2-22-16731/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-22-16731

Tsiviilasi

A.L avaldus täitemenetluse nr 066/2018/1018 täitmise

ajatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.L määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.L (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Kohtutäitur Andrei Krek

2. Swedbank

Liising

Aktsiaselts

(sissenõudja)

(registrikood 10434248), volitatud esindaja Birgit Juhanson

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.L määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 20. detsembri 2022. a määrus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses A.L

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.L (avaldaja) esitas 8. novembril 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 066/2018/1018

ajatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud sissenõudja Swedbank Liising

Aktsiaseltsi (sissenõudja) avalduse ja Harju Maakohtu 13. novembri 2015. a otsuse tsiviilasjas

nr 2-12-13230 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/1018. Avaldaja pöördus 2018. aastal

kohtutäituri poole, paludes tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Avaldaja tasus

maksegraafiku alusel vähemalt 100 eurot kuus ning perioodil 1. septembrist 2018 kuni 1.

septembrini 2019 laekus nõude katteks kokku 1300 eurot. Avaldaja pöördus 1. augustil 2022

uuesti kohtutäituri poole palvega sõlmida maksegraafik, mille kohaselt avaldajal oleks võimalik

tasuda võlgnevus igakuiselt 50 eurot, võlgnevuse jäägi tasumiseks kuluks 61 kuud. Kohtutäitur

ei olnud nõus maksegraafikut sõlmima.

Avaldaja ülalpidamisel on kolm alaealist last, sissetulekuks peretoetus 520 eurot kuus. Avaldaja

taotleb täiteasjas nr 066/2018/1018 nõude jäägi 3070 euro 40 sendi ajatamist, võimaldades tal

tasuda igakuiselt 50 eurot iga kuu 10.-ndal kuupäeval kuni nõude rahuldamiseni.

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata. Tsiviilasjas

nr 2-22-13724 oli menetluses avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega ei rahuldatud

avaldaja soovi maksegraafiku sõlmimiseks ning kohtutäituri maksegraafiku sõlmimise

kohustamiseks. Praeguses tsiviilasjas taotleb avaldaja nõude ajatamist. Sisuliselt on tegemist

sama nõudega ning see on juba tsiviilasjas nr 2-22-13724 lahendatud. Faktilised asjaolud on

mõlemas menetluses samad ning avaldaja olukord ei ole muutunud. Avaldaja ei ole esitanud

uusi asjaolusid, mida ei oleks juba varasemas menetluses esitatud.

3. Kohtutäitur Andrei Krek vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/1018 oli alustatud 2018. aastal. Avaldaja soovib sõlmida

maksegraafiku 61 kuuks, s.t nõude aegumistähtaja saabumise perioodi lõppemiseni.

Täitemenetluse ajatamine selleks perioodiks ei ole mõistlik ning kahjustab oluliselt sissenõudja

huvisid. Täitedokumendi kohaselt tuleb kogu summa tasuda korraga. Avaldaja väide, et tal

puudub vara, mille arvel võib nõuet rahuldada, ei vasta tõele. Avaldajale kuulub XXXXX OÜ

(registrikood XXXXXXXXX) osa, mille turuväärtus on arestimise akti kohaselt 1250 eurot.

Avaldaja ei ole arestimisaktis määratud hinda vaidlustanud. Samuti kuuluvad avaldajale

tsiviilrelvad,

mida

avaldaja

keeldus

arestimisele

esitamast,

s.o

Sileraudne

püss

Browning-B-525-Sporter, kaliiber 12GA; Vintraudne püss Howa-1500 Hogue, kaliiber 308

Win/toll; Vintraudne püstol Glock-19, kaliiber 9x19mm. Avaldaja ei ole oma avalduses kohtule

esitanud ammendavat ülevaadet oma vara kohta. Maksegraafiku täitmata jätmise korral võib

juhtuda, et kohtutäituril ei jätku enam aega täitemenetluse uuendamiseks ja kõikide vajalike

täitetoimingute tegemiseks enne aegumistähtaja lõppemist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse

nr 066/2018/1018 täitmise ajatamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda,

märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust

vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid,

muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selliseks erandlikuks

asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega

kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada,

kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud

sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse

peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (Riigikohtu

12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p-d 9, 11).

Avaldaja palub ajatada nõude täitmise 61 kuuks, põhjendades seda asjaoluga, et tema

ülalpidamisel on kolm alaealist ja sissetulekuks peretoetus. Maakohus leidis, et ülalpeetavad

ega sissetulek ei ole vabanduseks oma kohustuste täitmata jätmiseks. Avaldaja ei näidanud

enne täitemenetluse alustamist üles valmisolekut võlgnevuse kustutamiseks ning ei ole 2018.

aastal sõlmitud maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Avaldaja ei ole sellises vanuses ja

majanduslikult raskes olukorras (alaealistel lastel on ka teine lapsevanem, kellel on ka laste

ülalpidamiskohustus), et tal ei oleks võimalik oma elukorralduses teha muudatusi, et parandada

kehva majanduslikku olukorda.

Sissenõudja ei olnud täitemenetluse ajatamisega nõus. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis

tingiks avaldaja huvide eelistamise, võrreldes sissenõudja huvidega. Sissenõudjal säilib õigus

saada võlgnevus rahuldatud ka olukorras, kus avaldaja peab loobuma oma varast.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada täitemenetluse ajatamise avaldus.

Määruskaebuse kohaselt on avaldaja laste ema K.V. suhtes Viru Maakohtu 19. aprilli 2022. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-22-1652 välja kuulutatud pankrot. Avaldaja ja tema laste elukoht

kuulub pankrotivara koosseisu ja see vara realiseeritakse enampakkumise teel. Seega on

elukoha kaotus väga tõenäoline.

Avaldaja pöördus 13. novembril 2022 tervisliku seisundi tõttu Rakvere Haigla erakorralisse

meditsiiniosakonda ning avaldajale on määratud diagnoos äge subendokardiaalne

müokardiinfarkt, millega kaasnes operatsioon ja tabletiravi elu lõpuni. Haigusest tulenevalt ei

ole avaldajal võimalik asuda sissetulekut teenima.

Maakohtu väide maksegraafiku mittenõuetekohase täitmise kohta on alusetu. Kohtutäitur

rahuldas 2018. aastal avaldaja avalduse tingimusel, et avaldaja tasub alates augustist 2018. a

kuni juulini 2019. a vähemalt 100 eurot kuus. Nõude katteks on ajavahemikus 1. septembrist

2018 kuni 1. septembrini 2019 kantud kolmanda isiku poolt igakuiselt 100 eurot, kokku 1300

eurot. Kohtutäituri tingimus oli aasta jooksul igakuiselt 100 euro tasumine, mis tähendaks

kokku 1200 euro tasumist.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Sissenõudja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Sissenõudja palus jätta kaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

avaldaja kanda.

9. Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt

osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist

lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus selgitas õigesti, et

kohus võib täitemenetluse ajatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel, ja leidis põhjendatult,

et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hinnangu andmine sellele, kas

täitemenetluse

jätkamine

on

konkreetse

võlgniku

suhtes

ebaõiglane,

on

kohtu

diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse

sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul

diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja ei korda neid kõiki (TsMS § 654 lg 6 ja § 659)

10. Avaldaja tugineb määruskaebuses eelkõige sellele, et tema elukaaslase suhtes on välja

kuulutatud pankrot, avaldaja ja tema laste elukoht kuulub pankrotivara koosseisu, eluase

võidakse pankrotimenetluses realiserida ja avaldaja jääb elukohast ilma. Lisaks on avaldaja

tervis halvenenud, avaldajal oli novembris 2022. a operatsioon, mille tagajärjel peab ta elu

lõpuni võtma ravimeid ning haigusest tulenevalt ei ole sissetuleku teenimine võimalik.

Kolmandaks heidab avaldaja maakohtule ette ebaõiget põhjendust, nagu oleks avaldaja

sissenõudjaga varasemalt sõlmitud maksegraafikut rikkunud.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja elukohaks oleva, kuid kolmandale isikule (avaldaja

elukaaslasele) kuuluva vara võõrandamine ei tingi TMS § 45 kohaldamist avaldaja suhtes ja

maakohtu määruse muutmist. Isegi võlgniku enda elukoha kaotus ei pruugi veel anda alust TMS

§ 45 kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Seda enam ei saa TMS § 45 kohaldamist tingida ainuüksi võlgniku varaks mitteoleva elukoha

kaotus. Võlgnik võib elukohta kaotada elukohaks oleva vara omanikust tulenevatel põhjustel,

nt üürilepingu lõppemisel, kui võlgnik kasutab eluaset üürilepingu alusel, mis ei tingi aga

täiemenetluse ajatamist.

Avaldaja ei ole tõendanud, kas avaldaja elukohaks olev eluase üldse võõrandatakse. Üksnes

eluaseme võõrandamise potentsiaalne tõenäosus eluaseme omaniku suhtes toimuvas

pankrotimenetluses ei tingi avaldaja suhtes TMS § 45 kohaldamist.

Määruskaebusest nähtuvalt oli avaldaja abikaasa pankrot välja kuulutatud juba 19. aprillil 2022,

seega enne avalduse esitamist käesolevas asjas. Avaldaja esitas väite võimaliku elukoha kaotuse

kohta alles määruskaebemenetluses. Kuigi TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhistamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole avaldaja põhistanud, miks ei ole ta

võimalikule elukoha kaotusele seoses elukaasalase pankroti väljakuulutamisega ning sellest

tuleneva võimaliku eluaseme võõrandamisega kohtule 8. novembril 2022 esitatud avalduses

tuginenud.

11. Ka avaldaja esile toodud tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada TMS § 45 mõttes

erandlikeks, sest avaldaja ei ole suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui

võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.

Määruskaebusele lisatud statsionaarse epikriisi kohaselt viibis avaldaja 13. kuni 16. novembrini

2022 haiglaravil ning talle on tehtud parema pärgarteri angioplastika. Samas nähtub tsiviilasja

materjalidest, et avaldaja on XXXXX OÜ osanik, ainuke juhatuse liige (tl 56) ning on ka

töötamise registri andmetel töötaja samas ettevõttes (tl 55). Avaldaja sai XXXXX OÜ-lt töötasu

584 eurot (bruto) kuni veebruarini 2021 (tl 13). 2022. aastal sai avaldaja äriühingult juriidilise

isiku juhtimis- ja kontrollorgani tasu vaid kolmel korral kokku 933 eurot 11 senti (bruto) (tl 67).

Seega nähtub tõenditest, et avaldajal sisuliselt ei ole sissetulekut juba alates märtsist 2021, ehk

oluliselt varasemast ajast, kui avaldajale teostatud operatsioon novembris 2022. Avaldaja ei ole

välja toonud, kuidas tema suhtes läbiviidud ravi takistab tal edaspidi juhatuse liikme ülesandeid

täita ja selle kaudu sissetulekut teenida.

12. Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et maakohus eksis, leides, et avaldaja on varasemat

maksegraafikut rikkunud.

Avaldaja väitel rahuldas kohtutäitur 2018. aastal avalduse tingimusel, et avaldaja tasub alates

augustist 2018 kuni juulini 2019 vähemalt 100 eurot kuus, mis tähendaks aastas kokku 1200

euro tasumist. Nõude katteks on kantud kolmanda isiku poolt ajavahemikus 1. septembrist 2018

kuni 1. septembrini 2019 igakuiselt 100 eurot, kokku 1300 eurot. Avaldaja jätab aga

tähelepanuta, et teiseks tingimuseks oli, et juulis 2019. a tuleb esitada avaldus graafiku

pikendamiseks (tl 19). Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta uue avalduse maksegraafiku

pikendamiseks esitas.

Avaldaja maksegraafikujärgsed laekumised kohtutäiturile algasid septembrist 2018. a, seega

jättis avaldaja juba esimese osamakse tasumata. Avaldaja eest tasus K.V. peale maksegraafiku

lõppemist 100 eurot kuus 2019. aastal veel augustis ja septembris ning seejärel veebruaris 2020.

a 50 eurot. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole uue maksegraafiku sõlmimiseks alles 1. augustil

2022, s.o pärast kohtutäituri 27. juuli 2022. a täitetoimingust teavitamist (tl 17–18). Sellest

tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja oli rikkunud varasemat maksegraafikut.

Avaldaja oli võlgnevuse likvideerimise suhtes passiivne 2,5 aastat. Lisaks oli uus avaldaja poolt

pakutav maksegraafik sissenõudja huve vähem arvestav kui algne graafik: 2018. a graafiku

alusel tasus avaldaja 100 eurot kuus, 2022. a tegi avaldaja ettepaneku tasuda vaid 50 eurot kuus.

13. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada

kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes

ebaõiglane. Samuti ei saa täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st

küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu 12. juuni

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Avaldaja pakutud maksegraafiku järgi oleks

võlgnevus likvideeritud alles 5 aasta pärast.

Täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja

seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Sissenõudja ei

andnud nõusolekut täitmise ajatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu praegusel juhul

avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kuivõrd kohtutäitur osales menetluses ise, sissenõudjat esindas

volitatud esindajana sissenõudja töötaja, töötaja kuludest oleks hüvitatav üksnes sõidukulu

(TsMS § 175 lg 2) ning kohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses, siis rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke