2-22-16015/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-16015

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16015

Tsiviilasi

R. R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R. R. (isikukood XXX ; viibimiskoht XXX);

usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013

Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2023

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R. R. (isikukood XXX ) pankrot kell 12.00 ja algatada R. R. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks

130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 654 eurot, millele lisandub käibemaks

130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, CiviLex OÜ-le (KMKR number EE101555577, Swedbank AS

arvelduskonto nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. märtsil 2023 kell 09.30 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. veebruaril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R. R. kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. R. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 25.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-16015).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnik ei tööta ega oma

sissetulekut, sest viibib hetkel Tartu Vanglas. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida.

2. Kohus võttis 30.11.2022 määrusega R. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause.

3. Usaldusisik on 21.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas, kust vabaneb eelduslikult 25.05.2023. Võlgnikku on

korduvalt karistatud ja ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses perioodil 2007 kuni 2021.

Võlgnik on perekonnaseisult vallaline. Rahvastikuregistri kohaselt ülalpeetavad puuduvad.

Vara

Võlgnikul puudub registritesse kantav vara ning muu väärtuslik vara. Väärtpabereid ei ole. Võlgnikul

on pensionikonto, mille osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad.

Kohustused

Kokku on võlgnikul tagamata kohustusi (ainuisikuliselt vastutav) ca 12 534,31 eurot. Kõik

teadaolevad võlgniku nõuded on sissenõudmisel täitemenetlustes. Seega ei ole suure tõenäosusega

võimalik nõuetele vastuväiteid esitada (aluseks jõustunud kohtulahendid). Usaldusisiku hinnangul ei

ole võimalik ka mõne nõude puhul vastuväite esitamine aegumise tõttu, sest võlgniku viibimise ajal

kinnipidamisasutuses on nõude aegumine peatunud. Kuivõrd seda on olnud korduvalt, siis on

korduvalt peatunud ka nõuete aegumine.

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad tulusid,

mis sisuliselt on puudunud mitme eelneva aasta jooksul. Võlgniku sissetulekud ei võimalda täita

igakuiselt kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub XXX viibimise ajal sissetulek. K-Raha

konto väljavõtte kohaselt on perioodil 2020 kuni 2022 võlgniku arvele XXX maksnud rahalisi

vahendeid eraisikud, samuti on võlgnik saanud vanglas töötamise eest minimaalset tasu. Rahaliste

vahendite arestimine toimub vastavalt XXX ja nii jääb see ka pankrotimenetluses.

Võlgniku kohustused on tekkinud peamiselt tema enda süülisest käitumisest. Kohustustest enamuse

moodustavad väärteootsuste alusel välja mõistetud rahatrahvid, kohtulahendite alusel välja mõistetud

menetluskulud ja kriminaalmenetlustes välja mõistetud kahju hüvitamise nõuded (rahuldatud

tsiviilhagid). Rahalisi nõudeid tsiviilvaidlustes on 17,5% kogunõuetest. Märkimisväärse osa

moodustavad kohtutäiturite tasud ja kulud (4469 eurot) võlgniku vastu läbiviidavates

täitemenetlustes.

Politsei-

ja

Piirivalveamet

on

teatanud

usaldusisikule,

et

võlgniku

vastu

puuduvad

pankrotimenetluses sissenõutavad kohustused. Usaldusisiku hinnangul võlgniku pankroti

väljakuulutamisel ei esita võlausaldaja nõuet rahalise kohustuse täitmiseks pankrotimenetluses, vaid

võib kasutada õigust taotleda võlgniku rahatrahvi sissenõudmise asemel asenduskaristust (arest), mis

tähendab, et võlgnik peab politseitrahvide maksmise asemel kandma aresti.

Usaldusisik leiab, et võlgnik ei ole ilmselgelt motiveeritud oma kohustustest vabanema, vaid soovib

kasutada seadusandja poolt antud võimalust kohustustest vabanemiseks, kuigi on oma avalduses

soovinud üksnes pankroti väljakuulutamist, mitte aga pankroti väljakuulutamist koos kohustustest

vabastamise menetlusega. Seega tõenäoliselt ei ole võlgnikul isegi ettekujutust, mida antud

menetlused tema jaoks tähendavad või mis on tema eesmärk pankroti väljakuulutamisel.

Usaldusisiku hinnangul ei ole tegemist võlgnikuga, kes on võtnud rahalisi kohustusi (nt laene)

põhjusel, et saaks endale lubada toitu ja eluaset, mille tasumiseks puuduvad vahendid nt töökoha

kaotuse või haigestumise tõttu. Analüüsides võlgniku karistusregistrit on võlgnik pikaajaliselt ise

tekitanud endale süülise käitumisega kohustusi, mille tasumine pole talle jõukohane olnud ning pika

vangistuses viibimise aja jooksul pole see ka võimalik olnud. Enamus võlgniku süütegusid on olnud

seoses vargustega, seega on võlgnikul ilmselt pikaajaliselt olnud soov kerge hõlptulu järele, mitte ise

tulu saamiseks tööga panustada. Sellest johtuvalt on võlgnikul nõudeid, millest ei ole võimalik

vabaneda ka peale kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Usaldusisiku arvates ei ole võlgnik

ka edaspidi ilmselt motiveeritud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, mille arvelt oleks

võimalik kasvõi osaliselt oma nõudeid vähendada. Isegi XXX vabanedes ei ole tal võimalik teenida

tulu ulatuses, mis võimaldaks seaduse alusel arestimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on küll alaliselt maksejõuetu ning on alus pankroti

väljakuulutamiseks, kuid võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude

katteks. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Samas võlgniku teadaolevate kohustuste

maht on vähemalt 12 534,31 eurot. Arvestades, et XXX on töötamise võimalused piiratud ja ei ole

teada võlgniku motiveeritus töötada vabanemisel, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma

kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud R. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 10. veebruariks 2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi.

Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 784,80 eurot (sh käibemaks), loobudes vahendite

puudumise tõttu tööaja arvestuses esitatud summast 7,20 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so kuni 31.12.2022 654 eurot ja alates 01.01.2023 725 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta,

kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades

usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust tuleb Tiia Kalausele tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot,

kokku 784,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik