2-22-17066/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-17066

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17066

Tsiviilasi

R. L. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik K. M. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a,

51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2023

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R. L. i (isikukood isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 13.00 ja

algatada R. L. i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku K. M. töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes K. M. (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. märtsil 2023 kell 10.30 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. veebruaril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R. L. i kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. R. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-17066).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat D. L. , sünd XXX, ja K.

L. , sünd XXX. Avaldaja ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine toetus 430 eurot. Igakuised

väljaminekud on samuti 430 eurot: kulutused toidule 57 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele

20 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot, transpordikulud 25 eurot,

sidekulud 15 eurot, tasutud ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele 200 eurot

ning muud vältimatud kulud 103 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal

puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 14 901,54 eurot.

2. Kohus võttis 23.11.2022 määrusega R. L. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks K. M. i.

3. Usaldusisik esitas 23.12.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

R. L. on sündinud XXX XXX. Rahvastikuregistri andmetel on isik põhiharidusega. Võlgniku

selgituste kohaselt on ta XXX. aastal lõpetanud XXX 8. klassi, XXX. aastal XXX elektriku eriala

õpingud ja XXX. aastal XXX 9. klassi. Töötanud on ta erinevates firmades abitöölisena, üldehitajana,

operaatorina ja autotehnikuna. R. L. ei ole abielus. Rahvastikuregistri andmetel on tal kaks alaealist

last: D. L. (sünd XXX) ja K. L. (sünd XXX), kelle suhtes on tal seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus. Võlgnikult on 01.03.2022 kohtulahendiga mõistetud alaealiste laste kasuks välja

elatisraha kummalegi 292 eurot kuus, kuid sissenõudja avalduse alusel on elatise sissenõudmine alates

01.07.2022 peatatud. R. L. on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras süüdi mõistetud ja

märkimisväärselt suure osa oma elust veetnud vangistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et

isiku ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud viimasel viiel aastal on olnud äärmiselt

tagasihoidlikud. Teadaolevalt viibib võlgnik pärast vanglast ennetähtaegset tingimisi vabanemist

rehabilitatsioonikeskuses ja on võtnud ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Usaldusisikule

teadaolevalt ei ole isik käesoleva ajani tööle asunud.

Vara

Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022 oli võlgniku nimele avatud:

1) AS SEB Pank pangakontol nr XXX 3,87 eurot. Pank ei ole vaatamata usaldusisiku nõudmisele

usaldusisiku nimetamise seisuga 23.11.2022 andmeid esitanud;

2) pensionikontol nr XXX SEB Progressiivse Pensionifondi (nn II samba) osakuid 536,081 tk, osaku

puhasväärtus 1,20763 eurot, kokku 647,39 eurot. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate

pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Nimetatud pensionifondi osakute näol

on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole pankrotimenetluse

käigus võimalik realiseerida.

Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022 võlgnikul ametlik töökoht puudus. Isiku

sissetulekud koosnesid Eesti Töötukassa poolt makstavast töövõimetoetusest 16,33 eurot

kalendripäevas (so maksimaalselt 506,23 eurot kuus). Lisaks on võlgnikule 05.12.2022 laekunud Eesti

Töötukassalt ühekordne toetus summas 50 eurot.

Kohustused

Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised:

-

pandiga tagatud nõuded – puuduvad;

-

pandiga tagamata nõuded 23.11.2022 seisuga:

Võlausaldaja nimi

Isiku- või

registrikood

Elu- või asukoht, sidevahendid

Lahendi number

1. Elatise maksmise kohustused

2336,00 €

D. L.

XXX

XXX

Pärnu MK 01.03.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-

22-103223 (tm algus 06.07.2022), elatise võlg

perioodil 01.03.-30.06.2022, lisandub jooksev

elatis 292 € kuus

1168,00 €

K. L.

XXX

XXX

Pärnu MK 01.03.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-

22-103223 (tm algus 06.07.2022), elatise võlg

perioodil 01.03.-30.06.2022, lisandub jooksev

elatis 292 € kuus

1168,00 €

2. Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise kohustused

155,70 €

Eesti Haigekassa

74000091

Lastekodu 48, 10113 Tallinn;

info@haigekassa.ee; XXX

Harju MK 26.05.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-

22-4559 (tm algus 10.06.2022)

155,70 €

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustused

2053,04 €

Maksu- ja Tolliamet

70000349

Lõõtsa

8a,

15176

Tallinn;

emta@emta.ee

Harju

Maakohtu

27.06.2017

lahend

kriminaalasjas

nr 1-17-1979

(tm

algus

06.06.2018)

10,57 €

Harju

Maakohtu

29.01.2018

lahend

kriminaalasjas

nr 1-14-8994

(tm

algus

22.05.2018)

4,67 €

Harju

Maakohtu

29.06.2020

lahend

kriminaalasjas

nr 1-20-4173

(tm

algus

16.08.2021)

847,63 €

Harju

Maakohtu

29.09.2010

lahend

kriminaalasjas

nr 1-09-21834

(tm

algus

10.12.2010)

19,17 €

Harju

Maakohtu

12.12.2011

lahend

kriminaalasjas

nr 1-11-13666

(tm

algus

07.03.2012)

347,16 €

Harju

Maakohtu

17.08.2011

lahend

kriminaalasjas

nr 1-11-7570

(tm

algus

07.11.2011)

417,03 €

Harju

Maakohtu

06.12.2012

lahend

kriminaalasjas

nr 1-12-11523

(tm

algus

25.02.2013)

406,81 €

4. Muud nõuded

3578,06 €

Politsei- ja

Piirivalveamet

70008747

Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn;

politsei@politsei.ee;

tatjana.kissel@politsi.ee

Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.2016 otsus

nr XXX (tm algus 11.01.2017)

32,00 €

Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2019 otsus

nr XXX (tm algus 09.05.2019)

40,00 €

Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2018 otsus

nr XXX (tm algus 27.02.2018)

40,00 €

Profiteia Invest OÜ

12354281

Tondi 51-28, 11316 Tallinn

Pärnu MK määrus 25.03.2014 tsiviilasjas nr 2-

13-43778 (tm algus 24.04.2014)

1521,40 €

Osaühing Aktiva

Finants

10746479

A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn;

jurist@julianus.ee

Pärnu MK määrus 01.02.2022 tsiviilasjas nr 2-

21-143724 (tm algus 04.02.2022)

886,94 €

Era Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

10625474

Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn;

kristjan@tallinnlaw.ee

Pärnu MK 23.05.2011 lahend tsiviilasjas nr 2-

11-12606 (tm algus 14.06.2011) - võimalik

esitada aegumise vastuväide

1057,72 €

5. Kohtutäiturite nõuded

4384,92 €

Kohtutäitur Katrin Vellet

Rotermanni 5, 10111 Tallinn;

info@vellet.ee

XXX

595,61 €

Kohtutäitur Kaire Põlts

Tartu mnt 16, 10117 Tallinn;

kaire.polts@taitur.just.ee

XXX

170,92 €

Kohtutäitur Marek Laanemets

Mõisa

4,

13522

Tallinn;

marek.laanemets@kohtutaitur.eu

XXX

666,82 €

Kohtutäitur Mati Kadak

Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn

mati.kadak@taitur.just.ee

XXX

388,99 €

Kohtutäitur Elin Vilippus

A. Lauteri

5,

10114

Tallinn;

elinvilippus.buroo@taitur.just.ee

XXX

682,61 €

Kohtutäitur Priit Petter

Tornimäe 7-008, 10145 Tallinn;

priitpetter.byroo@taitur.just.ee

XXX

1707,65 €

Kohtutäitur Mati Roodes

Kentmanni 22-12, 10116 Tallinn

mati.roodes@taitur.just.ee

XXX

30,01 €

Kohtutäitur Kersti Seisler

Tartu mnt 16, 10117 Tallinn;

kersti.seisler@taitur.just.ee

XXX

142,31 €

KOHUSTUSED KOKKU:

12 507,72 €

Kõik loetletud võlakohustused on sissenõutavaks muutunud (sundtäitmises). Võlgniku võlakohustused

on eelduslikult ajas kasvavad seoses igakuise elatisvõla lisandumisega summas 584 eurot.

Usaldusisiku hinnangul saab võlgnik esitada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõude

täitmisele aegumise vastuväite. Muud sundtäitmises olevad tsiviilõiguslikud nõuded aeguksid üldjuhul

ajavahemikus 2024 kuni 2042. Kui võlgnik edaspidi vanglasse ei satu, võib rahatrahvide täitmise kõige

hilisemaks aegumistähtajaks arvestada 2026. aasta ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

kohustuste täitmise kõige hilisemaks aegumistähtajaks 2029. aasta.

Eelpool loetletud võlausaldajate nõuetest 10 016,02 eurot (~ 80%) on sellised, millest on teoreetiliselt

võimalik võlgnikku FiMS-s sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada.

Võlausaldajate nõuetest 2491,70 eurot (so elatisnõuded, kahju hüvitamise nõuded), samuti igakuiselt

lisanduvad elatisnõuded summas 584 eurot, on aga sellised, millest ei ole võimalik isikut kohustustest

vabastamise menetluse raames vabastada.

Maksejõuetus

Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022, usaldusisiku määramise

seisuga 23.11.2022 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 23.12.2022 rahalised vahendid

sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal

ainuüksi töövõimetoetusest, muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (nt äritegevusest,

renditulud jms) võlgnikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub isikul realiseerimiskõlbulik

materiaalne vara. Töövõimetoetusest ei ole usaldusisiku hinnangul olemasolevate kohustuste katteks

võimalik kinnipidamisi teha, sest isikul on kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Seega juhul, kui

võlgniku elukorralduses lähimal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei olegi väljavaateid isiku sissetuleku

arvelt teadaolevaid sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Usaldusisikule ei ole käesolevaks

hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt lähiajal võlgniku tulude suurenemisele ja tema

majandusliku olukorra paranemisele. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et R. L. ei

suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on

usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi.

Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud täitmata võlakohustusi viimased

17 aastat ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud (täitemenetlused on

lõppenud üldjuhul mitte täitmisega, vaid aegumise tõttu). Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud,

mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist

enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi (sh rasked

isikuvastased kuriteod), millega on kaasnenud kahju ning menetluskulude hüvitamise kohustused.

Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud vabaduskaotuslikud karistused ei ole kindlasti soosinud

võlgniku poolt püsiva töö vms ametliku sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate

võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku

maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning

üleüldist kergemeelset suhtumist oma kohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku

varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole siiski õige väita, et võlgnik

on toime pannud ühtlasi karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku

varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku

maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisik on seisukohal, et omaette kuriteona

ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii

kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks.

Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 35 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2007 kuni 2022.

Ehkki enamikus neist on sissenõudjate nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema

tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada.

Usaldusisik on seisukohal, et hetkel teadaolevaid võlgniku sissetulekuid arvestades puudub tal

igasugune võimekus juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Puuduvad andmed, mis

võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et isiku võlakohustused on ajas kasvavad seoses igakuiselt

lisanduva elatiskohustusega, tuleb isiku maksejõuetust hinnata süvenevaks. Isiku püsiv maksejõuetus

on selliseks asjaoluks, mis välistab FiMS § 19 lg 1 kohaselt tema suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse kohaldamise. Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse kuulutada välja isiku pankrot,

kuid tekib küsimus, et kas koos pankroti väljakuulutamisega oleks põhjendatud algatada ka

kohustustest vabastamise menetlus. Vangistuse ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses

viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi erinevad toetusmeetmed. Võlgnikul on

tuvastatud töövõime puudumine ning ei ole kindel, et tulevikus saab olema teisiti. Võlgnik on varem

töötanud lihttöölisena ning suure tõenäosusega ei suuda ta ka edaspidi teha keerulisemat tööd (isik on

siiski avaldanud, et soovib töötukassa kaudu läbida esimesel võimalusel ekskavaatori- ja laadurijuhi

koolituse). Usaldusisikule ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad

või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku

pankroti või mitte, ei ole isikul kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvestades ette näha võlgniku

olemasolevate võlgade tasumist (vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses). Isik on viibinud

elektroonilise valve all vabaduses väga lühikest aega, mistõttu ei ole usaldusisikul saanud tekkida ka

võlgnikuga isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava kindlusega ennustada edasise menetluse

perspektiivi. Isiku suhtes varasemalt tehtud paljude kriminaalasjade lahendite alusel ei ole

usaldusisikul tekkinud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub

iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab olemasolevate võlakohustuste täitmisse.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katteks, seega saaks võlgniku taotletav

menetlus eeldatavalt toimuma järjekordselt riigi kulul. Usaldusisiku hinnangul puudub sellel

menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib otstarbekaim valik olla menetluse lõpetamine. Kui

kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse

kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 12 507,72 eurot. Võlgniku

ainsaks sissetuleku allikaks vabaduses on käesoleval ajal töövõimetoetus ning isegi kui võlgnik hakkab

tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel

märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale

töövõimetoetuse, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud

varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

Kohus, vaadanud R. L. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks K. M. i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et K. M. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega

isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks

2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku

tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

18 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul

tasu suuruseks määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud

aega (18 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb K. M. ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik