolusid objektiivselt.

Ülaltoodust lähtudes kaebaja palub tühistada menetlusaluse isiku suhtes kohtuvälise menetleja

16.12.2022.a otsus, lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu, jätta

menetluskulud täies ulatuses riigi kanda ning mõista menetlusaluse isiku kasuks välja.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuvälise menetleja esindaja on seiskohal, et otsus väärteoasjas 963022000115 on seaduslik,

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab

teo raskusastmele ning süü suurusele.

Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti 08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360

„Ajateenistusse kutsumise otsus“ kutsutud ajateenistusse 19.10.2022 väeossa 1. jalaväebrigaad.

Nimetatud süüteo toimepanemine Kevin Rulli poolt on tõendatud väärteoprotokollis nimetatud

tõenditega, milleks on eelkõige Kevin Rulli allkirja puudumine 1. jalaväebrigaadi 19.10.2022

kutsutud kutsealuste nimekirjas.

Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud. 06.10.2022 palus kaebaja e-kirja (lisa 1) teel

KRA-lt võimalust läbida enne ajateenistusse asumise algust uus arstlik komisjon, tulenevalt

tervise halvenemisest. Avaldusele oli lisatud ambulatoorne epikriis nr 335805 (lisa 2). KRA

06.10.2022 vastuskirjas (lisa 3) selgitati kaebajale, et tema poolt edastatud haigusjuhtum, mille

alusel Kevin Rull palus võimalust läbida uuesti terviseseisundi hindamine arstlikus komisjonis

enne ajateenistuse algust, leidis aset kaks aastat enne KRA arstliku komisjoni poolt

terviseseisundi hindamist 08. veebruaril 2022. Lisaks selgitati vastuskirjas, et KRA teavitamine

terviseseisundi muutumisest ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta

isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest. Samuti juhiti Kevin Rulli tähelepanu

sellele, et väeosas hinnatakse iga ajateenija tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi

korral ilmuda väeossa, kus vajadusel võimaldatakse isikutele ravi või tehakse otsused

edaspidise osas KVTS § 55 alusel. Nii nagu on ka üldmenetluse otsuses selgitatud, siis kehtivad

õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjuseid, mistõttu on

kutsealuse ajateenistusse mitteilmumine põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna

käsitletavatel asjaoludel. Vääramatuks jõuks ei saa pidada olukorda, kus ajateenistusse

3 (9)

4-22-4607

ilmumine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Asjaolust, et kaebaja 2 päeva

enne ajateenistusse asumise algust pöördus EMO-sse ning temale diagnoositi väliskõrvapõletik,

ei saa teha järeldusi, et kogunemiskohta ilmumine ajateenistusse ärasaatmiseks oleks olnud

võimatu.

Üldmenetluse otsuse tegemisel ja karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud ja

kaalunud kõiki asjaolusid objektiivselt ning leidnud, et rahatrahv summas 800 eurot teenib ka

üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mille selgitan lahti alljärgnevalt:

1. KarS § 57 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale võimaluse lugeda süüd kergendavateks

asjaoludeks ka seaduses nimetamata asjaolusid, kui kohtuväline menetleja selliseid asjaolusid

peab süüd kergendavateks. KarS §-s 58 nimetatud süüd raskendavate asjaolude näol on aga

tegemist suletud kataloogiga, ehk automaatselt motiveerimata ei ole võimalik isiku süüd

raskendavateks asjaoludeks lugeda kataloogis nimetamata asjaolusid. Kohtuväline menetleja,

hinnates üldmenetluses 963022000115 kaebaja Kevin Rulli süüd, viitas süüd raskendavate ja

kergendavate asjaolude puudumisel KarS §-s 57-58 nimetatud asjaolude puudumisele;

2. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla liigitatud mitmel alusel. Lisaks seaduses

sätestatud kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele võivad isiku süü suurust mõjutada ka

asjaolud, mis tulevad vahetult KarS §-st 56, nagu näiteks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja vajadus kaitsta õiguskorra huvisid. Subjektiivsest

küljest osutavad süü suurusele ka tahtlus või ettevaatamatus ning teos avalduv suhtumine normi

ning isiku käitumine teo sooritamise ajal.

3. Antud juhul on kohtuväline menetleja arvestanud tõsiasja, et Kevin Rull ei ole enda

rikkumise tõsidust mõistnud ega tehtut kahetsenud, vaid on üritanud järjepanu leida võimalusi,

kuidas õigustada ajateenistusse asumata jätmist, olgugi et talle on korduvalt selgitatud, et

tervise halvenemine ei muuda kehtetuks kohustust ilmuda ajateenistusse, kus vajadusel temale

ka ravi võimaldatakse. Samuti ei ole Kevin Rull täitnud KVTS § 40 lg 1 p-s 6 sätestatud

kohustust teavitada KRA-d viivitamata oma raskest haigusest või muudest asjaoludest, mis

võivad mõjutada teda terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

ning esitada sellekohased tõendavad dokumendid. Kaebaja esitas KRA-le enda haigestumise

kohta teate alles 01.11.2022, mitte ei teavitanud KRA-d esimesel võimalusel (ambulatoorne

epikriis 71515868 koostati 17.10.2022). Neid elemente on analüüsitud ka üldmenetluse otsuses.

4. Sellise käitumise puhul on selge oht, et isik võib enda õigustavat käitumist jätkata ka edaspidi

ning selleks, et Kevin Rull ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edaspidi

ajateenistuskohustuse täitmise eiramise eest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav

õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Samuti arvestas kohtuväline menetleja

üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele, et

ajateenistuskohustuse eiramisele reageeritakse piisava rangusega.

5. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Kevin Rullile määratud karistus

summas 800 eurot jääb KVTS §-s 222 nimetatud sanktsiooni piiridesse ning on proportsioonis

kaebajale etteheidetava teo raskuse ja süü suurusega.

Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ning lähtudes väärteomeentluse seadustiku § 132 p-st 1,

palub Kaitseressursside Amet jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse

rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

4 (9)

4-22-4607

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud

väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud

väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja

miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

2. Antud väärteoasjas on koostatud 16.11.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et Kevin Rull oli

kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressil

Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti

08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360 „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 19.10.2022

ajateenistuskohta 1. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Kevin Rullile kaitseväeteenistuse

iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 08.02.2022 kell 11:07. Kevin Rull ei ilmunud

määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine 1. jalaväebrigaadi

19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune

vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus

Kevin Rull KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.

3. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokolli juurde edastanud enda ütlused kirjalikult (vt

väärteotoimiku lk 25). Ütluste kohaselt on K. Rull edastanud Kaitseressursside Ametile

05.10.2022 kirja, et tal on probleeme tervisega ja saatis ambulatoorse epikriisi haigusest ning

palus määrata uue arstliku komisjoni tervise hindamiseks (vt väärteotoimiku lk 5-7).

Menetlusaluse isiku tervislik seisund halvenes ning ta jäi ennast ravima ja vajab ka edaspidi

ravi. 31.10.2022 saatis K. Rull uue kirja Kaitseressursside Ametile (vt väärteotoimiku lk 10-12)

ja teavitas põhjusest, miks teda ei olnud 19.10.2022 kohal. Kirjutas enda kirjas, et oli 10 päeva

kodusel ravil ja tarbis ravimeid kõrvavalu leevendamiseks. Menetlusalune isik kartis kurdiks

jääda ning seetõttu võtab väga tõsiselt enda kõrvakuulmise ja -valu ravimist. K. Rull ei tea, kui

kaua võtab aega kõrvadega seonduv ravi ning palub anda võimaluse enda terviseprobleemidega

tegeleda ning kohe kui tervis korras, on menetlusalune isik valmis asuma ajateenistusse.

Eelistus oleks teenida aega Küberväejuhatuses või Erioperatsioonide väejuhatuses ja võimalusel

alustaks ajateenistust 2027 aastal, sest selleks ajaks on kindlasti saavutanud hea tervise.

4. Vaidlust ei ole faktis, et Kevin Rull ei ilmunud 19.10.2022 kell 10:30 aadressile Pärnu

kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu, ajateenistuskohta saatmiseks. Seda asjaolu

kinnitavad nii käesoleva otsuse p 3 esitatud K. Rulli selgitused kui ka kutsealuste nimekiri, kus

puudub K. Rulli allkiri (vt väärteotoimiku lk 13-14). Vaidlust ei ole ka faktis, et K. Rull käis

08.02.2022 Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Komisjoni otsusega (vt

väärteotoimiku lk 1) tunnistati, et K. Rulli terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. K. Rull on arstliku komisjoni otsuse kätte saanud (väljastusteade

väärteotoimiku lk 2), kuid ei ole vaidlustanud arstliku komisjoni otsust. Samal päeval

08.02.2022 väljastati Kaitseressursside Ameti poolt otsus K. Rulli ajateenistusse kutsumise

kohta (vt väärteotoimiku lk 3), kohustusega ilmuda teenistuskohta 1. jalaväebrigaad. K. Rullil

oli kohustus ilmuda ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressile

Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Ka ajateenistusse kutsumise otsuse on K. Rull

kätte saanud (väljastusteade väärteotoimiku lk 4). Sedagi otsust kutsealine vaidlustanud ei ole.

5. KVTS § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt on kaitseväekohustuslased Eesti kodakondsusest 18–60-

aastased meessoost isikud. K. Rull ei ole vaidlustanud väärteoprotokollis esitatud andmeid, et ta

on Eesti kodanik, seega on ta kaitseväekohustuslane. Arvestades, et menetlusalune isik käis

arstlikus komisjonis ning sai kutse ilmuda kaitseväeteenistuse, oli K. Rullile teada seegi asjaolu

5 (9)

4-22-4607

et ajavahemikus 18-27 eluaastat tuleb läbida ajateenistus (vt KVTS § 37 lg 1).

6. Nagu märgitud K. Rull 19.10.2022 kaitseväeteenistusse ei ilmunud. Küll saatis ta aga

vastavalt enda poolt selgitatule ja väärteotoimikugi kohaselt 05.10.2022 Kaitseressursside

Ametile e-kirja koos ambulatoorse epikriisiga (lk 5-7). Kirjas kirjutab K. Rull, et tal on

probleeme tervisega ning palus määrata uue arstliku komisjoni tervise hindamiseks. Seegi

tõendab, et K. Rull oli teadlik, et ta peab kaks nädalat hiljem, so 19.10.2022, ilmuma

ajateenistusse ning kohtu hinnangul jättis ta teadlikult kogunemiskohta kohale ilmumata. Seda

seetõttu, et Kaitseressursside Ameti poolt K. Rullile ka vastati (06.10.2022 vastuskiri

väärteotoimiku lk 8) ning selgitati kaebajale, et tema poolt edastatud haigusjuhtum, mille alusel

Kevin Rull palus võimalust läbida uuesti terviseseisundi hindamine arstlikus komisjonis enne

ajateenistuse algust, leidis aset kaks aastat enne Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni

poolt terviseseisundi hindamist 08. veebruaril 2022. Mis aga veelgi olulisem, vastuskirjas

selgitati ka, et Kaitseressursside Ameti teavitamine terviseseisundi muutumisest ei muuda

kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse

täitmisest. Samuti juhiti Kevin Rulli tähelepanu sellele, et väeosas hinnatakse iga ajateenija

tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi korral ilmuda väeossa, kus vajadusel

võimaldatakse isikutele ravi või tehakse otsus ajateenistuse läbimise osas. Selgitus vastab

KVTS § 55, millisel sättel peatub kohus pikemalt peatutud käesoleva otsuse p 8. Vastuskirja on

K. Rull kätte saanud enne määratud ajateenistusse ilmumise kuupäeva (vt väljastusteade

väärteotoimiku lk 9).

7. Järgnevalt on 31.10.2022, ehk 12 päeva peale ajateenistusse kutsumise kuupäeva, edastanud

menetlusalune isik Kaitseressursside Ametile põhjenduse, miks ta ei ilmunud ajateenistusse.

Oma avalduses sõnab K. Rull, et oli sattunud EMO-sse kõrvapõletikuga ning ravis end veel 10

päeva peale ajateenistuse alguse kuupäeva. Oma väidete tõendamiseks lisas K. Rull kirjale

kaasa digiloo haigusjuhtumi nr 17943129, millest nähtub, et K. Rull pöördus 17.10.2022, ehk 2

päeva enne ajateenistuse algust, SA Pärnu Haiglasse erakorraliselt kõrvavalu tõttu. Raviarsti

soovituste kohaselt on Kevin Rullile määratud 7 päeva ravi, mis seisneb tilkade kõrva

panemises ning valuraviks vajadusel Paratsetamooli manustamises. Kaebuste püsimisel on

palutud pöörduda perearsti poole. Nimetatud haigusjuhtumist ei nähtu ning K. Rull ei ole

esitanud Kaitseressursside Ametile ka täiendavaid tõendeid sellest, et ta oleks kaebuste

püsimajäämisel perearsti poole pöördunud ning et temale oleks määratud täiendavat ravi või

režiimi (nt voodiravi). Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga, et tõendatud ei

ole K. Rullil terviseseisundi halvemine selliselt, mis oleks takistanud temal liikumist ning mida

saaks käsitleda objektiivse takistusena ajateenistusse mitteilmumiseks. Ajateenistuskohta

ilmumine ei olnud seega kohtu hinnangul võimatu. Arvestades, et KVTS § 40 lg 1 p 6 järgi on

kutsealune kohustatud viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit terviseseisundi

muutumisest ning et K. Rull teavitas Kaitseressursside Ametit 17.10.2022 EMO-sse

pöördumisest alles 31.10.2022, on menetlusalune isik vastava teavitusega selgelt ka venitanud.

Kõrvapõletikku ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis takistaks võtta Kaitseressursside Ametiga

viivitamatult ühendust põhjendamaks oma mitteilmumist. K. Rull ei ole esitanud ka selgitusi,

millele tuginevalt puudus tal võimalus teavitada Kaitseressursside Ametit viivitamatult

nimetatud terviseseisundi muudatustest. Kusjuures kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud,

et juhul kui K. Rull oleks viivitamatult Ametiga ühendust võtnud, oleks olnud võimalik veel

väärteomenetlust algatamata ilmuda iseseisvalt väeossa mõned päevad hiljem peale

ajateenistuse algust 19.10.2022.

8. KVTS § 55 lg 1 kohaselt tehakse ajateenistuskoha ülema määratud arsti poolt 24 tunni

jooksul kõikidele ajateenistusse asunutel ajateenistuskohta saabumisest arvates arstlik

läbivaatus. Juhul kui ajateenija on ajateenistusse asumise päeval haigestunud või tema

6 (9)

4-22-4607

terviseseisundis on tõe poolest toimunud muudatusi, mis tingivad ajateenistusse asumise

võimatuse, hindab ja teeb selle kohta otsuse Kaitseväe arst. KVTS § 55 lg 4 kohaselt annab

eelpool nimetatud arst ajateenijale vajadusel terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning

määrab ajateenijale piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks. Vajadusel

ajateenistus katkestatakse, kui terviseseisundist tulenevad muudatused ei võimalda tõenäoliselt

rohkem kui kaks järjestikust kuud teenistusülesandeid täita (KVTS § 55 lg 3).

9. KVTS § 31 lg 2 järgi on Arstliku komisjoni otsus kaitseväeteenistuskohustuslase

terviseseisundi vastavuse kohta tervisenõuetele kehtiv kuni uue otsuse tegemiseni. Juhul kui

Kevin Rulli terviseseisundis oleks leidnud kinnitatult muudatusi, mis takistanuks ajateenistuse

läbimist, oleks vastavad otsused edaspidise osas langetatud väeosas. KVTS puudub

regulatsioon, mille kohaselt perearsti või ühegi teise raviarsti diagnoos vabastaks isiku

kohustusest ajateenistuse alustamiseks kogunemiskohta ilmuda. KVTS § 55 kohaselt on selline

otsustusõigus antud üksnes väeosa ülema poolt määratud arstile. Ka käesoleva otsuse

koostamise seisuga on Kevin Rulli terviseseisundi hindamise otsus nr 13-4.3/2022/55 kehtiv

ning otsuse kohaselt Kevin Rull vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Teistsugust Arstliku komisjoni otsust K. Rulli terviseseisundi hindamise kohta kohtule esitatud

ei ole. Kokkuvõtvalt ei ole kaitseväeteenistuskohustuslasel, kelleks K. Rull on (vt otsuse p 5),

õigus otsustada iseseisvalt või ka väeosa välisele arstlikule dokumendile tuginevalt, kas tema

terviseseisundi muutus vabastab teda kohustusest ilmuda ajateenistusse temale määratud

kuupäeval ja kellaajal.

10. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et K. Rull oli teadlik

kohustusest ilmuda 19.10.2022 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4,

Pärnu, ajateenistusse asumiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K.

Rullil oli ajateenistusse mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Seega on K. Rull rikkunud KVTS § 2

lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 kohustust ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti

määratud ajal ja kohas. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse asumise

kohustuse eiramise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on Kevin Rulli käitumises

KVTS § 222 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

11. Arvestades süüteo asjaolusid, sh seda, et menetlusalune isik on väljendanud tahet

kaitseväeteenistuse käesolevalt mitte astuda ning on avaldanud soovi sisuliselt ühelegi

meditsiinilisele dokumendile tuginemata (viimase K. Rulli suhtes välja antud ja kohtule esitatud

arstlik dokument kannab kuupäeva 17.10.2022 ning selles leiti, et K. Rull vajab ravi 7 päeva)

kaitseväeteenistust alustada alles 2027.a (vt käesoleva otsuse p 3), tuleb asuda seisukohale, et

tegemist on tahtliku rikkumisega. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani antud väärteo toime

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kevin Rull pani rikkumise toime kavatsetult, st määratud ajal

ajateenistusse astumiseks kogunemiskohta ilmumata jätmine ja sellega teadlikult ajateenistusse

asumise kohustuse täitmisest kõrvale hoidumine oli tema enda valik ja teadliku käitumise

tulemus. Isikule selgitati tema esmase pöördumise peale, et Kaitseressursside Ameti

teavitamine terviseseisundi muutumisest ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega

vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest ning et väeosas hinnatakse iga

ajateenija tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi korral ilmuda väeossa. Seega

vaatamata diagnoositud kõrvapõletikule oli Kevin Rullil kogunemiskohta ilmumise kohustus

selleks määratud ajal ning isik oli täielikult teadlik sellest. Isiku soov oli kogunemiskohta mitte

ilmuda ja sellest ka õigeaegselt Kaitseressursside Amet teavitamata jätta ning mitteilmumisega

toime panna süütegu. Seega näitab K. Rulli enda käitumine ja tema ütlused, et ta seadis endale

eesmärgiks eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta väärteo toime kavatsetult.

12. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7 (9)

4-22-4607

13. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles

seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal.

Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide

rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KVTS § 222 ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud

(VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). KVTS §

222 ja 223 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet (vt KVTS §

225 lg 2), millest tulenevalt on olnud vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama

(VTMS § 133 p 5).

14. Menetlusalust isikut karistati KVTS § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot. Toodust järeldub,

et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt üle ettenähtud

sanktsioonivahemiku keskmise määra. Kohus leiab, et süü suurust arvestades puudub alus

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (VTMS § 133 p 8). Ka karistus on

menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni piiridest väljumata, küll aga ei ole kohtu

hinnangul karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt antud asjas toimunud kooskõlas

karistamise kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning seda ka vaatamata kohtule esitatud kaebuses

leitule, et haigestumist võib lugeda kergendavaks asjaoluks. On õige, et KarS § 57 lg 1 p 4

loetleb karistust kergendava asjaoluna ka süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul.

Karistust kergendava asjaoluna saaks arvestada isikust endast tulenevatest põhjustest tingitud

olukorda või seisundit (nt ka haigust), mis mõjutas isikut süütegu toime panema. Nagu aga

analüüsitud (vt käesoleva otsuse p 7), ei leidnud kohus uuritud tõendite põhjal, et K. Rulli

terviseseisund oleks halvenenud selliselt, mida saaks käsitleda objektiivse takistusena

ajateenistusse mitteilmumiseks või mis oleks takistanud K. Rulli Kaitseressursside Ametit

õigeaegselt enda terviseseisundi muutustest teavitamast. Seega ei ole põhjendatud lugeda K.

Rullil esinenud haigust karistust kergendavaks asjaolukski, sest tuvastatav ei ole K. Rullil

haigusest tuleneva piisavalt raske isikliku olukorra esinemine süüteo toimepanemisel

19.10.2022.

16. Riigikohus on 17. mai 2013.a otsuse nr 3-1-1-52-13 p 19 selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne

käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas

üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse

ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

17. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni

300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse

8 (9)

4-22-4607

saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul on kohtuväline menetleja

diskretsioonipiire ületanud. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja

valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades sellega, et isikut KVTS rikkumise eest

varasemalt karistatud ei ole, saab pidada igati kohaseks. Samas on kohtuväline menetleja

karistanud Kevin Rulli karistusraami keskmist määra ületava rahatrahviga - 200 trahviühikut.

Arvestades, et ühtegi kehtivat KVTS alast väärteorikkumist toimiku materjale silmas pidades

isikul ei ole, saab kohtu hinnangul vastupidiselt kohaseks pidada keskmisest määrast oluliselt

väiksema trahvimäära kohaldamist. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist oli

raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud süüteoga, ning oma süüd Kevin Rull

ei tunnista, mistõttu ei saa mõistetav karistus jääda päris alammära lähedale. Eeltoodu põhjal

rahuldab kohus K. Rulli kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse kohaldatud

karistuse määra osas ja vähendab K. Rullile määratud karistust. Kohus peab menetlusaluse isiku

süü raskust silmas pidades kohaseks teda karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so

summas 400 eurot. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus K. Rulli

karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud

eesmärkide täitmist.

18. Märkima peab, et ebapiisav on kaebusele esitatud kohtuvälise menetleja seisukohas toodud

väide, millest võib välja lugeda, et mh „üldpreventiivseid eesmärke“ silmas pidades on

määratud menetlusalusele isikule kõrgem karistus. So kohtuväline menetleja on selgitanud, et

arvestatud on ka üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele

kaitseväeteenistuskohustuslastele, et ajateenistuskohustuse eiramisele reageeritakse piisava

rangusega. Kohus selgitab, et praktiliselt arvestatakse üldpreventiivseid kaalutlusi olukorras,

kus teatud liiki kuritegude suur levik mõnes piirkonnas või viimasel ajal on muutunud

probleemiks, nt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (RKKKo nr 3-1-1-6-17 p 18).

Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole esitatud ja ka kohtule ei ole teada, et KVTS sätestatud

süütegude toimepanemine oleks selliseks probleemiks kujunenud. Pigem näitab vastupidist

www.riigiteataja.ee andmebaasistki KVTS § 222 rikkumise alusel koostatud kohtulahendite

otsing. Leitavate lahendite arv jääb kümne piiresse. Negatiivset üldpreventsiooni, see tähendab

pelgalt teiste hirmutamiseks määratakse süüteo toimepanijale rangem karistus, ei saa pidada

lubatavaks, arvestades, et KarS on loobunud negatiivsest ehk hirmutamispreventsioonist, mis

seisneb konkreetse inimese karistamisega teistele hirmutava toime avaldamises (vt

Karistusseadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 21). Seetõttu on

üldpreventsiooni raames arvestatav kindlustuseesmärk viinud käesoleval juhul süü suurust

ületava karistuse määramisele kohtuvälise menetleja poolt.

Menetluskulud

19. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses

juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

9 (9)