3-22-2636/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2636

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paiguta-miseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

EL

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2023 e-kiri koos lisaga.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Muuta Tallinna Halduskohtu 16.12.2022 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-22-

2636, asendades sõnad „16.02.2023 (k.a)“ sõnadega „16.02.2023 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus

üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni, kui nimetatud tähtaeg

saabub enne 16.02.2023“, ja muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X

(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks

kuuks, sest isikul esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 362 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus.

3-22-2636

2(7)

Puudutatud isik peeti kinni 14.12.2022 kell 16.50 Tallinnas aadressil Sadama 25/2

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isik juhtis

mootorsõidukit Renault Espace Saksamaa registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduk liikus

sadama A-terminalis kell 16.39 Tallinna-Helsingi laeva suunas. Sõiduk liikus kassa juurde ja

hiljem lahkus sealt suunaga Tallinna vanalinna poole. Piirivalvepatrull märkas sõiduki sellist

liikumist ja pöördus kassa töötaja poole. Viimase sõnul esitas sõiduki juht kehtetu Saksamaa

dokumendi ja nõudis ähvardavalt laevale lubamist, kuid töötaja keeldus sellest. Pärast selle

teabe saamist järgnes patrull sõidukile. Sõiduki kontrollimisel selgus, et juhiks oli X. Isik esitas

juhtimisõiguse tõendamiseks dokumendi pealkirjaga „Translation of International driver’s

license“. Kuna selgus, et isik juhib mootorsõidukit, omamata vastavat juhtimisõigust,

kõrvaldati ta juhtimiselt ja sõiduk teisaldati. Kohapeal tehti väärteoasjas kiirmenetluse otsus

liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 201 lg 1 alusel. Isikuga viibisid sõidukis koos naine ja viis last,

kes isiku sõnul olid tema abikaasa ja lapsed. Isik esitas kehtetu Saksamaa reisidokumendi nr

XXXXXXXXXX (kehtiv kuni 13.04.2019) ja Saksamaa dokumendi väljasaatmise peatamise

kohta (välja antud 24.11.2022, kehtiv kuni 23.05.2023). Samuti esitas ta sõidukis viibinud laste

(sünniaastad 2006, 2009, 2012, 2014 ja 2015) ja naise Saksamaa kehtivad elamisload ning

selgitas, et neil puuduvad reisidokumendid. Tegemist on Süüria kodanikega. Isikute andmete

kontrollimisel PPA andmesüsteemides selgus, et Saksamaa on alustanud 25.11.2022 laste

tagaotsimist, kuna lapsed on teadmata kadunud, ning leidmisel tuleb nad paigutada kaitse alla

hoolekandeasutusse. Samuti selgus, et naine on teadmata kadunud isik, keda Saksamaa otsib

taga alates 01.12.2022 ning kelle leidmisel tuleb isiku nõusolekul edastada tema

asukohaandmed Saksamaa ametivõimudele. Sellest teabest tulenevalt saadeti Saksamaale

päring eesmärgiga teavitada, et tagaotsitavad lapsed on leitud Eesti Vabariigis, ja selgitada

välja, kas puudutatud isikul ja temaga koos olnud naisel on seaduslik alus Schengeni alal

viibimiseks. Saksamaa päringu vastusest selgus, et puudutatud isik ja naine on lapsevanemad,

kellelt Düsseldorfi noorte hoolekandeamet on laste hooldusõigused ära võtnud. Samuti teatas

Saksamaa vastuses, et puudutatud isik on nende poolt registreeritud smugeldamise tõttu ja

sattus politsei huviorbiiti kaitsealuste isikute väärkohtlemise tõttu. Saksamaa ei ole aga

selgitanud, kas vanematel on õigus viibida Schengeni alal. PPA toimetas lapsed Tallinna laste

turvakeskusesse ja vanemad kinnipidamiskeskusesse.

PPA võttis 15.12.2022 puudutatud isikult sõrmejäljed, mille andmebaasis võrdlemise tulemusel

saadi vastuseks, et temalt on võetud sõrmejäljed 22.02.2016 ja 18.10.2021 rahvusvahelise

kaitse menetluse raames. Kuna PPA andmetel on isik varem taotlenud rahvusvahelist kaitset,

tal on õigus viibida Saksamaal ning on alus arvata, et isik lahkus sealt omavoliliselt, pidas PPA

isiku 15.12.2022 kell 11.50 kinni VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 7 alusel. Isikuga korraldati

vestlus, mille käigus ta selgitas, et lahkus 2012. a-l koos perega Süüriast Türki, hiljem lahkus

ta üksinda Kreekasse ja suundus sealt Saksamaale, kus 03.07.2015 paiku palus Bonnis

varjupaika. Ta ootas ligikaudu 6 kuud varjupaiga andmise otsust ja lendas 2016. a-l tagasi

Kreekasse oma pere järele. Seejärel tegeles ta perele dokumentide hankimisega ja 2017. a-l

saabus tema pere Saksamaale. Puudutatud isik ise viibis ja töötas Kreekas kuni 2020. a-ni,

misjärel läks ta samuti Saksamaale ja asus elama koos oma perega Düsseldorfis. Vestluse

alguses rääkis isik, et kasutas Eesti Vabariiki transiitriigina, et minna Soome Vabariiki u 20

päevaks puhkamise ja enda tuttavate külastamise eesmärgil. Hiljem aga väitis ta, et Soomest

soovib ta tegelikult koos perega sõita edasi Norrasse ja sealt edasi Taani onu (isa vend) juurde.

Hiljem lisas isik, et võib ka Eestisse elama jääda, kui Eesti väljastab talle ja ta perele elamisload.

Isiku sõnul on tal õigus viibida Saksamaal, kuid talle ei meeldi seal ja seega ta lahkus. Isik

kinnitas samuti, et tema varjupaigataotlus on tagasi lükatud, kuid enda viibimist seal saab ta

pikendada iga kuue kuu tagant. Isiku sõnul ei ole ta nõus lahkuma Süüriasse, kuna seal võidakse

ta tappa.

3-22-2636

3(7)

VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku üleandmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013

(Dublini III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 9 kohaselt

esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast

või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt taotles puudutatud isik

Saksamaal olles rahvusvahelist kaitset ja on saanud keelduva otsuse. Pole kahtlust, et tal puudub

seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ta peab viibima Saksamaal. Rahvusvahelise kaitse

taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud, ning selleks, et

seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema

täiendav viibimisalus. Saksamaa on teavitanud, et puudutatud isikul puudub laste hooldusõigus

ja nad on teadmata kadunud, lisaks on ta olnud seotud smugeldamise ja võimaliku isikute

väärkohtlemisega. Samuti on tagaotsitav isiku abikaasa. PPA hinnangul järeldub isiku

hoiakutest, käitumisest ja ütlustest, et isik ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda. Samuti leiab

PPA, et ta võib põgeneda, kuna on põhjendatud alus arvata, et ta lahkus omavoliliselt

Saksamaalt. Kehtiva dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist Saksamaalt Euroopa

Liidu liikmesriikide kaudu Eestisse. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata

lahkuda talle sobivasse riiki, sest isiku eesmärk on leida koht, kus tal oleks perega hea elada.

Isiku kehtetu reisidokumendi hoiulevõtmine ja isiku kohustamine käia end PPA-s

registreerimas ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa

ametivõimudele.

PPA edastab Dublini III määruse alusel tagasivõtupalve Saksamaa ametivõimudele hiljemalt

ühe kuu jooksul. Isiku Saksamaale tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. PPA

hinnangul ei riiva isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine oluliselt tema perekonnaelu

puutumatust, kuna vanematelt on laste hooldusõigus ära võetud. Samuti on Eesti Vabariik

kohustatud lapsed üle andma Düsseldorfi noorte hoolekandeametile. Isiku ütluste kohaselt on

ta ka varem oma abikaasast eraldi elanud, kui ta oli aastatel 2017–2020 Kreekas. Abikaasa elas

samal ajal Saksamaal. Samuti saavad abikaasad taasühineda pärast isiku Saksamaale

üleandmist.

2. Puudutatud isik vaidles 16.12.2022 istungil PPA taotlusele vastu. Kui teda ei taheta

Eestisse, siis ta on valmis võtma vastu mistahes dokumendi ja lahkub siit esimesel võimalusel.

Ta ei ole kellelegi probleeme tekitanud, tal ei olnud kaasas keelatud esemeid ja ta pole kellelegi

haiget teinud. Seega ei ole põhjust teda kinni pidada. Kui asi on seotud sõiduõigust tõendavate

dokumentide puudumisega, siis PPA võib talle trahvi teha, kuid mitte teda kinni pidada. Ta ei

ole saanud kätte kohtuotsust, mis ütleks, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus oleks täielikult

tagasi lükatud.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.12.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise

aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2023.

Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa

Liitvabariigis. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on tal õigus viibida riigis, kus ta taotluse esitas.

Puudutatud isik aga lahkus Saksamaalt ja reisis Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Eestisse,

kus viibimiseks tal seaduslik alus puudub. Kuna puudutatud isik lahkus loata Saksamaalt,

esineb tal põgenemisoht VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 p 9 järgi. Kuna esineb põgenemisoht,

siis võib isikut tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras VRKS § 361 lg 2 p 7

alusel kinni pidada.

Kinnipidamine on vältimatult vajalik. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda teise

riiki, sest tema eesmärk on leida endale meelepärane sihtriik. Dokumentide puudumine pole

seni olnud isikule takistuseks. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik tabatigi Eesti-

3-22-2636

4(7)

Soome piiri ületamise katselt. Seega ei tagaks leebemad meetmed isiku kättesaadavust tema

üleandmiseks

Saksamaa

Liitvabariigile.

Kohtupraktikas

on

leitud,

et

võimalikku

ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

Kuna asja materjalidest nähtuvalt on Saksamaal puudutatud isikult ära võetud laste

hooldusõigus, ei too tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaasa perekonnaelu olulist

riivet. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Eesti Vabariik kohustatud isiku lapsed üle andma

Saksamaa ametivõimudele. Saab arvestada ka asjaoluga, et oma abikaasaga on isikul võimalik

taasühineda pärast tema üleandmist Saksamaa ametivõimudele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Puudutatud isik palub 10.01.2023 täiendatud määruskaebuses halduskohtu 16.12.2022

määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta

kinnipidamiskeskusest.

VRKS § 361 lg 2 p-des 1–5 ja 7 nimetatud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata

kinnipidamiskeskusse paigutamist ning sinna ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle

põgenemise oht on väike. Samuti ei saa kohus anda isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

luba, lähtudes asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (vt

Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14). Hoolimata mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

esinemisest tuleb isiku põgenemisohtu hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes (vt

Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

Lähtuvalt eelnevast ei ole halduskohus puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud

ja on jõudnud valede järeldusteni. Asjaolu, et isik on juba Saksamaal rahvusvahelist kaitset

taotlenud, ei saa olla aluseks tema põgenemisohu määramisel. Kohtu arvamus, et isik võib

riigist lahkuda, on subjektiivne ja põhjendamata. Liiati jättis kohus arvestamata, et pole

välistatud, et isikul on õigus viibida Schengeni alal – Saksamaa ei ole esitanud teavet, et isikul

sellekohane õigus puuduks. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide

saavutamiseks vältimatu. Seejuures ei ole kohus hinnanud ka ohtu maandavate asjaolude

esinemist. Puudutatud isik leiab, et temal võiks lubada elada varjupaigataotlejate

majutuskeskuses koos oma perega. Ta kinnitab, et seal elades täidab ta kõiki PPA nõudeid. Ei

ole alust arvata, et puudutatud isik põgeneb majutuskeskusest, kui ta elab seal koos oma

abikaasa ja lastega.

5. PPA palub 19.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

määruse ja selle põhjendustega.

PPA esitas 20.12.2022 Saksamaa Migratsiooniametile palve puudutatud isiku tagasivõtmiseks

Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel. Puudutatud isik esitas 21.12.2022 taotluse

rahvusvahelise kaitse saamiseks Eestis. Saksamaa Migratsiooniamet teatas 22.12.2022, et

nõustub isiku tagasi võtma Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel, s.t taotlejana, kelle

taotlus on läbivaatamisel ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib

elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. Seejuures edastati üleandmise tingimused

(lennujaamad ja kellaajad, kus isikut saab üle anda).

PPA teavitas puudutatud isikut 30.12.2022 kirjaga nr 15.6-8/596-1, et tema rahvusvahelise

kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Saksamaa ning ta tuleb Saksamaale üle anda. Isikule

anti võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Puudutatud isik vastas avaldusega, et ta ei

soovi Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid soovib naasta Saksamaale.

PPA jättis 10.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega nr

12212210109-1 puudutatud isiku taotluse läbi vaatamata, kuna Saksamaa Liitvabariik vastutab

3-22-2636

5(7)

taotluse läbivaatamise eest. Isik sai tõlgitud otsuse kätte 11.01.2023. Juhul kui isik ei vaidlusta

PPA otsust, saab isiku Saksamaale üleandmise toimingutega alustada 24.01.2023.

PPA ja halduskohus on asjaolusid hinnanud kogumis ja need on sellised, mis õigustavad

puudutatud isiku kinnipidamist. Halduskohus on määruses ammendavalt põhjendanud isiku

kinnipidamise vajalikkust ja hinnanud selle proportsionaalsust. PPA nõustub halduskohtu

põhjendustega. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes puudutatud isik väidab, et tal on õigus

viibida väljaspool Saksamaa Liitvabariiki. Samuti ei täpsustata, mis osas on kohus jätnud

arvestamata isiku ütlustega või millised on need asjaolud, millele kohus on tuginenud, aga mida

kohtumenetluses ei käsitletud. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega.

Puudutatud isikul puudub oma laste suhtes hooldusõigus. Vastavalt Saksamaalt saadud juhistele

eraldati lapsed vanematest ja suunati kuni üleandmiseni turvakodusse. Isegi kui puudutatud isik

oleks suunatud Vao majutuskeskusesse, ei oleks tal hooldusõiguse puudumise tõttu olnud õigus

nõuda oma lastega ühist majutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. PPA selgitas 19.01.2023 vastuses määruskaebusele, et puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse taotlus jäeti 10.01.2023 otsusega nr 12212210109-1 läbi vaatamata, kuna Saksamaa

Liitvabariik vastutab taotluse läbivaatamise eest. PPA esitas nimetatud otsuse ringkonnakohtule

25.01.2023 e-kirjaga. Ringkonnakohus võtab PPA 25.01.2023 e-kirja koos selle lisaga asja

materjalide juurde.

7. PPA kinnitas 25.01.2023 e-kirjas, et puudutatud isik anti 25.01.2023 üle Saksamaa

ametivõimudele. Isiku üleandmine ei võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida

loa andnud määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada, s.o kaotada luba andva

määruse kehtivus tagasiulatuvalt (Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

8. VRKS § 32 lg 1 sätestab, et kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse

Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele VRKS § 361

lg 2 p-i 7. PPA selgitas halduskohtule esitatud taotluses, et kogutud andmetest ja puudututud

isiku ütlustest nähtuvalt oli isik taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Samuti selgitas

PPA, et kavatseb esitada Dublini III määruse alusel puudutatud isiku tagasivõtu palve Saksamaa

ametivõimudele hiljemalt ühe kuu jooksul. Nagu PPA on vastuses määruskaebusele esile

toonud, nõustus Saksamaa puudutatud isiku Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel

tagasi võtma. PPA 25.01.2023 e-kirja kohaselt ongi isik juba Saksamaale üle antud. Seega

võisid PPA ja halduskohus puudutatud isiku kinnipidamisel tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 7.

9. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema

üleandmisel Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Selles

sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või

on isik loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Riigikohus on

selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-

ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema

märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022

määrus nr 3-22-56, p 17). Halduskohus leidis, et puudutatud isikul on põgenemisoht VRKS

§ 361 lg 21 ja VSS § 68 p 9 järgi. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht,

kui ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmeriigist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudutatud isikul esines põgenemise oht VRKS

§ 361 lg-s 21 ja VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaolude tõttu. PPA taotluses loetletud asjaoludest ja

lisadest nähtuvalt oli puudutatud isik esitanud Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samas

ei olnud puudutatud isikul dokumenti, millest nähtuks, et tal oleks viibimisõigus teistes

Schengeni ala või Euroopa Liidu liikmesriikides. Isik kinnitas PPA-le 15.12.2022 vestlusel, et

3-22-2636

6(7)

Saksamaa on tema taotluse tagasi lükanud. Kohtuistungil selgitas ta, et ta ei ole saanud kätte

kohtuotsust, mis ütleks, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus oleks täielikult tagasi lükatud.

Nende asjaolude põhjal võis põhjendatult järeldada, et puudutatud isikul on rahvusvahelise

kaitse taotlejana kohustus viibida Saksamaal, kus ta selle taotluse on esitanud, ning ta on loata

sealt lahkunud. Seda kinnitab ka PPA 19.03.2023 vastuses märgitu, et Saksamaa nõustus isiku

tagasi võtma Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel, s.t taotlejana, kelle taotlus on

läbivaatamisel ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata

mõne muu liikmesriigi territooriumil. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku

põgenemisoht ka märkimisväärne, arvestades et ta oli lahkunud Saksamaalt ja saabunud

Eestisse ilma kehtivat reisi- ja juhtimisõigust tõendavat dokumenti omamata ning üritanud siit

liikuda edasi Soome. Puudutatud isik selgitas 15.12 2022 vestlusel muu hulgas, et ei soovi

Süüriasse naasta. Seega on alust arvata, et isik lahkus Saksamaalt vältimaks oma võimalikku

väljasaatmist Süüriasse. Kokkuvõttes on halduskohus põgenemisohtu hinnanud konkreetsest

olukorrast ja isikust lähtudes. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega puudutatud

isiku määruskaebusest selliste asjaolude esinemist, mis halduskohtu järelduse põgenemisohu

olemasolu kohta ümber lükkaksid. Olukorras, kus puudutatud isikult oli Saksamaal laste suhtes

hooldusõigus ära võetud ja ta sellest hoolimata koos lastega Saksamaalt lahkus, ei välista tema

põgenemist see, kui võimaldada tal oma perega koos viibida. Asjaoludest nähtuvalt ei oleks see

ka võimalik, sest nagu PPA on selgitanud, eraldati lapsed Saksamaalt saadud juhiste kohaselt

vanematest ja suunati kuni üleandmiseni turvakodusse. Järelikult leidis halduskohus õigesti, et

leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavust tema üleandmiseks Saksamaale

(VRKS § 361 lg 1).

10. Õige on ka halduskohtu hinnang, et isiku kinnipidamine ei riiva oluliselt puudutatud isiku

õigust perekonnaelule. Asja materjalidest nähtuvalt puudub isikul laste suhtes hooldusõigus ja

lapsed tuleb üle anda Saksamaa ametivõimudele. Arvestades ka puudutatud isiku vestlusel

antud selgitusi oma varasema perekonnaelu kohta, ei saa tema eraldamist abikaasast kuni

kaheks kuuks ebaproportsionaalseks riiveks pidada.

11. Kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel üle

teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle

määruse art 28 lg-st 3. Nimetatud sätte kolmandast lõigust tulenevalt võib isikut kinni pidada

kuni kuue nädala jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või

otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-

le 3 lõpeb. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja

viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast,

mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr

3-22-56, p 25–27).

PPA taotluse esitamise ajal ei olnud PPA veel Saksamaale isiku tagasivõtupalvet esitanud. PPA

19.01.2023 vastusest nähtuvalt esitati see Saksamaale 20.12.2022 ja Saksamaa rahuldas

tagasivõtupalve 22.12.2022. PPA tegi puudutatud isiku üleandmise otsuse 10.01.2023, kui jättis

tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata ja kohustas teda lahkuma esimesel

võimalusel taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Saksamaa Liitvabariiki (vt VRKS

§ 32 lg 3). PPA vastuse kohaselt sai puudutatud isik tõlgitud otsuse kätte 11.01.2023, seega selle

vaidlustamise viimane päev oli 23.01.2023. Kuna puudutatud isik nimetatud otsust ei

vaidlustanud, algas eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg kulgema 24.01.2023. Seega iseenesest

ei ületanud PPA taotletud ja halduskohtu määratud kinnipidamise tähtaeg (kuni 16.02.2023)

Dublini III määruse art 28 lg 3 kohast kinnipidamise tähtaega. Ühtlasi oli õiguspärane

puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema üleandmiseni 25.01.2023. Pidades aga silmas, et

halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud selline sündmuste käik teada, kuid täielikult

3-22-2636

7(7)

välistada ei saanud ka võimalust, et eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg võib saabuda juba enne

16.02.2023, oleks pidanud halduskohus sellega ka kinnipidamise tähtaja määramisel arvestama.

12. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu 16.12.2022

määruse resolutsioonis sõnad „16.02.2023 (k.a)“ asendada sõnadega „16.02.2023 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus

üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaja saabumiseni, kui nimetatud tähtaeg saabub enne

16.02.2023“ ja muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele. Halduskohtu 16.12.2022 määruse resolutsioon kõlab tervikuna seega järgmiselt:

„Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise

aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2023 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmandas lõigus üleandmise otsuse täitmiseks

sätestatud tähtaja saabumiseni, kui nimetatud tähtaeg saabub enne 16.02.2023“.

13. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)