2-22-15141/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-15141

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15141

Tsiviilasi

T. R. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. R. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik K. M. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a,

51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2023

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja T. R. i (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 12.00 ja algatada T. R. i

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku K. M. i töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes K. M. t (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. märtsil 2023 kell 10.40 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. veebruaril 2024.

2

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud T. R. i kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. T. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 10.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-15141).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat M. U. , sünd XXX, ja M. U.

, sünd XXX, kes ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine toetus

260 eurot. Igakuised väljaminekud on 190 eurot: kulutused toidule 10 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 30 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 30 eurot, sidekulud 20 eurot

ning elatis lastele 100 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on 70 eurot. Võlgnik kinnitab,

et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku võlad on tekkinud seoses halbade valikutega elus.

Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 17 469,68 eurot.

2. Kohus võttis 23.11.2022 määrusega T. R. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks K. M. i.

3. Usaldusisik esitas 23.12.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

T. R. on sündinud XXX XXX. Võlgnik on kutsekeskharidusega. Võlgniku selgituste kohaselt on ta

lõpetanud 1999. aastal Narva Kutsehariduskooli lukksepa erialal. Võlgnik on töötanud erinevates

3

firmades ehitajana või lihttöölisena. T. R. ei ole olnud abielus. Rahvastikuregistri andmetel ei ole

võlgnikul järglasi, kuid isiku enda väidetel on tal kaks alaealist last: M. U. (sünd XXX) ja M. U. (sünd

XXX). Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ja märkimisväärselt suure osa oma elust

veetnud vangistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et isiku ametlikud sotsiaal- ja

tulumaksuga maksustatud tulud viimasel viiel aastal on olnud äärmiselt tagasihoidlikud ja pärinevad

peamiselt vanglas töötamisest. Teadaolevalt viibib isik pärast vanglast ennetähtaegset tingimisi

vabanemist rehabilitatsioonikeskuses ja on võtnud ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele.

Usaldusisikule teadaolevalt ei ole isik käesoleva ajani tööle asunud.

Vara

Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 10.10.2022 oli Swedbank AS-s võlgniku nimele avatud

pangakontol nr XXX 42,42 eurot. Usaldusisiku nimetamise seisuga 23.11.2022 oli kontol 130,41 eurot

(kontol oli broneering 46,90 eurot kaardimaksetest ja kuutasudest).

Puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara või et võlgnik

saaks sissetulekut, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga

võlgnikul ametlik töökoht puudus ja isiku sissetulek koosnes ainuüksi Eesti Töötukassa poolt

makstavast töötu- jms toetustest (laekumine ca 260-270 eurot kuus), millele täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei ole sissenõuete pööramine võimalik. Käesoleval hetkel ei ole

võimalik võlgniku sissetulekute suurenemist kindlalt prognoosida.

Kohustused

Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised:

-

pandiga tagatud nõuded – puuduvad.

-

pandiga tagamata nõuded 23.11.2022 seisuga:

Võlausaldaja nimi

Isiku-või

registrikood

Elu- või asukoht,

sidevahendid

Asja number

1. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused

7237,96 €

Eesti Haigekassa

74000091

Lastekodu 48, 10113

Tallinn;

info@haigekassa.ee;

kaie.rui@haigekassa.ee

Viru

MK

13.08.2020

lahend

tsiviilasjas nr 2-19-19045 (tm algus

09.09.2020)

6022,00 €

L. S.

sünd XXX

isik surnud

XXX

Viru

MK

28.11.2019

lahend

kriminaalasjas

nr 1-19-9260

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks kohtutäituri poole

pöördunud)

610,00 €

V. K.

sünd XXX

XXX

Viru

MK

28.11.2019

lahend

kriminaalasjas

nr 1-19-9260

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks kohtutäituri poole

pöördunud)

100,00 €

MAXIMA

Eesti OÜ

10765896

Aiandi tn 13/2, 12918

Tallinn;

info@maxima.ee

Viru

MK

28.11.2019

lahend

kriminaalasjas

nr 1-19-9260

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks kohtutäituri poole

pöördunud)

289,96 €

A. B.

XXX

XXX

Viru

MK

11.07.2019

lahend

kriminaalasjas

nr 1-19-5442

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks kohtutäituri poole

pöördunud)

190,00 €

A. J.

sünd XXX

XXX

Viru

MK

29.01.2013

lahend

kriminaalasjas

nr 1-12-11801,

solidaarselt

O.

T. (ik

XXX)

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

26,00 €

4

sundtäitmiseks kohtutäituri poole

pöördunud)

2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustused

6249,42 €

Maksu- ja

Tolliamet

70000349

Lõõtsa

8a,

15176

Tallinn; emta@emta.ee

Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2013

lahend kriminaalasjas nr 1-12-11801

(tm algus 20.02.2014)

271,00 €

Viru

MK

29.01.2013

lahend

kriminaalasjas

nr

1-12-11801

(tm algus 19.03.2014)

1206,29 €

Viru

MK

11.07.2019

lahend

kriminaalasjas

nr

1-19-5442

(tm algus 23.10.2020)

1470,00 €

Viru

MK

22.11.2010

lahend

kriminaalasjas

nr

1-10-13648

(tm algus 03.02.2011)

477,98 €

Viru

MK

15.10.2010

lahend

kriminaalasjas

nr

1-10-7631

(tm algus 01.08.2011)

781,74 €

Viru

MK

28.11.2019

lahend

kriminaalasjas

nr

1-19-9260

(tm algus 04.03.2021)

800,73 €

Viru

MK

13.07.2011

lahend

kriminaalasjas

nr

1-10-17117

(tm algus 09.02.2012)

540,89 €

Viru

MK

20.10.2014

lahend

kriminaalasjas

nr

1-12-11801

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks

täituri

poole

pöördunud)

58,08 €

Viru

MK

30.12.2011

lahend

kriminaalasjas

nr 1-08-8648

(23.12.2022 seisuga ei ole isik nõude

sundtäitmiseks

täituri

poole

pöördunud)

642,71 €

3. Muud nõuded

1311,50 €

Eesti Töötukassa

74000085

Lasnamäe 2, 11412

Tallinn;

info@tootukassa.ee;

kairin.ainsar@tootukass

a.ee

Eesti Töötukassa 14.03.2012 otsus

nr XXX (tm algus 10.10.2013)

4,21 €

ERA Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

10625474

Tartu mnt 24-15, 10115

Tallinn,

kristjan@tallinnlaw.ee

Pärnu

MK

18.03.2014

lahend

tsiviilasjas nr 2-14-4898 (tm algus

27.03.2014)

379,13 €

T. S.

XXX

XXX

Ida-Viru MK 19.12.2000 lahend

kriminaalasjas nr 1-311/00 (tm algus

03.11.2009) - võimalik esitada

aegumise vastuväide

567,00 €

O. L.

XXX

XXX

Narva

Linnakohtu

19.05.2004

lahend kriminaalasjas nr 1-340/03

(tm algus 24.03.2005) - võimalik

esitada aegumise vastuväide

164,48 €

Bigbank AS

10183757

Riia 2, 51004 Tartu;

info@bigbank.ee

Viru

MK

02.09.2008

lahend

tsiviilasjas nr 2-08-28356 (tm algus

16.09.2008) - võimalik esitada

aegumise vastuväide

149,78 €

5

Swedbank AS

10060701

Liivalaia

8,

15040

Tallinn

46,90 €

4. Kohtutäiturite nõuded

3958,07 €

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva

A. Puškini 20-M1, 20307

Narva;

tatjana.afanasieva@taitur.net

XXX

632,21 €

Kohtutäitur Krista Järvet

A. Puškini 20-7, 20307

Narva;

krista.jarvet@taitur.just.ee

XXX

1 001,99 €

Kohtutäitur Andrei Krek

A. Puškini 14, 20308 Narva;

info@andreikrek.com

XXX

443,73 €

Kohtutäitur Kristel Maalman

Jaama 14, 41533 Jõhvi;

kristelmaalman.buroo@taitur.

just.ee

XXX

358,67 €

Kohtutäitur Natalja Malahhova

Rakvere 17, 41533 Jõhvi;

natalja.malahhova@taitur.just.ee

XXX

1 052,63 €

Kohtutäitur Risto Kütt

Jaama 14, 41533 Jõhvi;

risto.kytt@taitur.just.ee

XXX

468,84 €

KÕIK KOHUSTUSED KOKKU:

18 756,95 €

Kõik loetletud võlakohustused on sissenõutavaks muutunud (sundtäitmises).

T. S., O. L. ja Bigbank AS nõuetele on usaldusisiku hinnangul võlgnikul võimalik esitada täitmise

aegumise vastuväide. Muud tsiviilõiguslikud nõuded aeguksid eelduslikult ajavahemikus 2023 kuni

2040. L. S., V. K., MAXIMA Eesti OÜ, A. B. ja A. J. ei ole käesolevaks hetkeks kohtutäituri poole

pöördunud. Juhul, kui isikud otsustavad seda teha, pikeneb vastavate nõuete täitmise aegumistähtaeg.

Kui võlgnik edaspidi vanglasse ei sattu, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuste

täitmise kõige hilisemaks aegumistähtajaks arvestada 2029.

Eelpool loetletud võlausaldajate nõuetest 11 518,99 eurot (~ 61%) on sellised, millest on teoreetiliselt

võimalik võlgnikku FiMS-s sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada.

Võlausaldajate nõuetest 7237,96 eurot (so kahju hüvitamise nõuded) on aga sellised, millest ei ole

võimalik isikut kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada.

Maksejõuetus

Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 10.10.2022, usaldusisiku määramise

seisuga 23.11.2022 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 23.12.2022 rahalised vahendid

sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Isiku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal

ainuüksi Eesti Töötukassa poolt makstavast töötu- jms toetustest, millele ei ole TMS § 131 lg 1 p 5

kohaselt võimalik sissenõudeid pöörata. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud

(nt äritegevusest, renditulud jms) isikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub võlgnikul

realiseerimiskõlbulik materiaalne vara. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses lähimal ajal olulisi

muutusi ei toimu, ei olegi väljavaateid isiku sissetuleku arvelt teadaolevaid sissenõutavaks muutunud

võlakohustusi täita. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt

võlgniku tulude suurenemisele ja tema majandusliku olukorra paranemisele. Eeltoodut arvestades asub

usaldusisik seisukohale, et T. R. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate

võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi.

Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud täitmata võlakohustusi viimased

21 aastat ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud (täitemenetlused on

lõppenud üldjuhul mitte täitmisega, vaid aegumise tõttu). Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud,

mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist

enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on

kaasnenud kahju ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele

järgnenud vabaduskaotuslikud karistused ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms

sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist.

6

Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks

võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma kohustuste

täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud

kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi karistusseadustiku (KarS) §-s 384

sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine,

kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisik

on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka

kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks.

Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 20 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2003 kuni 2022.

Ehkki enamikus neist on sissenõudja nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema

tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada.

Usaldusisik on seisukohal, et hetkel teadaolevaid võlgniku sissetulekuid arvestades puudub tal

igasugune võimekus juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Puuduvad andmed, mis

võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega on

isik püsivalt maksejõuetu. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab tema suhtes

võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse

kuulutada välja isiku pankrot, kuid tekib küsimus, et kas koos pankroti väljakuulutamisega oleks

põhjendatud algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. Vangistuse ajal on võlgnikku ülal

pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi erinevad

toetusmeetmed. Võlgnik on varem töötanud peamiselt lihttöölisena ning suure tõenäosusega ei suuda

ka edaspidi teha keerulisemat tööd. Usaldusisikule ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest

võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole isikul sissetulekute (millele saaks sissenõudeid

pöörata) puudumist arvestades ette näha võlgniku olemasolevate võlgade tasumist (vähemalt mitte

märkimisväärses ulatuses). Isik on viibinud elektroonilise valve all vabaduses väga lühikest aega,

mistõttu usaldusisikul ei ole tekkinud võlgnikuga isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava

kindlusega ennustada edasise menetluse perspektiivi. Võlgniku suhtes varasemalt tehtud paljude

kriminaalasjade lahendite alusel ei ole usaldusisikul tekkinud veendumust, et võlgniku

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus

võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega

panustab olemasolevate võlakohustuste täitmisse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid

menetluskulude katteks, seega saaks võlgniku taotletav menetlus eeldatavalt toimuma järjekordselt

riigi kulul. Kohustustest osalise vabastamise perspektiiv võib, kuid ei pruugi võlgnikku motiveerida

hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning uute varaliste kohustuste tekitamisest. Usaldusisik ei

ole kindel, et riigi raha arvel võlgniku vabastamine tema kohustustest (sh riigi ees) on investeering,

mis antud juhul end ühiskonnale ära tasub. Kui isikul ei ole varem olnud võlgade tasumise võimet,

seda võimet ei ole tal praegusel ajahetkel ning tõenäoliselt ei saa ka ettenähtavas tulevikus olema, siis

ei ole usaldusisiku hinnangul sisuliselt tähtsust, kas isikul on võlad või mitte. Usaldusisiku arvates

puudub sellel menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib otstarbekaim valik olla menetluse

lõpetamine, aga kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse

kulude kandmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 18 756,95 eurot. Võlgniku ainsaks

sissetuleku allikaks vabaduses on käesoleval ajal töötutoetus ning isegi kui võlgnik hakkab tulevikus

teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses

ulatuses täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötutoetuse, mille arvel

suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole

võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud T. R. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

7

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks K. M. i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et K. M. t on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks

2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku

tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

18 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul

tasu suuruseks määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

8

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud

aega (18 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb K. M. ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik