2-22-19249/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-19249

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatria-

kliinik) esitas 26. detsembril 2022 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks (taotlus), millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi

pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

2. Puudutatud isik oli erihoolekandeteenusel AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Kopli kodus

(edaspidi: Kopli kodu), kus põhihaiguse ägenemisest mõjutatuna käitus ohtlikult kaaselanike ja

töötajate suhtes ning hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu ravi korras vältimatu

psühhiaatrilise abi osutamiseks 25. detsembril 2022 kell 11.10.

3. Psühhiaatrite HMS ja KE arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse

kulgemise kohta järgmine.

3.1. Puudutatud isik toodi kiirabiga psühhiaatriakliinikusse Kopli kodust, sest tema käitumine

oli viimastel päevadel muutunud agressiivseks. Tegevusjuhendaja sõnul olevat puudutatud isik

avaldanud agressiivseid mõtteid ja tahtnud kallale minna teisele kliendile. Psühhiaatriakliiniku

valvetoas oli puudutatud isik jutukas, avaldas suurustusmõtteid, kuidas valmistub sõjaks ja

soovib saada komandöriks, peab plaani, kuidas tappa P. Ta ei orienteerunud situatsioonis.

3.2. Puudutatud isik viibib avaldaja juures psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esma-

kordselt. Viimati viibis haiglaravil 2017. aastal Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, kus on

viibinud mitmeid kordi statsionaarsel ravil. Puudutatud isikul on diagnoositud raske

psüühikahäire (hebefreenne skisofreenia F20.10). Seisundi stabiilsena hoidmiseks saab patsient

igakuiselt depooravi antipsühhootilise preparaadi risperidooniga.

3.3. Puudutatud isiku mõttekäik on laialivalguv, ta vastab küsimustele paljusõnaliselt ja mitte

alati teemakohaselt. Öösel tundis jalavalu ja määris mõlemad sääred hambapastaga kokku,

lisaks veenis palatikaaslast sama tegema. Ta avaldab jätkuvalt suurustusmõtteid: soovib

hooldekoju luua staabi, kuhu kutsuda sakslased, kellega oodata Venemaa ründamist ja koheselt

reageerida. Räägib, kuidas tema pärisisa oli KGB agent, ema tappis hambaarstina vene

sõdureid, soovis, et ukraina rahvale edasi öeldaks, et nad ei pea kartma ja väljendab suurt soovi

minna Ukrainat üles ehitama. Väidab, et haiglas teeb patsientidele toitu venelasest kosmonaut,

kuid tema motiivist pole veel aru saanud. Pisendab konflikte Kopli kodus, öeldes, et töötajatele

ei meeldinud tema jutud venelastest ning seetõttu saadeti ta „hullumajja“.

3.4. Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäire ägenemisest mõjutatud, ettearvamatu ja

ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik eelkõige Kopli kodu teistele klientidele ja töötajatele. Oma

psüühikahäirest tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks

haiglaraviks teadvat nõusolekut.

4. Ärakuulamisel oli puudutatud isik joviaalne, kiitis, et haigla on tema jaoks sanatoorium,

toit on hea. Kiievist ei jää kivi-kivi peale, sest venelasi on nii palju. Ta on valmis oma toa staabi

jaoks andma, sest inglased ja sakslased tulevad siia, et venelastega võidelda, keegi teine seda ei

tee. Kellelegi kallale pole ta läinud, ähvardanud ka mitte, aga P võiks ära tappa.

5. Puudutatud isiku esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.

6. Maakohus rakendas 27. detsembri 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset alates 25. detsembri 2022 kella 11.10 kuni 29. detsembrini 2022 või mõne eelneva

päevani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

3 (4)

7. Puudutatud isiku raviarst teavitas 28. detsembril 2022 maakohut sellest, et puudutatud isik

ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus pikendas 29. detsembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku

suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse kuni 2. veebruarini 2023 või mõne eelneva päevani, kui psühhiaatria-

haigla on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

8.1. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi

kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse

rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla

psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku

eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

8.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel

esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale

või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada

kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

8.3. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähi-

tulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tal on psüühikahäire, käitumine on täiel määral

mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii

iseendale kui ümbritsevatele. Ta ei saa selles seisundis oma elu organiseerida ega korraldada

elementaarsel määral. Samuti ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite

korrektne manustamine ja seeläbi terviseseisundi paranemine. Kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht eelkõige isikule endale. Tema seisundit

arvesse võttes vajab ta hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast lahkuda,

mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides.

8.4. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb

anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks

juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Puudutatud isik esitas ise ja ka esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada. Puudutatud isik avaldas kohtule, et soovib minna viinaravile ja lubas

edaspidi olla kuulekas ja aus. Esindajale avaldas ta, et läheks viinaravile, aga tal ei ole raha, see

kulub suitsudele. On igati nõus raviga ja ravib ka. Saab süste ja nüüd ka tablette. Haiglas pole

viga, aga tahab Kopli koju tagasi. Ta ei ole kellelegi ohtlik, endale ka mitte. Tal on vale

diagnoos, õige on deliirium. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus ei ole

tõendatud, samuti suudab ta end ravida ambulatoorselt.

4 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

16. jaanuaril 2023. Avaldaja teatas 30. jaanuaril 2023, et seoses psüühilise seisundi

paranemisega lõpetati puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi

psühhiaatriakliinikus 25. jaanuaril 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti

seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused

tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (hebefreenne

skisofreenia F20.10). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber

psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse

märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub

alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

13. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire

ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub

haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus

asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla

ohtlik eelkõige endale.

14. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane.

Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ning

leiab, et tal on deliirium ning vajalik viinaravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole

tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.

15. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

16. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

17. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)