3-21-2176/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2176

Haldusasi

Aktsiaseltsi

Generaator

kaebus

Keskkonnaameti

30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 ja 25.08.2021

käskkirja nr 1-1/21/162 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

aktsiaselts

Generaator,

esindajad

vandeadvokaadid Britta Retel ja Allar Jõks

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja HK

Kaasatud haldusorgan Muinsuskaitseamet, esindaja KS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Keskkonnaameti määruskaebuse lisad 2–3 ning

aktsiaseltsi Generaator 02.06.2022 vastuse lisa.

2. Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada osaliselt Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega lugeda aktsiaseltsi Generaator kaebus

Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 tühistamise nõudes

esitatuks kaebetähtaega ületades ning jätta aktsiaseltsi Generaator taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Lõpetada selle tühistamisnõude osas asja

menetlus.

Rahuldada

aktsiaseltsi

Generaator

taotlus

täiendada

kaebust

Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse tuvastamise

nõudega.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 124 lg 2, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-21-2176

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Generaator (AS Generaator) esitas Keskkonnaametile (KeA) 09.09.2020 taotluse

anda tähtajatu keskkonnaluba Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia

kasutamiseks.

2. KeA keeldus 30.06.2021 korraldusega nr DM-111486-23 keskkonnaloa andmisest. Teade

30.06.2021 korralduse andmise kohta saadeti samal päeval AS-i Generaator äriregistrisse

kantud e-posti aadressil info@asgeneraator.eu ja advokaadibüroo SORAINEN AS üldisel

e-posti aadressil estonia@sorainen.com. Teade sisaldas linki leheküljele, kus oli võimalik

korraldusega tutvuda.

3. AS Generaator esitas KeA-le 31.07.2021 vaide 30.06.2021 korralduse kehtetuks

tunnistamiseks ja keskkonnaloa menetluse jätkamiseks.

4. KeA oli 09.08.2021 kirjas seisukohal, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning andis

võimaluse taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist. Arvestades haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 27 lg 2 p-s 3 sätestatut, tuleb 30.06.2021 korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks

samal päeval. Seega tuli vaie esitada hiljemalt 30.07.2021.

5. AS Generaator leidis 18.08.2021 vastuses, et vaie esitati tähtaegselt, kuid palus

alternatiivselt ennistada vaide esitamise tähtaeg.

Haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus tutvuda

haldusakti sisuga. 30.06.2021 laekunud teates ei kajastatud korralduse sisu, tähtaja kulgemise

algust ega edasikaebamise korda. Kaebaja e-postile on ligipääs selle ainsal juhatuse liikmel,

kelle tööpäev lõpeb kell 17.00. Ei saa eeldada, et pärast tööpäeva lõppu loetakse ettevõttele

saabunud e-kirju. Kaebaja tutvus e-kirjaga 01.07.2022 ning vaide esitamise tähtaeg hakkas

kulgema sellele järgnevast päevast. Kui KeA leiab, et vaiet ei esitatud tähtaegselt, siis põhjustas

hilinemise haldusakti töövälisel ajal edastamisest tingitud eksimus.

6. KeA tagastas vaide 25.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/162. Pärast HMS § 27 lg 2 p 3

jõustumist tuleb haldusakt lugeda äriühingule kättetoimetatuks haldusakti edastamisega tema

äriregistrijärgsele e-posti aadressile (vt Tallinna Halduskohtu 11.11.2020 määrus nr 3-20-1963,

p 12). Kuna kaebajale edastati teave korralduse kohta 30.06.2021, tuleb korraldus lugeda

kättetoimetatuks samal päeval. Seega tuli vaie esitada hiljemalt 30.07.2021. Eksimus

menetlustähtaja arvutamisel ei ole mõjuv põhjus HMS § 34 lg 1 mõistes. Tähtaja ületamist

saavad õigustada vaid objektiivsed asjaolud. 30.06.2021 edastatud teatest nähtub selgelt, et

keskkonnaloa andmisest keelduti. Ühtlasi sisaldab e-kiri linki, mille kaudu haldusaktiga

tutvuda. Vaidlustamise tähtaega ja korda on kirjeldatud vaidlustamisviites.

7. AS Generaator esitas Tartu Halduskohtule kaebuse KeA 30.06.2021 korralduse

nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkirja nr 1-1/21/162 tühistamiseks.

Vaie esitati tähtaegselt. Kaebajale saadeti 30.06.2021 kell 18.00 automaatteavitus

infosüsteemist KOTKAS. Kuna kaebaja juhatuse liikme tööpäev lõpeb kell 16.30, avas ta

e-kirja ja korralduse järgmisel tööpäeval. Haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda hetk, kui

isikul on reaalne võimalus selle sisuga tutvuda (vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999,

p 19). Ka majandus- ja kutsetegevuses loetakse e-kiri kättesaaduks järgmisel päeval pärast

e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. E-kiri on loetud

kättesaaduks samal päeval, kui selle kohta esitatakse vastavasisuline kinnitus (Riigikohtu

18.04.2018 otsus nr 2-15-6538, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus

nr 3-14-52526, p 12; 26.10.2015 määrus nr 3-14-52879, p 12). Seega tehti haldusakt kaebajale

teatavaks 01.07.2022. 30-päevane vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast

päevast ja lõppes 31.07.2021. Kuna 31.07.2021 oli laupäev, siis saabus tähtpäev puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval ehk 02.08.2021. Vastustaja tõlgendus tähendaks seda, et

3-21-2176

3(10)

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud peaksid jälgima postkasti ka töövälisel ajal.

Selline standard ei ole põhjendatud ega teostatav. Samuti võib HMS § 27 lg 2 p 3 olla selles

osas vastuolus põhiseadusega. Isegi kui vaide esitamise tähtaega ületati, oli selleks mõjuv

põhjus. E-kirjas puudus vaidlustamisviide. Kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjuseks

arusaamatusest tingitud eksimust tähtaja arvestamisel ning haldusorgani poolt eksitava teabe

andmist (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2015 määrus nr 3-15-215, p 7).

8. Tartu Halduskohus andis haldusasja kohtualluvuse alusel 14.03.2022 määrusega üle

Tallinna Halduskohtule.

9. Tallinna Halduskohus võttis 28.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada

KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162

(resolutsiooni p 1), luges kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 2), tunnistas vastustajaks KeA,

kaasas arvamuse andmiseks Muinsuskaitseameti ning kohustas neid kaebusele vastama

(resolutsiooni p-d 4–6).

Kaebetähtaja järgimise hindamiseks on oluline tuvastada, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Isik

võib esitada halduskohtule kaebuse sama nõudega, mis esitati vaides, 30 päeva jooksul, arvates

kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest, kui ta on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast (HKMS § 47 lg 2). Vaie haldusakti peale tuleb

esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

haldusaktist teada või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Haldusaktist teadasaamiseks

tuleb lugeda selle teatavakstegemise hetk (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02). KeA

edastas teate 30.06.2021 korralduse kohta samal päeval kell 18.00 ettevõtte äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil info@asgeneraator.eu. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt

kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade

dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil. HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse 497 SE seletuskirjas on

HMS § 27 lg 2 kohta selgitatud, et kui e-kirja saaja ei saada samal päeval kinnitust kättesaamise

kohta, ei saa e-kirja lugeda kättesaaduks enne, kui saajal on olnud mõistlik võimalus sellega

tutvuda. Ka majandus- ja kutsetegevuses saab e-kirja lugeda kättesaaduks alles järgmisel päeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kättetoimetamise

hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärgist teavitada isikut tema õigusi ja kohustusi piiravast

haldusaktist. Praegusel juhul saatis KeA teate haldusakti kohta kaebaja äriregistrisse kantud

e-posti aadressile 30.06.2021 kell 18.00. Kuna see ei ole tavapärane tööaeg, ei saa kaebajale

ette heita, et ta sai haldusaktist teada järgmisel päeval. Seega tuleb KeA korraldus lugeda

kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2021, mis tähendab, et vaide esitamiseks viimane päev oli

31.07.2021. Järelikult esitas kaebaja vaide tähtaegselt ning ka kaebus on HKMS § 47 lg 2

kohaselt tähtaegne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. KeA esitas Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus

esitatuks kaebetähtaega ületades ja lõpetada haldusasja menetlus.

Halduskohus ei arvestanud 30.06.2021 korralduse tühistamise nõude tähtaegseks lugemisel

infosüsteemis KOTKAS kajastatud andmeid selle korralduse avamise kohta. Vaidlustatud

korraldus toimetati samal päeval kätte nii kaebaja seaduslikule esindajale kui ka kaebajat

haldusmenetluses esindanud advokaadibüroole.

11. AS Generaator palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja tõlgendus tähendab seda, et kaebetähtaja kulgema hakkamisel ei ole oluline, millal

isikul on tegelik võimalus haldusaktiga tutvuda. See on vastuolus kohtupraktika ja

3-21-2176

4(10)

õiguskirjandusega. Advokaadibüroo e-posti aadressile edastatud teavituses ei olnud märgitud

ettevõtte ega advokaadi nime, kellega teavitus seostada. Haldusaktiga oli võimalik tutvuda,

klõpsates teavituses toodud lingile, mis suunas edasi infosüsteemi KOTKAS, kus sai korralduse

alla laadida. Kuna kaebaja tutvus korraldusega järgmisel tööpäeval, arvestati vaide esitamise

tähtaega sellest ajast. Halduskohtu viidatud HMS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on

täiendavalt märgitud, et haldusakti ei saa lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt isikule

saatmisega, sest see tooks kaasa olukorra, kus õiguslikud tagajärjed tulenevad haldusaktist,

millest isik ei ole teadlik. Samuti peab haldusorganil olema võimalik tõendada dokumendi

tegelikku kättesaamist. Ebaselget olukorda ei saa tõlgendada menetlusosalise kahjuks.

Riigikohus on ka pärast HMS-i muudatuste jõustumist rõhutanud, et kaebetähtaja arvestamisel

on oluline haldusaktiga tutvumise aeg (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). KeA

ei ole varem tuginenud asjaolule, et 30.06.2021 korraldus edastati kaebaja lepingulisele

esindajale. Eelnev ei muuda siiski kaebaja seisukohta, sest ka esindaja tutvus korraldusega

järgmisel tööpäeval. Üksiti ei olnud kaebaja soovinud, et suhtlus toimuks üksnes esindaja

kaudu. Kuvatõmmised infosüsteemist KOTKAS ei tõenda, et kaebaja või tema esindajad

tutvusid vaidlustatud korraldusega juba 30.06.2021. Korraldus on sel päeval laaditud alla ühe

korra, kuid pole teada, kellele asjaomane IP-aadress kuulub. Teavitus saadeti paljudele

menetlusosalistele. Kuna IP-aadressid muutuvad, ei ole võimalik tõendada, kellele kuulus

arvuti, millelt otsus alla laaditi.

Kui kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, esinevad alused tähtaja ennistamiseks. Tähtaja

möödalaskmise põhjustas arusaamatusest tingitud eksimus tähtaja arvestamisel. Muudel

juhtudel hakkab tähtaeg kulgema dokumendi vastuvõtmisest arvates. Tähtaja ennistamine ei

kahjusta õiguskindluse põhimõtet.

12. Muinsuskaitseamet nõustus KeA-ga, et vaie esitati tähtaega rikkudes. Kuna vaie tagastati

õiguspäraselt, ei ole järgitud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

13. Kaebaja

esitas

taotluse

kaebuse

muutmiseks

ja

täiendamiseks

alternatiivse

tuvastamisnõudega.

Kui ringkonnakohus rahuldab KeA määruskaebuse, loeb kaebuse esitatuks kaebetähtaega

rikkudes ja jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, ei ole kaebajal õiguste kaitseks

muid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebus. KeA 30.06.2021 korraldus rikub oluliselt

kaebaja õigusi. Tuvastamisotsus annaks selguse, kas ja millistel tingimustel on kaebajal lubatud

majandustegevusega tegeleda. Ühelt poolt on hüdroelektrijaam (HEJ) ja seda ümbritsev ala

kultuurimälestis, mis tähendab, et seda ei või lammutada. Teiselt poolt ei ole HEJ-d võimalik

otstarbekohaselt kasutada, sest Kunda jõgi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ning KeA on

nõudnud paisu likvideerimist. Tuvastamisotsus annaks vastuse, kas Natura aladel on

hüdroelektrienergia tootmine, sh paisutamine, perspektiivitu, kas kalade rände eesmärgil tuleb

pais lammutada ja kas välistatud on Natura erandi kohaldamine. Kui tühistamiskaebust ei

menetleta või kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb kaebajal pais likvideerida (veeseaduse

(VeeS) § 175 lg 4). Paisu likvideerimisel ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.

Ühtlasi ei oleks võimalik säilitada muinsuskaitseobjekti. Tuvastamisotsus aitaks vältida

täiendavaid vaidlusi Muinsuskaitseametiga. Kaebajal oleks tuvastamisotsuse alusel võimalik

nõuda KeA-lt 30.06.2021 korralduse kehtetuks tunnistamist või menetluse uuendamist. Samuti

võib tuvastamiskaebuse esitamist põhjendada preventiivse eesmärgiga ja vajadusega

halduspraktikat suunata. Kaebaja ei välista soovi esitada hüvitamiskaebus. Tuvastamiskaebus

on vajalik ka halduspraktika suunamiseks. KeA on olnud järjekindlalt seisukohal, et

paisutamine on Natura aladel perspektiivitu ja puudub avalik huvi. Kuna kaebajale kuulub veel

Natura alal asuvaid paise, on tuvastamiskaebuse menetlemine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

3-21-2176

5(10)

14. KeA on seisukohal, et kaebuse muutmine ja täiendamine tuvastamisnõudega on lubatav,

sest tühistamisnõue on esitatud tähtaega rikkudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. KeA on lisanud määruskaebusele kaks tõendit: digitaalallkirja kinnituslehe keskkonnaloa

andmisest keeldumise otsuse eelnõule arvamuse andmise kohta ning vandeadvokaadi e-kirja

haldusmenetluses esindamise kohta. Määruskaebusest võib järeldada, et vastustaja soovib

nende tõenditega kinnitada, et kaebajal olid haldusmenetluses esindajad. Kaebaja 02.06.2022

vastusele on lisatud advokaadibüroo üldmeilile saadetud teade vaidlustatud korralduse

kättesaadavaks tegemise kohta. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebuse lahendamisel hinnata,

millal saab lugeda haldusakti elektrooniliselt kättetoimetatuks. Tõendid puudutavad HMS § 25

lg 21 ja 27 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaldamist. Seega võib neil olla tähtsus asja lahendamisel.

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2

ja 3).

II

16. Ringkonnakohus tõlgendas 18.05.2022 määruses (p 13) KeA määruskaebuses väljendatud

tahet selliselt, et vastustaja palub tühistada halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2

ning teha uus määrus, millega lõpetada asja menetlus. KeA ei ole sellisele tõlgendusele vastu

vaielnud, sh 18.01.2023 seisukohas. Kuna halduskohus võttis 28.04.2022 määruse resolutsiooni

p-ga 1 menetlusse nõuded tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja

25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162, ning resolutsiooni p-s 2 luges kaebuse tähtaegseks, hõlmab

KeA määruskaebus seega mõlemat nõuet. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu 28.04.2022

määruse resolutsiooni p 1, millega kohus võttis menetlusse mh KeA 25.08.2021 käskkirja

tühistamise nõude, ja määruse põhjenduste p 9, mille järgi on see käskkiri menetlustoiming,

mille tühistamine ei ole lubatud, on vastuolus, kuid vastuolu korral tuleb lähtuda määruse

resolutsioonist.

17. Halduskohus teeb määruse kaebuse tähtaegseks lugemise kohta siis, kui teine

menetlusosaline on taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu (vt HKMS §

124 lg 4; K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2013, lk 441). See eeldab ühtlasi, et teisel menetlusosalisel on olnud võimalik

esitada seisukoht kaebetähtaja järgimise kohta. Eelduslikult riivab selline otsustus teiste

menetlusosaliste huve. Ühtlasi aitab seisukoha küsimine vältida seda, et kohtu otsustus

kaebetähtaja kohta on menetlusosalistele üllatuslik. Kui halduskohus jõuab omal algatusel ja

teiste menetlusosaliste seisukohta küsimata järeldusele, et kaebus on esitatud kaebetähtaega

järgides, tuleks üldjuhul eelistada tähtaegsusele hinnangu andmist korraldava määruse

põhjendavas osas. Sellisel juhul on teistel menetlusosalistel võimalik taotleda kaebetähtaja

kontrollimist ja menetluse lõpetamist kohtule vastates. Praegusel juhul ei andnud halduskohus

KeA-le võimalust esitada omapoolne seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta. Tegemist ei ole

siiski rikkumisega, mis tooks kaasa määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse

tühistamise. Kaebetähtaja järgimine sõltub sellest, kas vaie esitati tähtaegselt. KeA seisukoht

vaidetähtaja järgimise kohta on esitatud 25.08.2021 käskkirjas, sh on selles vastatud kaebaja

väidetele. Halduskohus on põhimõtteliselt arvestanud KeA seisukohaga. KeA on saanud esitada

seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta määruskaebuses.

KeA 30.06.2021 korraldus

18. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Isik saab tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja

arvestamise erisusele, kui ta pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast,

3-21-2176

6(10)

sh esitas vaide tähtaegselt. Kui vaie esitati tähtaega ületades ja tagastati seetõttu õiguspäraselt,

ei ole nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korda järgitud ning halduskohtusse

pöördumise 30-päevast tähtaega tuleb hakata lugema vaide esemeks olnud haldusakti

teatavakstegemisest, mitte vaide tagastamise otsuse teatavakstegemisest (vt Riigikohtu

30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus

nr 3-21-964, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika).

19. Vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud vaidlustatavast haldusaktist teada

saamise ajaga. HMS § 75 järgi tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei

sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks

pidanud teada saama. Haldusaktist teadasaamiseks loetakse aeg, mil haldusakt tehti isikule

teatavaks (vt HMS § 62). Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui

seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti (HMS § 62 lg 1). Kättetoimetamist kasutatakse

siis, kui on vajalik isiku tulemuslikum teavitamine (vt HMS § 25 lg 3, § 62 lg-d 2 ja 5).

Kättetoimetamise viisid on nimetatud HMS § 25 lg-s 1. Keskkonnaloa andmisest keeldumine

tehakse loa taotlejale teatavaks kättetoimetamisega, mh võib sellise haldusakti toimetada kätte

elektrooniliselt (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 2 ja § 58 lg 1, vt ka HMS § 25

lg-d 1 ja 3, § 62 lg 5). Elektrooniline kättetoimetamine hõlmab haldusakti kättesaadavaks

tegemist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt KeÜS § 58 lg 5 ja HMS § 27 lg 1).

HMS § 27 lg-s 2 sätestatakse juhud, millal saab elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud

haldusakti lugeda kättetoimetatuks. Seejuures on HMS § 29 lg-s 1 sätestatud haldusorgani poolt

dokumendi kättetoimetamise aeg seotud üksnes HMS § 28 lg-s 1 nimetatud kättetoimetamise

viisiga.

20. KeA jättis keskkonnaloa andmata 30.06.2021 korraldusega ning edastas nii kaebaja e-posti

aadressil info@asgeneraator.eu kui ka teda haldusmenetluses esindanud advokaadibüroo e-

posti aadressil estonia@sorainen.com samal päeval kell 18.00 automaatteavituse haldusakti

andmise kohta (vt 23.09.2021 kaebuse lisa 18, 02.06.2022 vastuse lisa 1). Teavituse järgi

keelduti keskkonnaloa andmisest ning otsusega oli võimalik tutvuda e-kirjas toodud lingil. KeA

tugines 25.08.2021 korralduse kättetoimetatuks lugemisel HMS § 27 lg 2 p-le 3,

määruskaebuses põhimõtteliselt ka HMS § 27 lg 2 p-dele 1 ja 4 (vt määruskaebuse p-d 2.2 ja

2.3).

21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et korraldust ei saa lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg

2 p 1 alusel, s.o põhjendusega, et asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise

või vastuvõtmise. KeA on küll märkinud, et 30.06.2021 laeti korraldus alla ühel korral ja on

esitanud väljavõtte IP-aadressidest, millelt infosüsteemi külastati (31.01.2022 vastuse lisa 1,

02.02.2022 tõendid), kuid puuduvad andmed, mis võimaldaksid IP-aadressid siduda

konkreetsete isikutega ning järeldada, et vaidlustatud korralduse avas kas kaebaja või tema

esindaja. Infosüsteemi väljavõttest ja vaidlustatud korraldusest nähtub, et teavitus haldusakti

andmisest keeldumise kohta saadeti paljudele erinevatele isikutele ja asutustele (23.09.2021

kaebuse lisa 4, lk 83). Kuna KeA-l ega kohtul ei ole õigust saada vaidlusaluse haldusakti

kättetoimetamise aja hindamiseks IP-aadresside kasutajate andmeid ning asjaomased andmed

pole enam ka säilinud (vt elektroonilise side seaduse § 1111 lg-d 3, 4, 11), ei saa korraldust

lugeda HMS § 27 lg 2 p 1 alusel kätte toimetatuks. HMS § 27 lg 2 p-s 1 on silmas peetud

dokumendi avamist või vastuvõtmist sellises infosüsteemis, kus kasutaja on ennast eelnevalt

identifitseerinud.

22. Kaebaja arvates ei saa haldusakti lugeda kättetoimetatuks pelgalt selle edastamisega pärast

tavapärast tööaega, vaid kättetoimetamine eeldab, et isikul on olnud mõistlik võimalus

haldusakti sisuga tutvuda. Tema arvates tuleks haldusakt lugeda seepärast kättetoimetatuks

järgmisel tööpäeval pärast haldusakti andmise kohta teate edastamist ehk 01.07.2021. Sellisel

juhul oleks ka vaie esitatud tähtaega järgides. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga.

3-21-2176

7(10)

23. 01.02.2018 jõustus HMS § 25 lg 21, millega sätestati esindajale kättetoimetamise eeldus,

kui menetlusosalisel on esindaja ja menetluses pole avaldatud vastupidist tahet (vt ka HMS-i ja

teiste seaduste muutmise seaduse (497 SE) seletuskirja lk 5–6, 14, 16). Kättetoimetamiseks

piisas praegusel juhul seega teate saatmisest advokaadibüroo üldisele e-posti aadressile. See e-

posti aadress on toodud äriregistris ja esindajate menetlusdokumentidel ning esindajad ei olnud

palunud teateid saata teisele e-posti aadressile. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 on aga kättetoimetamise

aega puudutavas osas samasisulised ning teated haldusakti andmise kohta edastati nii

äriühingule kui ka esindajale samal ajal. Seega ei ole praegu HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4

eristamisel sisulist tähendust.

24. 01.02.2018 jõustunud HMS-i muudatused sidusid äriühingu ning advokaadi puhul

haldusakti elektroonilisel kättetoimetamisel kättetoimetamise aja selle kohta teate edastamisega

äriregistrisse kantud või isiku avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4, 497

SE seletuskirja lk-d 14 ja 16; kooskõlastustabeli p 13, lk 6–7). Seejuures viitavad HMS § 27 lg

2 p-d 3 ja 4 otsesõnu dokumendi või teate edastamisele, mitte kinnituse saatmisele haldusakti

kättesaamise kohta, dokumendi avamisele või vastuvõtmisele, nagu HMS § 27 lg 2 p-des 1 ja

2. Edastamine osutab saatjast lähtuvale tegevusele – edasiandmisele või edasitoimetamisele (vt

Eesti Keele seletav sõnaraamat, Sõnaveeb) – ega nõua saaja panust ehk vastuvõtmist.

Vastupidist ei saa järeldada ka HMS-i muutmise seaduse eelnõu materjalidest (vt 497 SE

seletuskirja lk 10, 14, 16). Kooskõlastustabeli kohaselt tegi Riigikohus ettepaneku lugeda

äriühingute puhul haldusakt kättetoimetatuks kolmandal päeval alates teate edastamisest

registris märgitud aadressile, kuid selle ettepanekuga ei arvestatud (kooskõlastustabeli p 13, lk

6–7). Üldse oli muudatuse eesmärk konkreetselt sätestada elektroonilise kättetoimetamise aeg

ning tagada õigusselgus. Seletuskirja lk-l 8, millele nii kaebaja kui ka halduskohus viitasid,

üksnes kirjeldatakse varasemat olukorda elektroonilise kättetoimetamise aja kohta, selgitamaks

vajadust uue regulatsiooni järele. Eelnevat seisukohta toetab ka see, et äriühingutele kehtivad

kõrgendatud nõuded dokumentide vastuvõtmisel ning eelduslikult kontrollivad HMS § 27 lg 2

p-s 4 nimetatud isikud oma postkasti regulaarselt ja kasutavad e-suhtlust. Kaebaja kaebuses (p-

d 85, 87) ja 02.06.2022 seisukohas (p-d 5, 6, 7) viidatud kohtupraktika puudutab olukordi, kus

isikule ei tehtud haldusakti teatavaks, ja elektroonilist kättetoimetamist enne HMS § 27 lg 2

muudatusi. Ka vead haldusakti kättetoimetamisel ei muuda kättetoimetamist olematuks või

mittetoimunuks. Keskkonnaloa andmisest keeldumise võis teatavaks teha infosüsteemis (vt

eespool). Teade oli piisavalt informatiivne. Korraldus oli saadetud lingi kaudu kättesaadav ning

kaebajal oli võimalik sellega soovi korral tutvuda. Asjaolu, et ta seda ei teinud, ei tähenda, et

kättetoimetamist HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4 mõistes ei toimunud.

25. Seega võib lugeda KeA 30.06.2021 korralduse kaebajale kättetoimetatuks 30.06.2021. Vaie

tuli järelikult esitada hiljemalt 30.07.2021. Kuna vaie esitati 31.07.2021, on vaide esitamise

tähtaega ületatud.

26. Tähtaega rikkudes esitatud vaide läbivaatamine on võimalik, kui ennistatakse vaide

esitamise tähtaeg (HMS §-d 34 ja 77). Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosalisel oli selle

ületamiseks mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks peetud eelkõige objektiivset

asjaolu, mille toimumist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Subjektiivseid asjaolusid

on peetud mõjuvateks vaid juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolas vaidluse algatamise korra

väljaselgitamisel, kuid vaidluse keerukus või tema isik ja kogemus ei võimalda tal mõista

seaduses sätestatud tähtaegade järgimise olulisust (vrd HKMS § 71 lg 1 ja § 150 lg 1, Tallinna

Ringkonnakohtu 09.12.2022 määrus nr 3-22-507, p 14; Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2022

määrus nr 3-21-2279, p 10).

27. KeA jättis õigesti vaide esitamise tähtaja ennistamata. Sisuliselt on kaebaja ja esindajad

põhjendanud vaide esitamise tähtaja ületamist eksimusega vaidetähtaja arvutamisel ehk

subjektiivse asjaoluga. Arvestades kaebaja ja esindajate kogemust protsessitoimingutes, ei ole

3-21-2176

8(10)

see põhjus mõjuv HMS § 34 mõistes. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 jõustusid enam kui kolm aastat

enne vaide esitamist, mistõttu pidi see regulatsioon neile teada olema. Regulatsioon on ka

piisavalt selge.

28. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4 vastuolu põhiseadusega.

Nende sätete eesmärk ei ole tagada, et kõigil menetlusosalistel oleks võrdselt aega vaide

koostamiseks, vaid et vaide esitamiseks oleks piisav aeg. Sarnaselt ei pruugi teistel isikutel olla

hõivatuse vms põhjuste tõttu 30 päeva, et vaiet koostada ja esitada. Praegu oli kaebajal vaide

esitamiseks piisavalt aega. Äriühingute ja HMS § 27 lg 2 p-s 4 nimetatud isikute puhul võib

kättetoimetamise nn fiktsiooni seaduses sätestamist pidada põhjendatuks. Äriühingutele

kehtivad dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded. HMS § 27 lg 2 p-s 4 sätestatud

isikute puhul võib eeldada valmidust elektrooniliseks suhtluseks. Kaudselt võimaldab fiktsioon

haldusorganitel tegutseda efektiivsemalt ja vältida vaidlusi.

29. Kuna vaie esitati tähtaega ületades ja puudusid alused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks,

ei ole nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korda järgitud. Halduskohtusse

pöördumise 30-päevast tähtaega tuleb järelikult hakata lugema 30.06.2021 korralduse

teatavakstegemisest, mitte vaiet tagastava käskkirja teatavakstegemisest. Vaidlustatud

korraldus tehti kaebajale teatavaks samal päeval. Kuna kaebus esitati 23.09.2021, on see

esitatud kaebetähtaega rikkudes.

30. Kaebaja on tuginenud KeA 30.06.2021 korralduse puhul kaebetähtaja ennistamist taotledes

subjektiivsele asjaolule, s.o eksimusele vaide esitamise tähtaja arvestamisel. Ringkonnakohus

jääb eespool väljendatud seisukohale, et kaebaja ja tema esindajad on protsessitoimingutes

niivõrd kogenud, et pidid mõistma, millal hakkab kulgema vaide esitamise tähtaeg. Kaebaja on

pidanud varem mitmeid kohtuvaidlusi. Äriühing ja esindajad pidid olema HMS § 27 lg 2

regulatsiooniga tuttavad. Seega ei ole kaebajal kaebetähtaja ületamiseks mõjuvat põhjust ning

taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.

31. Eeltoodut arvestades tuleb lõpetada haldusasja menetlus KeA 30.06.2021 korralduse

tühistamise nõude osas (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 124 lg 2).

KeA 25.08.2021 käskkiri

32. Kaebaja pöördus KeA 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõudega kohtusse 23.09.2021.

Seega on see nõue tähtaegne ja halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 selles osas

õige. Halduskohtul tuleb edasises menetluses lahendada küsimus, kas kõnealuse käskkirja

tühistamise nõue on lubatav.

III

33. Kaebaja on esitanud taotluse täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse

tuvastamise nõudega, kui ringkonnakohus loeb selle korralduse tühistamise nõude esitatuks

kaebetähtaega ületades ja jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

34. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Hinnang otstarbekusele on kohtu

kaalutlusotsus. Kaebuse lubatavust hinnatakse muutmise avalduse läbivaatamise seisuga ning

menetlusseadustikus sätestatud tingimusi ja piiranguid arvestades.

35. Tuvastamiskaebuse esitamist on HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Selle sätte järgi võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Seejuures ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks. Isik peab tuvastamiskaebuse esitamisel näitama ära põhjendatud huvi: esiteks peab

3-21-2176

9(10)

tal olema vaidlustatud haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus (s.o haldusaktil on vahetu mõju

isiku õigustele) ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku

kasu (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1; K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013, lk 188). Kohtupraktikas on

seejuures peetud piisavaks preventiivset ja rehabiliteerivat huvi (vt Riigikohtu 25.10.2017

määrus nr 3-17-749, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika; 10.03.2015 otsus nr 3-3-1-84-14, p

12). Tuvastamiskaebust ei ole lubatud esitada üksnes avaliku huvi kaitsmise eesmärgil, kui

kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab

tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi üksnes siis, kui seda on võimalik

tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal kasutada (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-

3-1-31-15, p 12; 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 20). See tähendab, et tühistamiskaebuse

tähtaegne esitamata jätmine ei piira iseenesest võimalust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samas

ei välista eelnev kohtu õigust arvestada tõhusamat õiguskaitsevahendit laiemalt. Kui kaebajal

on võimalik tulevikus esitada kaebus hilisema haldusakti või toimingu peale ja sellega tõhusalt

oma õigusi kaitsta, ei ole põhjust lubada tuvastamiskaebuse esitamist (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 17.02.2020 määrus nr 3-20-19, p-d 9–10).

36. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist õigusliku ebaselguse, preventiivse ja

kompenseeriva huvi ning halduspraktika suunamisega. Kaebaja väitel on tal ühelt poolt

kohustus paisutus likvideerida, kuid kuna HEJ koos tammiga on mälestis, peab ta seda

säilitama. Vastasel juhul tekib tal vaidlus Muinsuskaitseametiga. Tuvastamisotsus võimaldaks

kaebaja hinnangul vältida seega täiendavaid vaidlusi, samuti on selle alusel võimalik

haldusmenetlus uuendada. Kaebaja ei välista, et ta võib esitada tulevikus hüvitamiskaebuse.

Kuna kaebajale kuulub veel üks Natura alal asuv pais, aitaks tuvastamisotsus kaasa kaebaja

õiguste kaitsele. Kaebaja arvates oleks tuvastamisotsusel ka halduspraktikat suunav eesmärk.

37. KeA keeldus 30.06.2021 korraldusega keskkonnaloa andmisest ning kaebajal ei ole seetõttu

võimalik tegeleda Kunda jõe paisutamisega ja hüdroenergiast elektrienergia tootmisega.

Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtivuse murdmine kas kehtetuks

tunnistamise või tühistamisega. KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei

aitaks kaebajal vabaneda keskkonnaloa andmisest keeldumise otsusest ega kohustaks KeA-d

kaebaja taotlust uuesti lahendama. Hilisem hüvitamiskaebuse esitamise soov ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamist ei saa põhjendada ka avaliku huvi

kaitsmisega (halduspraktika suunamisega), kui kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste

kaitseks. Samas on kaebaja õigesti märkinud, et tal on tulenevalt VeeS § 175 lg-st 4 kohustus

paisutus likvideerida. KeA on seda korranud ka 30.06.2021 korralduses. Kunda HEJ koos

tammiga

on

tunnistatud mälestiseks ning

kaebajal

on kohustus

seda säilitada

(muinsuskaitseseaduse § 33). Muinsuskaitseamet on pidanud 11.08.2022 arvamuses mälestise

säilitamist oluliseks avalikuks huviks. Mälestise likvideerimisel võib Muinsuskaitseamet teha

kaebajale ettekirjutuse. Kaebajal on võimalik Muinsuskaitseameti ettekirjutus vaidlustada, kuid

otstarbekam on kontrollida keskkonnakaitseliste argumentide ning keskkonna- ja

muinsuskaitseliste huvide kaalumise õiguspärasust keskkonnaloa üle käivas vaidluses. Ühtlasi

võib see aidata kaebajal kokku hoida kulusid. Menetlus võib soodustada menetlusosaliste

vahelist koostööd (vrd 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 34). Kaebuse muutmist võib pidada ka

otstarbekaks. See ei põhjustaks asja venimist. Asja menetlemine ei ole jõudnud kaugele.

Vastustaja ei ole kaebusele veel vastanud. Kaebuse muutmine ei suurendaks menetluskulusid,

sest kaebaja on esitanud seisukohad korralduse õigusvastasuse kohta kaebuses. Vastustaja ei

ole kaebuse muutmisele vastu vaielnud.

38. Ringkonnakohus lubab seega kaebust muuta ja täiendada kaebust KeA 30.06.2021

korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

3-21-2176

10(10)

IV

39. Eelneva põhjal tuleb KeA määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2022

määruse resolutsiooni p 2 tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega loeb KeA 30.06.2021 korralduse tühistamise nõude esitatuks kaebetähtaega

ületades, jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetab HKMS §

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel selle nõude osas haldusasja menetluse. Ringkonnakohus lubab

kaebajal kaebust muuta ja täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse

tuvastamise nõudega. KeA 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõue on tähtaegne ning selles osas

jääb KeA määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2

muutmata. Menetlus jätkub seega KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamise ja

25.08.2021 käskkirja tühistamise nõudega.

(allkirjastatud digitaalselt)