2-22-3914/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3914 Kohtuasi X hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.06.2022 õigeksvõtul põhinev otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 08. juuni 2022. a otsus muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. 4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata Y poolt X-le apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 120 eurot. 5. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitisena 120 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-22-3914 2 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X esitas 16.03.2022 hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 2. Hageja sünnitunnistusele oli algselt isana kantud Q, kes võttis isaduse omaks perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 p 2 järgi. Hiljem tegid lapsevanemad DNA-testi, mis tuvastas, et hageja ei põlvne Q-st ning Q esitas kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks. Harju Maakohus tuvastas 07.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10031, et Q ei ole hageja isa. Hageja eostamise ajal olid hageja emal intiimsuhted kostjaga. Seetõttu eeldab hageja, et ta põlvneb kostjast. Kostjal ja hageja emal on ka teine ühine laps. Menetluse edasine käik ja kostja seisukoht 3. 22.03.2022 määrusega eraldas maakohus elatise nõude iseseisvasse menetlusse. 4. 27.05.2022 kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisiakti nr 22E- GE0397 kohaselt saab kostja 99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. 5. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja teatas, et on valmis kandma menetluskulud summas 200 eurot. Kostja ei ole nõus kandma ekspertiisi kulusid summas 171 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, luges tuvastatuks hageja põlvnemise kostjast ja jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 371 eurot. 7. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuna kohtu hinnangul ei ole kulude väljamõistmine kostjalt tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja pöördus kohtusse ning tema menetluskulud tekkisid põhjusel, et kostja keeldus isadust omaks võtmast ja elatist tasumast. Seega on hageja kohtusse pöördumine tingitud kostja käitumisest, mistõttu ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane ega ebamõistlik. Apellatsioonkaebus 8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. 9. Kostja ei olnud teadlik, et hageja põlvneb temast. Hageja ema kostja poole kordagi ei pöördunud ja hageja pöördumine kohtusse ei olnud tingitud kostjast. Hageja oleks saanud teha ekspertiisi ka kohtuväliselt. Kostja sai isadusest teada alles kohtumenetluse käigus.

2-22-3914 3 Vastustaja seisukoht 10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja hagile ei vastanud ja võttis hagi õigeks alles pärast ekspertiisi teostamist. Kostja oleks saanud koheselt hagi õigeks võtta, kui hagi kätte sai. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme kui jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule hagi isaduse tuvastamiseks. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et vastaspoole kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellest, et hageja pöördus hagiga kohtusse kohtuväliselt kostja poole pöördumata, sellist järeldust teha ei saa. Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse PKS § 95 alusel isaduse tuvastamiseks. Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui lapse isana ei ole ühtegi meest isaduse eelduste abil ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, tuvastab PKS § 94 lg 1 järgi isaduse kohus (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-78- 11, p 10). 13. Kostja tõi esile, et hageja menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema ekspertiisi kohtuväliselt, st vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kohtukulusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks ka need asjaolud alust järeldada, et põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal tekkinud ekspertiisikulu. 14. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks (tl 38-39). TsMS § 168 lg 6 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma § 164 lg 11 alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 võimaldab aga kohtul otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja kohe hagi õigeks võtnud, vaid alles pärast ekspertiisi tulemuste selgumist. Ringkonnakohus on sarnases vaidluses asjas nr 2-22-6767 leidnud, et ringkonnakohus ei saaks jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist ei mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada TsMS § 168 lg-t 6 (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-22-6767, p 12.2). Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul TsMS § 168 lg 6, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda.

2-22-3914 4 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. 16. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 30.01.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 120 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. 17. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming - apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning selle ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. 18. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg