2-22-12691/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

9. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12691

Kohtuasi

X hagi kohtutäitur Kaire Põltsi ja Q vastu 15. septembri

2017. a vara enampakkumise akti tühistamiseks ja vara

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. detsembri 2022. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X 25. detsembri 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX)

Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood

14522096), esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXX)

Kolmas

isik

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja SR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid

(maksekorraldused ja Harju Maakohtu 5. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-

18086).

2. Jätta Harju Maakohtu 9. detsembri 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-

12691 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

5. Mõista X-lt Osaühingu Aktiva

Finants

kasuks ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude hüvitamiseks välja 180 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga

716283551.

6. Kohtutäitur Kaire Põltsil ja Q-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2 (7)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 28. augustil 2022 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

(kostja I, kohtutäitur) vastu hagi 15. septembri 2017. a vara enampakkumise akti tühistamiseks

ja hagejale vara tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt algatati hageja suhtes 2017. a ebaseaduslik täitemenetlus. Hageja oli

võlgnevuse tasunud. Kohtutäitur sellega ei arvestanud ning hagejale anti teada, et vara suhtes

viiakse läbi enampakkumine. Hageja pöördus kohtusse ning tsiviilasjas nr 2-19-18086 leidis

kohus, et kohtutäituri täitemenetlused on ebaseaduslikud ja lubamatud.

2. Harju Maakohus keeldus 30. augusti 2022. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 3 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas

maakohtu määruse peale määruskaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. novembri 2022. a määrusega maakohtu määruse

ning saatis asja samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus hagi õiguslikku perspektiivikust ammendavalt

kaalunud ja menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel nõuetekohaselt

põhjendanud. Hagist nähtuvalt on hageja eesmärk saavutada vara enampakkumise kehtetuks

tunnistamine, et see ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi ja hagejal oleks võimalik oma vara

tagasi

saada.

Sellise

eesmärgi

saavutamine

on

õiguslikult

võimalik.

Kohaseks

õiguskaitsevahendiks võib olla hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1

järgi. Ka keeldus maakohus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3

alusel. Kohustuslik kohtueelne menetlus on sätestatud kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse

peale (täitemenetluse seadustik (TMS) §-d 217 ja 218). TMS § 223 lg 1 kohase hagi

esitamiseks ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud.

Ringkonnakohus selgitas, et hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel saab maakohus anda

hagejale võimaluse täpsustada, millal 15. septembri 2017. a vara enampakkumise akt on

hagejale kätte toimetatud, kuna sellest sõltub, mis kuupäevast hakkas kulgema TMS § 223 lg-

s 1 sätestatud hagi esitamise 30-päevane tähtaeg. Samuti on maakohtul vajadusel võimalik

nõuda hagejalt hagi aluseks olevate asjaolude ja nõude sõnastuse täpsustamist.

4. Maakohus jättis 28. novembri 2022. a määrusega hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hageja soovitud eesmärgi saavutamiseks võib

kohaseks õiguskaitsevahendiks olla hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223

lg 1 järgi. Seega, kui hageja eesmärk on oma vara tagasi saada, siis tuleb esitada hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kui hageja esitab nõude enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, tuleb vastavalt ka sõnastada, millise enampakkumise kehtetuks tunnistamist

hageja taotleb. Hagejal tuleb ka täpsustada, millisel kuupäeval ja millisel viisil on 15. septembri

2017. a vara enampakkumise akt hagejale kätte toimetatud.

Ka selgitas maakohus, et kui hageja esitab nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

siis tuleb hagi esitada nii kohtutäituri, sissenõudja kui vara ostja vastu. Lisaks tuleb hagejal

täpsustada, millisel konkreetsel alusel taotleb hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist

Hagejal tuleb tasuda riigilõiv 420 eurot.

3 (7)

5. Hageja esitas 7. detsembril 2022 maakohtule menetlusdokumendi, milles hageja palus

tühistada vara avalik enampakkumine, sest see toimus tühise arestimise alusel. Hageja märkis

menetlusdokumendis menetlusosalistena lisaks kohtutäiturile Q (kostja II) ja kolmanda isikuna

Osaühingu Aktiva Finants (kolmas isik). Lisaks esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

6. Maakohus palus 7. detsembril 2022 hagejal täpsustada, millal ja millisel viisil on hageja

saanud kätte vara enampakkumise akti. Maakohus palus sama asjaolu täpsustada ka

kohtutäituril.

7. Hageja vastas kohtule, et vara enampakkumine akt saabus hageja e-posti aadressile XXX

kohtutäituri abi Q e-posti aadressilt QQQ@taituriabi.just.ee 15. septembril 2017 kell 15.13.

8. Kohtutäitur esitas 8. detsembril 2022 seisukoha kohtunõudele, mille kohaselt 15. septembri

2017. a täiteasjades nr 025/2015/1685 ja 025/2017/134 koostatud akt on kohtutäituri poolt

hagejale kätte toimetatud edastamisega 15. septembril 2017 kell 15.14 hageja e-posti aadressile

XXX, viitega menetlusdokumendi edastamisel TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 sätetele.

Kohtutäituri hinnangul tuleb enampakkumise akt lugeda hageja poolt kätte saaduks hiljemalt

21. septembril 2017. Hageja on oma e-posti aadressi avaldanud eelnevalt kohtutäiturile

23. jaanuaril 2017. Lisaks on enampakkumise akt saadetud hagejale ka tähtpostiga elukoha

aadressile Tallinnas Liikuri tänaval. Kuna hageja kohtutäiturile enampakkumise akti e-posti

teel kättesaamist ei kinnitanud, tuleb lugeda akt hageja poolt kätte saaduks 21. septembril 2017.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus keeldus 9. detsembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus)

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis hageja riigi õigusabi

taotluse

rahuldamata

ning

menetluskulud

hageja

kanda,

märkides,

et

rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohtu põhjenduste kohaselt sai kohus hagiavaldusest aru nii, et hageja eesmärk on

saavutada vara enampakkumise kehtetuks tunnistamine, et see ei tooks kaasa õiguslikke

tagajärgi ja hagejal oleks võimalik oma vara tagasi saada. Kohaseks õiguskaitsevahendiks on

hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi.

Maakohus märkis, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja näol on tegemist

aegumistähtajaga ning seda tähtaega rikkudes esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on

8. detsembri 2022. a vastuses kohtule kinnitanud, et vara enampakkumise akt saabus hageja e-

postile XXX kohtutäituri abi Q e-posti aadressilt QQQ@taituriabi.just.ee 15. septembril 2017

kell 15.13. Enampakkumise akt oli kirjale lisatud. Käeolevas tsiviilasjas on aga hagi esitatud

28. augustil 2022. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt puudub hagil

edulootus hagi esitamise tähtaja möödalaskmise ja ebaselge menetlusosaliste ringi tõttu.

Olukorras, kus hageja on ise kinnitanud, et sai vara enampakkumise akti kätte e-posti teel

15. septembril 2017 ning kohtutäitur viitab enne hagi menetlusse võtmist hagi esitamise tähtaja

möödalaskmisele, ei ole esitatud hagil perspektiivi. Suure tõenäosusega tugineb kohtutäitur

hagi aegumisele ka pärast hagi menetlusse võtmist ning sel juhul tuleb kohtul jätta hagi

rahuldamata. Hagi esitamise tähtaeg on seejuures mööda lastud ligemale viie aasta võrra.

Kuna hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on perspektiivitu, siis ei ole

hagejal võimalik saavutada oma eesmärki ka seoses nõudega saada müüdud asi ostjalt tagasi.

Lisaks eelnevale ei ole hageja kõrvaldanud hagiavalduses sisalduvaid puudusi. Kuna hagil

puudub hagi esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu perspektiiv, siis pole kohtul alust määrata

hagejale täiendavat tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Hageja ei ole esitanud lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele muid alternatiivseid

nõudeid. Maakohus märkis, et oma nõude aluse ja eseme saab määrata üksnes hageja ise. Kohus

ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja

milliseid nõudeid ning kelle vastu oleks hagejal mõistlik esitada.

4 (7)

Seonduvalt hageja riigi õigusabi taotlusega märkis maakohus, et arvestades kohtu põhjendusi

tuleb hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1

p 5 alusel. Lisaks selgitas maakohus, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus ei piira

hageja õigust sama hagiga uuesti kohtu poole pöörduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu

määruse tervikuna.

Hageja kordas määruskaebuses varasemates seisukohtades esitatud väiteid. Hageja on

kohtutäiturile esitanud tõendid täiteasjas nr 025/2015/1685 võlgnevuse tasumise kohta.

Kohtutäitur ei ole neid arvestanud ning nõudnud edasi võlgnevuse tasumist. Ka on hageja

pangakontolt võetud 64,43 eurot. Samuti on kohtutäituri tasu ebamõistlikult suur. Ka täiteasjas

nr 025/2017/134 oli hageja juba võlgnevuse tasunud, mistõttu oli enampakkumise läbiviimine

ja vara võõrandamine põhjendamatu.

Vara

enampakkumise

aktist

nähtub,

et

vara,

s.o

osaühingu

osa

võõrandati

mittetulundusühingule. Mittetulundusühingute seaduse § 56 lg-te 1 ja 6 kohaselt ei või

mittetulundusühing ühineda osaühinguga. Seega ei võinud vara mittetulundusühingule

võõrandada.

11. Kostjad ja kolmas isik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

14. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

15. Praegusel juhul on hageja eesmärgiks saada tagasi enampakkumisel võõrandatud vara.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, järgides sealhulgas ka asja uueks

lahendamiseks saatmisel antud ringkonnakohtu juhiseid, et sellise eesmärgi saavutamiseks on

kohaseks õiguskaitsevahendiks hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1

järgi. Samuti nõustub kolleegium maakohtu määruse lõppjäreldusega, et hagi menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd hagiga ei ole võimalik hagi

eesmärki saavutada.

16. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendusega, mille kohaselt on TMS § 223 lg-s 1

sätestatud 30-päevase tähtaja puhul tegemist aegumistähtajaga. Kolleegium on seisukohal, et

TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg hagi esitamiseks on õigustlõpetav tähtaeg.

Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Muus osas nõustub ringkonnakohus

vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659)

ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

16.1. TMS § 223

lg 1

kohaselt

võib

täitemenetluse

osaline

enampakkumise

akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi. Kolleegium märgib, et kui seaduses on ette nähtud mingi tähtaeg nõude või hagi

esitamiseks, ei pea see tingimata olema aegumistähtaeg, vaid tegemist võib olla õigustlõpetava

tähendusega tähtajaga. Nii on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et TMS § 223 lg-s 1

5 (7)

sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigustlõpetava tähtajaga (vt Kõve, V. TsÜS § 142, komm

3.6.1.1 ja 3.6.2.5 – Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2010).

16.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse

teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kolleegiumi pakutava

tõlgenduse kasuks räägib see, et alates 5. aprillist 2011 kehtivas TMS § 221 lg-s 3 ei sätestata

enam aegumistähtaega, vaid reguleeritud on õigust lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 23. oktoobri

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-12, p 11). Kolleegiumi hinnangul tuleb nii sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise kui ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaega

ühtviisi õigustlõpetava tähtajana tõlgendada. On põhjendatud eeldada, et seadusandja on

kehtestanud täitemenetluses esitatavatele hagidele õigust lõpetava tähtaja, mille järgimist peab

kohus kontrollima omal algatusel.

Kuna praegune ebaselgus on võimalik lahendada TMS § 223 lg 1 tõlgendamise teel, ei esine

seaduses lünka, mida oleks vaja täita analoogia kohaldamise teel. Kolleegium märgib siiski, et

ka juhul, kui on vajalik kohaldada analoogiat, siis Riigikohus on varasemas praktikas lugenud

näiteks pankrotiseaduse § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud (nõude või pandiõiguse

tunnustamise hagi esitamine) ühekuulise tähtaja menetlustähtajaks, mille jooksul tuleb hagi

nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (Riigikohtu 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-12, p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et töövaidluse lahendamise seaduse § 58

lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg (vt

Riigikohtu 21. detsembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4765/41, p 14.2). Kolleegiumi

hinnangul sarnanevad eelpool viidatud sätted sõnastuse poolest TMS § 223 lg 1 sõnastusele,

kasutades formuleeringut „hagi võib esitada ühe kuu jooksul“ või „30 päeva jooksul arvates“.

16.3. Õigustlõpetava tähtaja puhul saab kohus tähtaja möödumisele tuginedes jätta nõude

rahuldamata ka omal algatusel, sh võib ilmselgelt lõppenud nõudega hagi jätta menetlusse

võtmata (vt Kõve, V. TsÜS § 142, komm 3.6.1.1– Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa

seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010). Seega ei oma tähtsust, kas kostjad on

tuginenud hagi esitamise tähtaja möödumisele või mitte. Seega tuleb kohtul hagi menetlusse

võtmisel kontrollida, kas hagi on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

17. Praegusel juhul on hageja kohtule kinnitanud, et 15. septembri 2017. a enampakkumise akt

on talle e-postiga saadetud 15. septembril 2017 kohtutäituri abi poolt. Sama on kinnitanud ka

kohtutäitur. Asja materjalidest nähtuvalt oli enampakkumise akt e-kirjale lisatud. Seega oli hagi

esitamise ajaks, s.o 28. augustiks 2022 TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg hagi

esitamiseks möödunud.

Kuivõrd TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, siis oleks iseenesest võimalik

hagi esitamise tähtaega TsMS §-de 67 ja 68 järgi ennistada. Samas, hageja ei ole toonud välja

asjaolusid, mis annaksid alust hagi esitamise tähtaega TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada, ning

lisaks on TsMS § 67 lg 2 järgi võimalik tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui kuue kuu

jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kui lähtuda sellest, et enampakkumise akt

toimetati hagejale kätte 21. septembril 2017, siis on möödunud ka tähtaeg, mille jooksul hagejal

oleks olnud võimalik hagi esitamise tähtaja ennistamist taotleda.

18. Kuivõrd hagi on perspektiivitu hagi esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea

kolleegium vajalikuks võtta seisukohta määruskaebuse muude väidete osas. Kolleegium märgib

siiski, et ringkonnakohus ei saa hageja taotluse alusel alustada kohtutäituri suhtes

kriminaalmenetlust, sest praeguses asjas lahendatakse tsiviilasja TsMS § 1 mõttes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

6 (7)

20. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Sellises olukorras leiab

kolleegium, et on põhjendamatu, et maakohus määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks üksnes

ringkonnakohtu menetluskulud. Seega määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.

20.1. Osaühing Aktiva Finants on palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 507

eurot. Hageja märkis Osaühingu Aktiva Finants hagiavalduse täpsustuses kolmanda isikuna.

Kuigi kohus ei ole Osaühingut Aktiva Finants TsMS § 216 järgi menetlusse kolmanda isikuna

kaasanud, peab ringkonnakohus võimalikuks tema menetluskulude hüvitamist, sest ta on kohtu

nõudel esitanud menetlusdokumente.

20.2. Osaühingu Aktiva Finants esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja

osaühingut esindades tunnitasuga 169 eurot kokku toiminguid 3 tunni ulatuses, sh: 16. jaanuari

2023. a Harju Maakohtu e-kirja ja selle lisadega tutvumine ning analüüsimine 45 minutit;

20. jaanuari 2023. a seisukoha koostamine ning kohtule edastamine 1 tund; 6. veebruari 2023. a

Tallinna Ringkonnakohtu (ekslikult märgitud Harju Maakohtu ) e-kirja ja 7. veebruari 2023. a

hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine 15 minutit; 7. veebruari 2023. a seisukoha ja

menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule edastamine 1 tund. Osaühing Aktiva

Finants on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Samuti on

Osaühing Aktiva Finants kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

20.3. Kolleegium leiab, et Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määruse ja määruskaebusega tutvumise

ning määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 1 tunni

ulatuses. Esindaja on 20. jaanuari 2023. a seisukohas (määruskaebusele) üksnes korranud

maakohtu määruse põhjendusi. Hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumise, seisukoha

koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb

ringkonnakohus 30 minutit. Võttes arvesse lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning ka asjaolu,

et praegusel juhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega, peab kolleegium

mõistlikuks esindaja tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodut arvestades on

Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus

180 eurot (= 1,5 tundi x 120 eurot).

20.4. Vastavalt Osaühingu Aktiva Finants taotlusele määrab ringkonnakohus, et hageja

kohustub tasuma väljamõistetavad menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole.

20.5. Vastuseks hageja vastuväidetele selgitab kolleegium, et menetluskulude nimekirja lisana

ei pea esitama õigusteenust osutava ettevõtte hinnakirja. Menetluskulude nimekirjas on

selgitanud, et esindaja ja Osaühing Aktiva Finants on esindaja tunnitasu suuruseks kokku

leppinud 169 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda sellise kokkuleppe olemasolus. Samuti ei

pidanud Osaühing Aktiva Finants menetluskulude nimekirjas isikuliselt välja tooma, kes

konkreetse menetlustoimingu tegemisel osaühingut esindas, sest asja materjalidest nähtuvalt

esindab osaühingut praeguses menetluses üks lepinguline esindaja.

21. Kostjad ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid kandnud.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

7 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)