2-21-509/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-509

Tsiviilasi

J K hagi V D vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

5000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J K (isikukood xxx)

Kostja V D (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.12.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J K hagi V D vastu kahjunõudes.

2. Jätta rahuldamata V D taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud J K kanda.

4. Välja mõista J Klt V D kasuks menetluskulud 120 eurot.

5. Toimetada kohtuotsus V Dle avalikult kätte. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt tuli V D (kostja) J K (hageja) kambrisse, lõi hagejat rusikaga näo- ja

peapiirkonda ning lõhkus ära hageja teleka. Hageja kannatas rünnaku tulemusel füüsilist valu,

tal tekkisid peavalud, verevalumid näkku ja ta pidi võtma psühhotroopseid tablette.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 5000,00 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja

käsitlusega. Hagiavalduses esitatud nõue on täielikult tõendamata. Hageja palub jätta hagi läbi

vaatamata, kuna hagiavaldus on ebaselge ja alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagi rahuldamata.

5. Kohtul on lahendamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus lahendab otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS §

442 lg 5).

Kostja esitas vastuses hagile mh taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiavaldus on

ebaselge. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS

§ 423 lg 2 p 2). Kohus leiab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Hagi ebaselgus ei saa

olla aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja nõude selgeks tegemine on kohtu

eelmenetluse ülesanne. Eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja

õiguslikud väited, tõendid, mida menetlusosalised oma väidete esitamiseks esitavad, nõuded

ja taotlused ning teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes (TsMS § 392 lg 1).

Vastavalt võib hagejal olla õiguskaitse vajadus.

6. Hageja väitel on kostja tekitanud talle kehavigastuse. Kohus täitis 01.11.2021 määrusega

selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat seadust ja poolte

tõendamiskoormist (tl 46-46 pöördel).

7. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas, teo

õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

8. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kahju

tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

9. Isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku

füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127

lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos)

(VÕS § 127 lg 4).

10. Kohus selgitas 01.11.2021 määrusega hagejale, et hageja peab tõendama kostja tegu, mis

kahju põhjustas, ehk rünnaku toimumist ning kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ehk

tervisekahjustuse tekkimist ning põhjuslikku seost kostja rünnaku ja hagejale tekkinud

tervisekahjustuse vahel.

11. Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud ning hagis esitatud asjaolud

on kõik tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostja tegu, so rünnaku toimumine on

tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Vastavalt ei ole

täidetud objektiivne teokoosseis ning seega ei ole vaja edasi analüüsida kahjunõude aluseks

olevaid teisi asjaolusid.

12. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

13. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus menetluskulud hageja kanda.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1).

14. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

15. Kostja õigusabikulud on 05.05.2021 kostja vastuse kohaselt 600 eurot, tunnihinnaga 120

eurot ilma käibemaksuta (tl 40). Hageja õigusabikulud koosnevad järgmistest kuludest:

hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, õiguslik hinnang, Riigikohtu praktikaga tutvumine

ning konsultatsioon kliendiga 4 tundi ning hagiavaldusele vastuse koostamine 1 tund. Kokku

kulus esindajal 5 tundi. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

16. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja tasu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohus ei

nõustu hagejaga, et nimetatud toiminguteks kulus kokku 5 tundi. Hagiavaldus mahtus ühele

A4 lehele ning hagiavaldusel ei ole ühtegi lisa. Samuti on kostja vastus väga lakooniline ja ei

sisalda ühtegi sisulist vastuväidet. Kohus vähendab seega ajakulu ja peab põhjendatud kuluks

kokku kõigile kostjale osutatud toimingutele 1 tund. Vastavalt on põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud ühe tunni ulatuses, summas 120 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja õigusabikulud 120 eurot.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

18. Kohus toimetab kohtuotsuse kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik