4-22-4521/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tartu Väärteoasja number 4-22-4521 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 17. jaanuari 2023. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Talis Kottisse (isikukood 38306176530) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas Talis Kottisset 23.10.2019. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,19,013020 KarS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 340 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 08.11.2019.

2. Tartu Maakohus asendas 17.01.2023. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-4521 Talis Kottissele Lõuna prefektuuri 23.10.2019. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,19,013020 määratud rahatrahvi 85 trahviühikut, s.o 340 eurot, 8 päeva arestiga, mille määras KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi kahes osas, s.o 4 päeva kaupa kahenädalase vahega.

2.1. Maakohus leidis, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Talis Kottissele määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Talis Kottisse ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Sirje Taeli kinnitusel puudub Talis Kottissel vara, millele sissenõuet pöörata või pole see küllaldane, et katta vara realiseerimisega seotud kulusid. Seetõttu tuleb Talis Kottissele määratud rahatrahv asendada arestiga. Arvestades asjaolu, et Talis Kottissel on olnud trahvi

2 tasumiseks juba pikk aeg, kuid ta ei ole trahvist midagi ära tasunud, ei pidanud maakohus põhjendatuks asenduskaristuse kohaldamisega viivitada.

2.2. Maakohus leidis, et süüdlase poolt kohtumenetluses esile toodud asjaolu, et ta tasub võlgnevusi oma olemasolevate sissetulekute, s.o töövõimetoetus (9,3081 eurot päevas) ja puudega inimese toetus (3401 eurot kuus), arvelt, ei välista asenduskaristuse kohaldamist. Talis Kottissel on ka muid nõudeid, tema kinnitusel 50 000 euro ulatuses. Arvestades süüdlase regulaarsete sissetulekute väiksust ning suures ulatuses võlgade olemasolu on ilmselge, et temal puudub piisav vara, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv mõistliku aja jooksul ära tasuda või trahv sisse nõuda täitemenetluses. Ekslik on süüdlase arusaam, et asenduskaristust võib kohaldada üksnes isikutele, kes hoiavad pahatahtlikult karistuse kandmisest kõrvale. Asenduskaristuse kohaldamiseks on oluline, et trahv on tasumata ja selle vabatahtlikult tasumiseks või täitemenetluses sundtäitmiseks puudub süüdlasel küllaldane vara. Sundtäitmine ei saa kesta lõpmatult, sest KarS § 82 lg 4 sätestab täitmisele 4 aastase aegumistähtaja.

2.3. Seega peab süüdlane kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 85 trahviühikut, s.o 340 eurot, asemel ära kandma 8 päeva aresti. Aresti üldkasuliku tööga asendamiseks puudub süüdlase nõusolek. Süüdlase kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema peres mõne kuune laps, keda ta aitab hoida. Et kergendada pere toimetulekut süüdlase äraolekul pidas maakohus võimalikuks süüdlase taotlusel ja KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti täitmise ositi kahes osas.

3. Tartu Maakohtu 17.01.2023. a määruse peale esitas määruskaebuse Talis Kottisse, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja teha uus määrus, millega jätta sissenõudja avaldus asenduskaristuse määramiseks rahuldamata.

3.1. Esmalt leidis kaebuse esitaja, et kohtuniku hinnangul ei ole eelduste olemasolul kaalutlusruumi asenduskaristuse määramise osas. Selline tõlgendus ei saa olla õige, inimest ei saa saata aresti kandma olukorras, kus tal ei ole piisavaid sissetulekuid ja tal ei ole puudest tulenevalt võimekust sissetulekuid kanda. VTMS § 211 lg 1 meede peaks eelkõige käima isikute suhtes, kellel ei ole huvi trahvi maksmiseks, kuigi võimekus on olemas. Need on isikud, kes peidavad oma sissetulekuid või hoiduvad täitemenetlusest eemale. Siis on riigil vangla ähvardusel vahend, millega sundida võlgnikku maksma. Talis Kottisse sõnul on tal mitmeid täitemenetlusi, tema ainus sissetulek on töövõimetuspension ning aastate jooksul on ta tasunud sissetulekust kohtutäiturile üle 3000 euro. Igakuiselt võetakse temalt 20-30% sissetulekust.

3.2. Talis Kottisse sõnul on ta juba pikemat aega osalise töövõimega, võimalused sissetulekuid teenida on piiratud. Ta on pikemat aega nõudeid täitnud, hoidmata täitmisest kõrvale. Asenduskaristuse määramine tähendab kaebaja karistamist selle eest, et ta on osalise töövõimega, vastava ametkonna otsuse on kaebaja esitanud asja materjalide juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kedagi ei tohiks saata vanglasse aresti kandma seetõttu, et ta on vaene, osalise töövõimega või sissetulekuta. Need asjaolud peavad andma kohtule võimaluse kaaluda, kas aresti määramine on otstarbekas ja mõistlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Talis Kottisse ei ole tasunud väärteoasjas nr 2780,10,013020 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Sellest tulenevalt jääb Talis Kottisse määruskaebus rahuldamata.

3 5. Vaidlust ei ole selles, et Talis Kottissel on tasumata Lõuna prefektuuri 23.10.2019. a otsusega määratud rahatrahv 340 eurot, millele vastab 85 trahviühikut. Samuti on tegemist sisuliselt varatu isikuga, kelle ainsaks igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega inimese toetus. Sellest tingituna ei õnnestunud kohtutäituril sundtäitmist edukalt läbi viia. Küll leiab Talis Kottisse, et vaatamata eeltoodule, ei ole põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga ning asenduskaristuse määramisel tuleb lähtuda nii inimese võimekusest rahatrahvi tasuda kui ka sellest, kas viimane hoiab kõrvale nõude täitmisest. Ringkonnakohus Talis Kottisse seisukohaga ei nõustu.

6. VTMS § 211 lg-s 1 on sätestatud eeldused rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Esmalt peab olema tegemist rahatrahviga, mida ei ole tasutud, mille ositi tasumise tähtaega ei ole järgitud ning mille tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Need eeldused on täidetud. Seejärel peab olema tegemist süüdlasega, kellel ei ole vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kohtutäituri 30.11.2022 avaldusest on näha, et rahatrahvi nõue 340 eurot võeti täitmisele 27.02.2020 ning kuni avalduse esitamiseni ei ole rahatrahvi tasutud. Sealjuures on nõue koos täitemenetluse kuludega summas 514 eurot. Nii kohtutäituri andmetel kui ka Talis Kottisse enda kinnitusel on tegemist süüdlasega, kellel puudub vara, mille arvelt sissenõuet täita. Talis Kottisse igakuine sissetulek töövõimetuspensioni ja puudega inimese toetuse näol ei ole võimaldanud tal seniajani rahatrahvi tasuda. Seega on täidetud ka viimane eeldus VTMS § 211 lg 1 kohaldamiseks.

7. Kohtule annab kaalutlusõiguse otsustamaks, kas rahatrahvi asendamine arestiga on võimalik või mitte VTMS § 211 lg 3, mis näeb ette, et kui rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta aresti või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kuivõrd rahatrahv on tasumata, langeb teine alternatiiv ära. Ka ei ole väärteoasja materjalidest näha, et rahatrahvi asendamine arestiga ei oleks võimalik, seda nt tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul põhjusel. Kuna nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks ei ole Talis Kottisse andnud, siis sellega kohus rahatrahvi asendada ei saa. Seega ei esine ühtegi sellist asjaolu, mille tõttu ei ole võimalik asenduskaristust kohaldada. Kuna on täidetud VTMS § 211 lg-s 1 sätestatud eeldused rahatrahvi asendamiseks teiseliigilise karistusega ja puuduvad sellised asjaolud, mis välistaksid aresti kohaldamise, ei ole maakohus asenduskaristuse määramisel eksinud.

8. Maakohus on määruse põhjendustes välja toonud, et Talis Kottissel on olnud pika aja jooksul võimalus trahvi tasuda, mida ta aga teinud ei ole. Samuti märkinud, et arvestades tema nõuete ja sissetulekute suurust, vara puudumist, ei ole tõenäoline, et süüdlane tasuks rahatrahvi ära mõistliku aja jooksul või täitemenetluse käigus. Maakohtul on õigus selleski, et KarS § 82 lg 4 kohaselt on rahatrahvi võimalik sisse nõuda 4 aasta jooksul, mitte kauem. Kõike kogumis arvestades on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et rahatrahvi edasise tasumise võimaldamine ei ole põhjendatud. Talis Kottisse ei ole ca 3 aasta 3 kuu jooksul suutnud rahatrahvist midagi ära tasuda. Tema maakohtu istungil antud selgitustest ei nähtu selliseid andmeid, mis annaksid alust arvata, et ta on lähiajal selleks võimeline, et tema varanduslik seis oluliselt paraneks. Rahatrahvi tasumiseks täiendava aja andmine olukorras, kus on alust eeldada, et see jääb suure tõenäosusega tasumata, ei ole põhjendatud. Tekib oht, et sissenõue aegub ja väärteo eest jääks Talis Kottissel rahatrahv üldse tasumata, mis ei ole aga sissenõudja huvides.

9. Ringkonnakohus möönab, et kahtlemata on Talis Kottissel enda majandusliku seisundi tõttu riiginõudeid, sh rahatrahvi, raske tasuda. VTMS § 211 lg 1 annabki võimaluse sellises olukorras

4 karistuse asendamiseks. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus varatu inimene ei peakski karistust kandma. Rahatrahvi asendamisel aresti või üldkasuliku tööga ei ole oluline, kas süüdlane hoiab tahtlikult kõrvale tasumisest või on muul põhjusel rahatrahvi tasumine võimatu. Aresti kohaldamine on kohtu pädevuses ning muud organid (sh politsei, kohtutäitur) seda teha ei saa. Talis Kottisse seisukoht, et teda karistatakse osalise töövõime eest, on kohatu. Teda on karistatud väärteo eest ning see karistus tuleb tal ühel või teisel viisil ära kanda.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määruse muutmata ja Talis Kottisse määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)