2-21-17097/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17097

Kohtuasi

X hagi Tallinna linna vastu töölepingu lõpetamise,

hüvitise ja edasiulatuva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Deivi Vaht

Kostja Tallinna linn (XXX kaudu, registrikood 75017165),

lepinguline esindaja KM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X 9. jaanuaril 2023 esitatud tõend (ambulatoorne epikriis nr 387402).

2. Jätta vastu võtmata X määruskaebusega esitatud tõend (epikriis nr E6184) ja jätta

rahuldamata 19. jaanuari 2023 taotlus tõendi kogumiseks.

3. Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus, millega maakohus jättis

rahuldamata X taotluse menetlustähtaja ennistamiseks.

4. Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. märtsi 2022 määrus, millega maakohus jättis

läbi vaatamata X hagi Tallinna linna (XXX kaudu) vastu töölepingu lõpetamise,

hüvitise 1995 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

5. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse (välja arvatud resolutsiooni punktide 1–3) peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 26. augustil 2021 töövaidluskomisjonile (TVK) XXX (kostja) vastu

avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks

TVK otsusega ja hüvitise nõudes. Hageja esitas TVK-le taotluse avalduse esitamise tähtaja

ennistamiseks. TVK jättis 20. oktoobri 2021 otsusega hageja avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 1. novembril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse vaidluse uueks

läbivaatamiseks, milles palus avalduse esitamise tähtaeg ennistada, lugeda hageja ja kostja

vahel 25. novembril 2019 sõlmitud tähtajatu tööleping nr 301 alates 26. augustist 2021

lõpetatuks, mõista Tallinna linnalt välja hageja kasuks hüvitis summas 1995 eurot ja viivis

hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

tegemisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. novembril 2019 tähtajatu töölepingu

nr 301. Avaldaja sai tööandajalt töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kätte 16. juulil 2021.

Hageja oli alates 16. juulist 2021 kuni 26. augustini 2021 töövõimetuslehel, mistõttu ei saanud

ta tulenevalt väga halvast tervislikust seisundist vaidlustada tähtaegselt ebaseaduslikku

töölepingu ülesütlemist. Hagejal oli pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist väga halb

enesetunne, närvivapustus, ta ei saanud magada, ta oli pidevalt närviline, tekkisid paanikahood.

Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile

avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates

ülesütlemisavalduse saamisest. Hagejal oli oma tervislikust seisundist tulenevalt mõjuv põhjus

tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu palus hageja tähtaja ennistada.

3. Kostja palus hageja taotluse tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt

hagi läbi vaatamata. Puudub vaidlus, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult. Kui kohus

peaks leidma, et TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, jääb kostja juba TVK

menetluses esitatud seisukoha juurde, et ennistamiseks puudub alus. Avaldaja ei ole tõendanud

mõjuvat põhjust avalduse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Haigestumine peab olema seda

laadi, et see sisuliselt takistab avalduse esitamist, kuid käesoleval juhul ei ole selliseid

asjaolusid veenvalt põhistanud või tõendanud. Kuna tähtaja ennistamata jätmise korral ei ole

hagis esitatud nõuete esitamine tähtaegne, taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist. Juhul, kui

kohtu hinnangul on tegu materiaalõigusliku tähtajaga, leiab kostja, et hageja nõue on aegunud

ning esitas aegumise vastuväite.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 15. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotluse

menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata ja hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja välja toonud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 67 lg 1 tähenduses mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu jättis

maakohus taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Hageja on küll selgitanud, et tal oli väga

halb tervislik seisund, mille tõttu ta ei saanud tähtaega järgida, kuid hageja ei ole tõendanud,

millise haigestumisega oli tegemist. Igasugust haigestumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks.

Maakohtu hinnangul on TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg menetlustähtaeg. Sellele viitab

otsesõnu TLS § 105 lg 2, mis annab menetlusosalisele võimaluse taotleda TsMS § 67 lg 1 alusel

tähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 16. juulil

2021 ja oleks pidanud TLS § 105 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjonile esitama avalduse

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlust ei ole, et hageja esitas

töövaidluskomisjonile avalduse 26. augustil 2021, s.o pärast tähtaja möödumist. Kuna kohus ei

rahuldanud hageja tähtaja ennistamise taotlust, jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja § 66

alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada selle

esitamisel tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud vääralt kohaldamata TsMS § 67. Hageja

põhjendas seaduses ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta oli haige. Maakohus on

tähtaja ennistamata jätmisel pannud hagejale ebamõistliku tõendamiskoormuse enda tervisliku

seisundi osas. Hageja kirjeldas enda enesetunnet. Hagejalt ei saa mõistlikult oodata seda, et ta

saaks tõendada enda enesetunnet, kui see puudutab hageja vaimset olukorda. Asjaolu, et

hagejale väljastati üle 40 päeva kestev töövõimetusleht tõendas, et hagejal olid tõsised

terviseprobleemid.

Hagejal

on

kaasuvad

haigused

hüpertooniatõbi

ja

unehäired.

Hüpertooniatõve puhul stressiolukord süvendab insuldi või infarkti teket. Hagejal tuli

kõigepealt ravimitega enda närvivapustus kontrolli alla saada ning alles tervise paranemisel sai

ta enda õiguste kaitseks toiminguid teha ilma enda elu ohtu seadmata. Asjaolu, et avalduse

TVK-le koostas avaldaja lepinguline esindaja, mitte tema ise, ilmestab, et ta ei olnud iseseisvalt

võimeline toiminguid tegema. Kui maakohus pidas hageja esitatud töövõimetuslehte ja

põhistusi ebapiisavaks, oleks kohus pidanud tegema ettepanku täiendavate tõendite esitamiseks.

6. Kostja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659)

alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused.

9.1. Hageja esitas koos määruskaebusega 9. jaanuaril 2021 väljastatud epikriisi. TsMS § 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebusega esitatud tõend asjakohane, kuna

9. jaanuari 2021 epikriisiga ei saa hageja tõendada 16. juulil 2021 ja 14. augustil 2021

väljastatud haiguslehe andmise põhjuseid. Ringkonnakohus ei võta tõendit asja materjalide

juurde. Kuivõrd dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

9.2. Hageja esitas 9. jaanuaril 2023 ambulatoorse epikriisi, mis kajastab muuhulgas hageja

haiguse kirjeldust perioodil 16. juulist kuni 26. augustini 2021. Ringkonnakohus võtab tõendi

asja materjalide juurde, kuna sellel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

9.3. Hageja esitas 19. jaanuaril 2023 taotluse tõendi kogumiseks. Hageja palus ringkonnakohtul

kohustada hageja perearsti esitama kohtule tõend hageja tervisliku seisundi kohta perioodil

16. juulist kuni 26. augustini 2021. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse TsMS § 238 lg 1 p 2

alusel rahuldamata, kuna hageja esitas juba 9. jaanuaril 2023 epikriisi, mis kajastab hageja

tervislikku seisundit vastavalt perioodil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiendava tõendi

väljanõudmine hageja perearstilt vajalik, kuna hageja soovitud andmed nähtuvad vastuvõetud

tõendilt.

10. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata peale sama paragrahvi lg-tes

1 ja 2 nimetatud alustel ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 66 sätestab, et kui

menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut

hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata,

kuna TLS § 105 lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemist sätestava TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule

hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas avalduse

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pärast selle tähtaja möödumist.

Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 16. juulil 2021 ja avalduse TVK-le esitas

hageja 26. augustil 2021. Hageja taotles 26. augustil 2021 TVK-le esitatud avalduses ja

1. novembri 2021 hagiavalduses tähtaja ennistamist. TLS § 105 lg 2 järgi on ülesütlemine juhul,

kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei

ennistata, algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud

tähtpäeval.

11.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja taotluse

menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja

ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse

lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (TsMS § 235) mõjuva põhjuse

olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Riigikohus on leidnud, et tähtaja

ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1

sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu

raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Mõjuva põhjuse olemasolu hindamine

on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

148-06, p 11).

11.2. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui leidis, et hageja ei ole põhistanud

mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hindas hageja hagiavaldusega esitatud haiguslehti ja

leidis, et nendelt ei nähtu, et hagejal oleks olnud tema väidetud terviseseisund, s.o

närvivapustus, paanikahood ja väga halb tervislik seisund. Hageja esitatud haiguslehtedelt

nähtub üksnes haigestumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et igasugust haigestumise

ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks avalduse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul esitamist.

11.3. Ringkonnakohus määras 3. jaanuari 2023 kirjaga hagejale tähtaja tõendi esitamiseks,

millest nähtuks, et tema haigus takistas tähtaja järgimist, kuna maakohtu menetluses esitatud

haiguslehtedelt ei selgu nende väljastamise põhjus. Hageja esitas 9. jaanuaril 2023

ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt oli hagejal 16. juulil 2021 tugev seljavalu, kaotas

teadvuse kaks korda ja vajas haiguslehte; 23. juulil 2021 tundis hageja end halvasti, tal püsis

valu nimme piirkonnas, valu kiirgus jalga vasakule poole – reie, sääre külgpinnale, liikumine

raskendatud; 3. augustil 2021 hageja tundis end halvasti, püsis valu nimme piirkonnas, kiirgus

jalga vasakule poole, töövõimetuslehte pikendati; 13. augustil 2021 oli hagejal valu lihastes,

liigestes, periooditi valu rinnaku taga, alanenud meeleolu, tihti nuttis, arvatavasti ärevus

depressiooniga, ordineeritud tabl. Valdoxani 25mg - 1 tabl. päevas; 26. augustil 2021 hageja

tundis end halvasti, esinesid depressiooni tunnused, väga alanenud meeleolu, paanikad, magas

halvasti, pidev valu mao piirkonnas, kõrvetised. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja väited

temal esinenud haiguse ja selle mõju kohta tähtaja järgimisele on menetluses olnud osaliselt

vastuolulised. Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses väited, et tal oli peale

töölepingu erakorralist ülesütlemist väga halb enesetunne, närvivapustus, uneprobleemid,

närvilisus ja paanikahood. Alles 9. jaanuaril 2023 esitas hageja väited, et tal olid perioodil

16. juulist kuni 26. augustini 2021 seljavalud, mis takistasid tal kodust väljapoole liikumist, ja

tal diagnoositi ärevus depressiooniga. Hageja 9. jaanuaril 2023 esitatud ambulatoorsest

epikriisisit nähtub, et hageja perearst kahtlustas hagejal ärevust depressiooniga alles

13. augustil 2021 ning alates 16. juulist 2021 oli hageja perearsti poole pöördumise põhjuseks

eelkõige seljavalu ja halb enesetunne. Eeltoodu ei ühti hageja hagiavalduses esitatu ja

määruskaebuse väidetega. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul seljavalust ja liikumise

piiratusest järeldada, et hagejal ei oleks olnud võimalik tähtaegselt kontakteeruda lepingulise

esindajaga, kelle ülesandeks oleks hageja saanud teha avalduse esitamise TVK-le. Lisaks on

hageja esile toonud, et avalduse esitas tema nimel lepinguline esindaja hageja haiguslehe

viimasel päeval, s.o 26. augustil 2021. Kostja juhtis vastuseks hageja 9. jaanuaril 2023 tõendina

esitatud epikriisile tähelepanu, et sellest nähtavalt kestis hageja haigusleht kuni 8. oktoobrini

2021. Järelikult ei saa pelgalt haiguslehe väljastamine tõendada hageja väidet, et ta ei saanud

haigestumise tõttu tähtaega järgida, kuivõrd ta oli suuteline õigusabi otsima ka haiguslehe

kehtivuse ajal. Hageja viited kroonilistele haigustele ei ole piisavad põhistamaks, et ka

16. juulist kuni 26. augustini 2021 oli hageja võimetu tähtaega järgima nendest haigustest

tulenevalt. Arvestades, et hageja väited temal esinenud haigussümptomite kohta on menetluses

muutunud ja et hageja vaimse tervise probleemid on fikseeritud alles alates 13. augustist 2021

ning hageja esitas esindaja vahendusel avalduse TVK-le haiguslehe kehtivuse ajal, ei ole hageja

põhistanud, s.o teinud kohtule veenvalt usutavaks, et tal oli mõjuv põhjus tähtaja

möödalaskmiseks.

11.4. Asjakohatu on hageja määruskaebemenetluses esitatud väide, et töölepingu ülesütlemise

avaldusel ei olnud märgitud selle vaidlustamise tähtaega. Töölepingu seadusest ei tulene nõuet,

et ülesütlemise avalduses peab olema märgitud ka selle vaidlustamise kord.

12. Kuna maakohus jättis õigesti tähtaja ennistamata, on hagi jäetud põhjendatult läbi

vaatamata TsMS §-de 423 lg 3 ja § 66 alusel. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastamisele.

13. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata menetlustähtaja ennistamata

jätmise määruse, ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (TsMS § 68 lg 4 teine lause).

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)