2-19-20886/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-20886

Tsiviilasi

Justiitsministeeriumi taotlus elatise väljamõistmise otsuse

tegemiseks B.B. suhtes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2628 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood: XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): M.P. (sündinud XXXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja K.P. (sündinud XXXXXXXXXXXX,

elukoht:

XXXX,

e-post:

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

tel: XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus osaliselt, s.o otsuse resolutsiooni

p-s 2 B.B.lt 2019. a oktoobrikuu eest elatise väljamõistmise osas, alates 1. jaanuarist 2022

väljamõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta B.B.lt elatis 2019. a oktoobrikuu eest välja mõistmata ning mõista

B.B.lt M.P. kasuks välja 730 eurot 32 senti elatisena 1. jaanuari 2022 kuni 31. märtsi 2022

eest ja alates 1. aprillist 2022 kuni M.P. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 255 eurot

64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Mõista B.B.lt välja M.P. kasuks 7548 eurot elatisena 1. novembri 2019 kuni

31. detsembri 2021 eest ja 730 eurot 32 senti elatisena 1. jaanuari 2022 kuni 31.

märtsi 2022 eest.

2.3. Mõista B.B.lt M.P. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni M.P. täisealiseks

saamiseni (XXXX) välja igakuine elatis 255 eurot 64 senti (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

2.4. Jätta hagi ajavahemiku 01.11.2018 kuni 31.10.2019 tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks rahuldamata.

2.5. Jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Justiitsministeerium edastas 30.12.2019 Viru Maakohtule taotluse elatise väljamõistmise

otsuse tegemiseks EÜ määruse nr 4/2009 alusel.

K.P. taotles alaealise lapse M.P. (hageja) seadusliku esindajana elatise väljamõistmist B.B.lt

(kostja) suuruses 500 naela kuus alates 2018. a novembrist.

Hageja seadusliku esindaja 09.09.2019 kuupäeva kandev taotlus on Ühendkuningriigi

keskasutuses vormistatud 29.10.2019. Taotluse kohaselt on hageja sündinud K.P. ja kostja

abielust. Hageja vanemate kooselu lõppes 2018. a septembris, kostja lahkus Ühendkuningriigist

ning asus elama Eestis oma ema juures aadressil XXXX. Alates Ühendkuningriigist

lahkumisest ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud.

2. Viru Maakohus võttis 08.01.2020 määrusega taotluse haginõudena menetlusse ja määras

kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest.

Kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte 25.01.2020. Kostja hagile vastust ei esitanud.

01.11.2021 kohtuistungil kostja hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et on elatist maksnud,

viimati paar kuud tagasi, kuid ei osanud öelda, kui palju on ta kokku elatist maksnud. Kostja

on andnud raha oma ema kätte ja ema on saatnud raha kostja Ühendkuningriigi pangakontole.

Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kokkulepe, et kostja kannab lapsele raha enda

Ühendkuningriigi kontole ning hageja seaduslik esindaja saab seda kasutada. Kostja ei suuda

regulaarselt elatist maksta ja saadab raha siis, kui raha on. Hageja saab Ühendkuningriigilt

üksikema ja lastetoetusi 500 naela kuus, kuna kostja ei suuda last toetada.

07.11.2021 esitas kostja oma pangakonto väljavõtte ja maksekorraldused kostja ema poolt

kostja Ühendkuningriigi kontole raha ülekandmise kohta. Kostja märkis, et ta ei ole

Ühendkuningriigist lahkumise järel palka saanud. Ainus sissetulek on olnud ema, kasuisa ja

kostja enda välisriigi (Soome) arvelt saadetud abirahad. Kostja teatas, et kirjutas ennast Eesti

elukohast välja 2021. a oktoobri keskpaigast (varasemat, s.o tegelikku kuupäeva ei

võimaldanud rahvastikuregistri portaal panna). Kostjale on arusaamatu, kuidas on Eesti kohtul

võimalik menetleda hagi, kui hageja olemasolust pole märget Eesti Vabariigi

rahvastikuregistris.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 6. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis B.B. välja

elatise M.P. kasuks alates 1. oktoobrist 2019 kuni 31. detsembrini 2019. a 270 eurot kuus ning

alates 1. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

Maakohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ajavahemiku

1. november 2018 kuni 31. oktoober 2019 eest.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on sünnitunnistuse järgi hageja ema K.P. ja isa kostja. Isadus

on kindlaks tehtud välisriigis. Eesti rahvastikuregistri andmed on puudulikud, kostja on jätnud

hageja andmete registrisse kandmise kohustuse täitmata.

Kuna hageja elab Ühendkuningriigis ja nõude esitamise ajal oli Ühendkuningriik Euroopa Liidu

liikmesriik, oli hagejal Nõukogu Määruse (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse,

kohaldatava

õiguse,

kohtuotsuste

tunnustamise

ja

täitmise

ning

koostöö

kohta

ülalpidamiskohustuste küsimustes art 56 lg 1 p c alusel õigus esitada nõue kostja vastu teises

liikmesriigis elatise väljamõistmiseks. Kohus on 08.01.2020 nõude menetlusse võtnud ja pärast

seda on Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkunud. Sellises olukorras peab kohus nõuet

menetlema ning avalduse lahendamisel kohaldama laste ja teiste pereliikmete elatise

rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni (sõlmitud 23.11.2007).

Kostja on pärast kohtuistungit esitanud vastuväite, et kuna ta elab Soome Vabariigis, ei saa

kohus nõuet lahendada. Kohus ei nõustunud vastuväitega. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile

vastamiseks, sh alluvuse kohta vastuväidete esitamiseks. Kuna kostja määratud aja jooksul

vastuväiteid ei esitanud, ei ole tal enam võimalik alluvusele vastuväiteid esitada. Teiseks,

taotluse esitamise ajal 30.12.2019 oli kostja registrijärgne aadress XXXX. Kohtule esitatud

taotluses on aadressina märgitud XXXX. Rahvastikuregistris oli nimetatud elukoha aadress

kostjal kuni 26.03.2019, mis omakorda kinnitab, et kostja ei ole suhelnud hageja ja tema emaga

ega teavitanud neid oma elukohaandmete muutumisest. Alates 14.07.2021 kuni 14.07.2021 on

muu aadressina lisaks registreeritud XXXX. Kuna kostja elukoht on Eestis ja see ei ole

muutunud, on Eesti kohus pädev asja lahendama.

Kuna hageja põlvneb kostjast, siis perekonnaseaduse (PKS) § 82; § 96 ja § 116 lg 2 sätetest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.

Hageja elab emaga Ühendkuningriigis, kostja Eestis, kohtuistungil avaldatu kohaselt Soomes.

Kuna kostja koos hagejaga ei ela ja lapse kasvatamises ei osale, peab ta PKS § 100 lg-te 1, 2

järgi täitma hageja ülalpidamiskohustust elatise rahas maksmise teel. Kostja vastuväide, et

hageja saab sotsiaaltoetusi, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest toetuste saamine ei

vabasta vanemat elatise maksmise kohustusest.

Kostja on seletanud, et kostja ema kannab raha kostja Ühendkuningriigi pangakontole ja kostja

pangakaart on hageja ema käes, kes ülekantud raha hageja ülalpidamiseks kasutab. Esitatud

maksekorralduste

kohaselt

on

S.J.

kandnud

kostja

kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

07.10.2019

kahel

korral

kokku

400 eurot,

30.10.2019. a 200 eurot, 18.11.2019. a 400 eurot, ja 27.11.2019. a 200 eurot. Asjaolu, et kostja

Ühendkuningriigi kontole on kantud 1200 eurot, ei kinnita, et hageja ema sai nimetatud raha

hageja ülalpidamiseks kasutada. Üldjuhul ei ole teise isiku pangakaardi kasutamine lubatud.

Tõendatud ei ole, et vanemad on kokku leppinud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmises

teisiti kui rahaliste maksete tegemise teel.

Hageja esindaja on märkinud hageja vajadustena umbes 2000 naela kuus, sh toit 800 naela,

kaasomandi üür, hüpoteekmaksed 311 eurot, maksud 282 naela, kindlustus 90 naela, laenu

tagasimaksed 140 naela, buss 120 naela, autokütus 50 naela, bussi kuupilet 17 naela, internet +

TV 45 naela, lisaarved 30 naela, kuid ei ole esitanud tõendeid hageja vajaduste kinnitamiseks.

Tagasiulatuva elatise jättis kohus kostjalt välja mõistmata, kuna see asetaks kostja äärmiselt

raskesse olukorda. Kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on 01.09.2018 kuni

04.11.2021 laekunud 6528 eurot. Raha on kantud kostja teiselt kontolt 760 eurot ja enamasti

füüsiliste isikute poolt. Esitatud tõendite alusel ei ole kostjal sissetulekuid, mis õigustaksid

elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist.

PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras elatise

nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Riigikohus on leidnud, et

perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas

ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse

huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Kostjal ei ole teisi lapsi ega töövõimekaotust. Seega PKS § 102 lg 2 kohaseid mõjuvaid põhjusi

miinimumelatise vähendamiseks ei esine. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

seadusega sätestatud minimaalmääras, s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.2019. a 270 eurot kuus

ja alates 01.01.2020. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära kuus.

Kuna hagi rahuldatakse, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsuse

tühistamist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kostja endiselt hageja ja tema esindajaga sisse registreeritud aadressil XXXX. Hageja on

esitanud kohtule valeandmed kostja elukoha kohta;

2) jääb otsusest arusaamatuks, kas perioodi 01.–31.10.2019 eest tuleb elatist maksta või mitte;

3) ei ole kohus saatnud kostjale hageja taotluse allkirjastatud ja notariaalselt kinnitatud tõlget

ning kostjal polnud seetõttu võimalik selle sisuga tutvuda. Kostja sai alles kohtuistungil ja

sellele järgnenud perioodil aru, et kohtuistungi toimumise põhjus oli võõrkeelne taotlus;

4) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja pole hageja ülalpidamises osalenud. Vanemate

vahel on kokkulepe hageja elatise katmiseks muul viisil. Hageja esindaja ja kostja kooselu ei

ole lõppenud, see kestab abielu kaudu edasi. Kokkuleppel lõpetati ajutiselt koos elamine. Kostja

võib iga hetk naasta hageja ja tema esindaja aadressile. Abielu jooksul soetatud ühisvarast

kuulub 50% kostjale ning ühisvaraga võib katta elatise muul viisil, kui kohtu määratud rahalisel

viisil. Kohtul puuduvad tõendid, et hageja pole sellise viisiga nõustunud.

Kostja esitas kohtu nõudmisel tõendid elatise maksmise kohta. Nõustuda ei saa kohtu

seisukohaga jätta tõendid arvestamata põhjendusega, et summa on ebapiisav ja tõendamata.

Kohus on nõudnud kokkuleppe kohta tõendeid vaid kostjalt, mitte aga hagejalt. Nõustuda ei saa

ka kohtu väitega, et rahvastikuregistrist saadud informatsiooni alusel saab väita, et kostja ei ole

üldse suhelnud hageja ja tema emaga.

Kohus ei saa mõista elatist välja kohtuotsusele eelnenud perioodi eest, kuna kohus pole teinud

pooltele päringuid, kas pooltel oli selle perioodi kohta kokkulepe elatise katmiseks muul kui

rahalisel viisil. Ka kohtuotsusele järgneva elatise maksmise viisi otsustamiseks pole kohus

teinud päringut, kas elatise katmine ei ole juba enne kohtuotsust muul viisil lahendatud või

lahendamisel. Muul viisil kokkulepitud elatise määr võib ületada kohtu määratud elatisemäära.

Ei nähtu, kas hagejalt on nõutud tõestusi taotluses esitatud nõuete õigsuse kinnituseks. Kohus

on kostjat ebavõrdselt kohelnud. Kohus pidanuks menetluse peatama hagejapoolse dialoogi

puudumise tõttu;

5) ei ole kostja keeldunud maksmast elatist rahas. Kostja on teatanud, et maksab elatist rahas

siis, kui see on tal võimalik;

6) on kostjal ilmnenud töövõimekaotus. Kostja viibis südametegevuse häire tõttu 3 päeva

haiglaravil ja oli peale seda määratud 30-päevasele töövõimetuspuhkusele. Ravikuur kestab

3 kuud, ka selle aja jooksul võib ilmneda töövõimetusperioode. Kostja peab katma raviperioodi

kulud. Kohus on arvesse võtnud kostja sissetulekud, kuid jätnud arvestamata väljaminekud;

7) ei saa nõustuda menetluskulude jätmisega kostja kanda.

5. M.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) elavad hageja ja hageja esindaja aadressil XXXX. Kostja ei ole seal elanud peaaegu neli

aastat. Kostja on registreeritud mainitud aadressile, sest ta on keeldunud oma nime

üürilepingust eemaldamast. Lahutusmenetlust alustati Ühendkuningriigi kohtus jaanuaris 2022.

Hageja esindaja ei taotlenud lahutust varem rahalistel põhjustel, sest kostja keeldus

lahutuskulusid jagamast. Hageja esindaja teab Eestis kostja ema aadressi (XXXX) ja aadressi,

kus kostja elas (XXXX). Kostja ei ole teavitanud hagejat aadressi muutumisest;

2) paluti hageja esindajal dokumentide vormid täita käsitsi ja saata MEBC-le (Toetuste

jõustamisametisse), kaasa arvatud tõendid varalise seisu kohta (palgatõendid, pangakonto

väljavõtted). Kirjutatu on loetav. Edasikaebuse lisana saadud dokumentidest saab järeldada, et

kostjale edastati tõlgitud dokumendid ja ta sai hagiga tutvuda. Üle kümne aasta

Ühendkuningriigis elanuna saab kostja aru ka inglisekeelsetest dokumentidest. Kostja teadis, et

hageja esindaja alustab lapsele toetuse saamiseks kohtuasja;

3) ei ole kostjal ja hageja esindajal kokkulepet hageja ülalpidamise osas. Elatisraha on ainus

viis, kuidas kostja saab hagejat toetada. Kostjal ja hageja esindajal ei ole ühisvara. Hageja on

kasvueas ja tema vajadused suurenevad. Kostja on keeldunud hagejat rahaliselt toetamast ning

on lõpetanud ka suhtluse hagejaga. Kostja on võimeline töötama ja raha teenima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 06.12.2021 otsus tuleb tühistada osaliselt,

s.o otsuse resolutsiooni p-s 2 kostjalt 2019. a oktoobrikuu eest elatise väljamõistmise osas,

alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostjalt elatise 2019. a

oktoobrikuu eest välja mõistmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.01.2022 kuni

31.03.2022 eest elatise kokku 730,32 eurot ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni igakuise elatise 255,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord

01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Kohtuotsuse resolutsiooni selguse huvides mõistab ringkonnakohus kostjalt 01.11.2019 kuni

31.12.2021 eest elatise välja kindla summana, kokku 7548 eurot.

Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjendustest on arusaadav, et kostja arvates tuleks hagi jätta

täies ulatuses rahuldamata.

Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas

kostjalt tuleks jätta elatis hageja kasuks välja mõistmata või tuleks see välja mõista maakohtu

väljamõistetust väiksemas ulatuses.

8. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega osas, et maakohtu otsuse resolutsioon on

vastuoluline. Resolutsiooni p-s 2 on mõistetud kostjalt välja elatis 01.10.2019 kuni

31.12.2019. a 270 eurot kuus, samas resolutsiooni p-s 3 on jäetud ajavahemiku 01.11.2018 kuni

31.10.2019 elatisenõue rahuldamata.

Ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsuse põhjendavast osast (p-d 38, 39) arusaadav, et

maakohus soovis kostjalt välja mõista elatise alates 01.11.2019 ja rahuldamata jäi elatisenõue

perioodil 01.11.2018 kuni 31.10.2019. Selles osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2

parandada, märkides elatise väljamõistmise alguseks 01.11.2019.

9. Muus osas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu, kuid leiab, et maakohtu

välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta alates 01.01.2022 tulenevalt PKS § 101

muudatustest.

10. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et nõustub maakohtu seisukohaga, et Eesti kohus on

pädev asja lahendama. Maakohus on õigesti välja toonud, et kostja elukoht on

rahvastikuregistris registreeritud Eestis ja kostja ei ole ka kohtualluvuse vastuväidet õigeaegselt

esitanud.

Hagejal (kes elab Ühendkuningriigis) oli nõude esitamise ajal Nõukogu Määruse (EÜ)

nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 56 lg 1 p c alusel õigus

esitada nõue kostja vastu teises liikmesriigis elatise väljamõistmiseks. Kuna Ühendkuningriik

on Euroopa Liidust lahkunud, kuulub avalduse lahendamisel kohaldamisele laste ja teiste

pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon (sõlmitud 23.11.2007), mille

järgi (artikli 10 lg 1 p c) kuulub taotluse lahendamine samuti Eesti kohtu pädevusse.

Kohalduv õigus tuleneb Haagi 23.11.2007 ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust

käsitlevast protokollist, mille artikli 4 lg-s 3 on sätestatud, et olenemata artiklist 3, kohaldatakse

juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi

pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust.

Kuna hageja on pöördunud kostja peamiseks elukohaks oleva Eesti Vabariigi kohtu poole,

kuulub seega kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus, s.o Eesti Vabariigi perekonnaseadus.

11. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja etteheited talle saadetud dokumentide

suhtes. Kostjale on 25.01.2020 kätte toimetatud hageja taotlus koos selle tõlkega eesti keelde

ja taotluse lisadega ning samuti Justiitsministeeriumi 19.12.2019 kiri ja maakohtu 08.01.2020

hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõudmise määrus. 01.11.2021 maakohtu istungil

esitas kostja hagile sisulisi vastuväiteid ega väitnud, et ta ei saa aru, millist hagi menetletakse

või et talle on jäänud hagi puhul midagi arusaamatuks.

12. Samuti osutab kostja põhjendamatult suurt tähelepanu maakohtu otsuses esinevatele

kirjavigadele ja ilmsetele ebatäpsustele (nt hageja aadressi XXXX asemel on kohtuotsuses

XXXXX; kohtuotsuse lk 5 1. lõigus on ilmselgelt ekslikult kirjas, et XXXX on kohtule esitatud

taotluses märgitud hageja elukoha aadressina, tegelikult on nimetatud aadress taotluses kirjas

kostja elukohana, jms). Sellised ebatäpsused ei mõjuta otsuse sisu.

13. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

14. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjas olla vaidlust selles, et vähemalt alates ajast, kui kohus

on kostjalt elatise välja mõistnud (01.11.2019), kostja hagejaga koos ei ole elanud ja seega ei

ole ta andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Asjaolust, kas kostja ja hageja seadusliku esindaja

abielu on lahutatud või lahutamata või kas kostja nimi on jätkuvalt kirjas üürilepingus, mille

alusel hageja seaduslik esindaja koos hagejaga Ühendkuningriigis eluruumi kasutab, ei olena

kostja kohustus hagejale ülalpidamist anda.

15. Kostja väitel on tal hageja seadusliku esindajaga kokkulepe hagejale elatise andmiseks muul

viisil kui igakuise elatise maksmise teel.

Vanemate vahel vastava kokkuleppe olemasolu peab TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama

pool, kes sellisele kokkuleppele tugineb, s.o kostja.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud,

samuti

nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja

ema poolt kostja

Ühendkuningriigi pangakontole tehtud maksete kohta. Hageja seaduslik esindaja on kostja

väidetud kokkulepet oma kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele selgesõnaliselt eitanud.

16. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Maakohus leidis, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras,

s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.2019. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020. a 292 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus.

Maakohtu 06.12.2021 otsus ei jõustunud, kuna kostja esitas selle peale apellatsioonkaebuse.

Alates 01.01.2022 PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem

kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Lõigete 3 ja 4 järgi on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Lõike 5 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 kehtib lõige 5 sõnastuses: vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Lõike 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama

pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust

reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi

on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 31.12.2021 elatise

välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11).

Seega peab ringkonnakohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast

seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 2172.

17. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et maksab elatist rahas siis, kui see on tal võimalik.

Maakohtus on kostja väitnud, et peale Ühendkuningriigist lahkumist ei ole ta palka saanud ning

ainus sissetulek on olnud ema, kasuisa ja kostja enda välisriigi (Soome) arvelt saadetud

abirahad. Apellatsioonkaebuses viitab kostja terviseprobleemidele – väidetavalt viibis kostja

südametegevuse häire tõttu 3 päeva haiglaravil ja peale seda oli määratud 30-päevasele

töövõimetuspuhkusele, ravikuur kestab 3 kuud.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et tema puhul

esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Kostja on tööealine ja töövõimeline

isik (kostja ei ole tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud), kellel on kohustus anda

ülalpidamist ühele lapsele – hagejale. Isegi kui kostjal esines apellatsioonkaebuses väidetud

terviseprobleem (ka selle kohta ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud), siis lühiajalised, ajutised

terviseprobleemid ja haigestumised elatise vähendamiseks alla alammäära alust ei anna.

18. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt alates

01.11.2019 kuni 31.12.2021 välja elatise seadusega sätestatud minimaalmääras, s.o alates

01.11.2019 kuni 31.12.2019. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 kuni 31.12.2021. a

292 eurot kuus. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisena 01.11.2019 kuni

31.12.2021 eest 7548 eurot (2 × 270 eurot + 24 × 292 eurot).

19. Ringkonnakohus leiab, et alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 kohane

miinimumelatis on praegusel juhul alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022. a 243,44 eurot kuus

(200 eurot baassumma + 43,44 eurot 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Elatis

01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest moodustab kokku 730,32 eurot (3× 243,44 eurot).

Alates 01.04.2022 on PKS § 101 kohane miinimumelatis 255,64 eurot kuus (209,20 eurot

baassumma + 46,44 eurot 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Nimetatud summa

muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kasuks väljamõistetava elatise summat ei ole alust

vähendada PKS § 101 lg 5 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja Eesti Vabariigilt lapsetoetust

ja lasterikka pere toetust ei saa. Hageja seaduslik esindaja on taotluse blanketil toonud välja

oma kogusissetuleku suuruse: igakuine brutotulu (sh palk (kaasa arvatud igasugused tasud),

pensionid,

invaliidsuspensionid,

ülalpidamistoetuse

maksed,

toetused,

annuiteedid,

töötuhüvitised) moodustab 1500 naela. Ligilähedaselt sellises suuruses laekumised nähtuvad ka

hageja lisatud pangakonto väljavõtetelt ja ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Asjaolu,

et nimetatud summa võib sisaldada mingeid Ühendkuningriigis makstavaid toetusi, ei anna

ringkonnakohtu hinnangul alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks.

Asjas ei esine ka PKS § 101 lg-tes 6 ja 7 toodud asjaolusid, mille arvelt tuleks elatist vähendada.

20. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab, et kõik

menetluskulud tuleb jätta asjas poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja