2-22-12385/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12385

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24 korteriühistu

vastu korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.08.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik: Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24

korteriühistu (registrikood 80172442)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.08.2022.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuid kindlaks määramata, kuna

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-12385

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 23.08.2022.a Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24

korteriühistu (puudutatud isik) vastu korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja taotluse Tallinn, Aia tn 21 // Uus

tn 24 korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise avalduse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale ½ korterist asukohaga Aia 21-20, Tallinn (registriosa

nr 19009701). 11.07.2022.a edastas puudutatud isik avaldajale 08.06.2022.a toimunud kordus

üldkoosoleku protokolli. Avaldaja hinnangul on protokolli p-des 4,6 ja 7 tehtud otsused

ebaseaduslikud ja heade kommete vastased.

3. KrtS § 29 lg 3 järgi, korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. KrtS § 29 lg 4 alusel võib kohus huvitatud

isiku taotlusel ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Avaldaja ei saanud

haigestumise tõttu üldkoosolekul osaleda. Üldkoosolekul vastuvõetud otsustest sai avaldaja

teada alles 11.07.2022.a korterelamu halduri kaudu. Üldkoosolekul tehtud otsustest teada

saamisest kuni käesoleva avalduse esitamiseni on möödunud alla 60 päeva. Avaldaja palub

kohtul ennistada avalduse esitamise tähtaeg.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 24.08.2022.a määrusega X 23.08.2022.a taotluse Tallinn, Aia tn 21 //

Uus tn 24 korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, keeldus X avaldust Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24

korteriühistu vastu korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud X kanda.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldaja 23.08.2022.a taotlus

Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24 korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. KrtS § 29 lg 3 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. KrtS § 29 lg 4 kohaselt huvitatud isiku

taotlusel võib kohus ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele

kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

seaduses

sätestatud

menetlustähtaja

ennistamise kohta sätestatut.

7. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha

või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaja ennistamist võib

taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja

lõppemisest.

8. Puudutatud isiku üldkoosolek võttis vaidlustatud otsused vastu 08.06.2022.a. Üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg saabus 08.08.2022.a. Avaldaja on nõude

esitamise tähtaega ületanud ning esitanud kohtule üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise

2-22-12385

avalduse 23.08.2022.a. Seega on põhjendatud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise

nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamine.

9. Kohus leidis, et nõude esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Avaldaja on tähtaja

ennistamist põhjendanud üksnes asjaoluga, et ta oli haige ning ei saanud üldkoosolekul osaleda.

Samas 08.06.2022.a üldkoosolekul mitteosalemine ei ole aluseks kohtusse tähtaegselt avalduse

esitamata jätmiseks. Avaldaja on taotluses kinnitanud, et ta sai vastuvõetud otsustest teada

11.07.2022.a. Tähtaeg avalduse esitamiseks hakkab kulgema otsuste vastuvõtmisest, mitte

otsuste teadasaamisest. Seega oli avaldajal otsuste teadasaamisest alates aega avalduse kohtusse

esitamiseks vee 28 päeva. 28 päeva on piisav aeg avalduse esitamiseks, arvestades muuhulgas

asjaoluga, et avaldaja on vandeadvokaat, kes esindab iseennast. Avaldaja ei ole taotluses

põhistanud, miks ta lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ja milline on mõjuv põhjus,

et avaldaja ei saanud tähtaegselt avaldust esitada (mh nende 28 päeva jooksul). Asjaolu, et

avaldaja sai otsustest teada 11.07.2022.a, ei ole piisav põhjendus avalduse õigeaegseks

esitamata jätmiseks. Lisaks ei ole asjaolu, et avaldajale ei jäänud 60 päeva avalduse esitamiseks,

piisav tähtaja ennistamiseks. Lisaks ei ole avaldaja põhistanud TsMS 67 lg 2 sätestatud

asjaolusid.

10. Vastavalt TsMS §-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega

ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud

avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

11. Kuivõrd kohus jättis avaldaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, keeldus kohus

kooskõlas TsMS §-ga 66 avaldaja nõude, millega ta palub Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24

korteriühistu 08.06.2022.a üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada, menetlemisest ega

lahendanud avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas

uus määrus, millega võtta avaldus ning tähtaja ennistamise taotlus menetlusse ning jätta kõik

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtumäärus seadusevastane, sisult ebaõige ning

jätab avaldaja ilma seaduses ettenähtud õiguskaitsest.

14. Avaldaja hinnangul on kohus jätnud tähtaja ennistamata valedel kaalutlustel. Avaldaja

arvates on otsusest teada saamine kaebetähtaja ennistamise kontekstis oluline. Avaldaja lähtus

avalduse esitamisel sellest, et tema taotlus tähtaja ennistamiseks on põhjendatud, kuivõrd

korteriühistu viivitas otsusest teavitamisega. Avaldaja hinnangul hakkas ka siis kulgema

avalduse esitamiseks ettenähtud 60 päevane tähtaeg. Maakohus sellega ei nõustunud ning leidis,

et avalduse esitamise tähtaeg avaldajale oli hoopis 28 päeva.

15. Kuivõrd selline seisukoht tuli avaldajale üllatuslikult, ei esitanud avaldaja oma avalduses

kohtule ka ülevaadet avalduse esitamise takistustest ajavahemikul 11.07.2022.a kuni

08.08.2022.a. Avaldaja selgitab, et nimetatud periood langes soojade ilmadega suve ajale, mil

avaldaja töökoormus oli kohtute jt isikute puhkuste perioodi tõttu sisuliselt olematu. Seda aega

– juuli ja augusti kuud – kasutas ka avaldaja puhkamiseks. Avaldajale ei olnud teada, millal või

millise päevakorraga korteriühistu üldkoosolek peetakse ega ka seda, millal üldkoosoleku otsus

2-22-12385

avaldajale edastatakse. Seda ei olnud võimalik ette näha, et oma puhkust ümber hinnata ja teisiti

planeerida.

16. Maakohus osundab TsMS § 67 lg-le 2. Avaldajale jääb selgusetuks, kuidas see säte kohtu

hinnangul asjasse puutub. Avaldaja taotlus tähtaja ennistamiseks jäi seaduses ettenähtud tähtaja

piiridesse – „hiljemalt kuue kuu jooksul.“

17. Tähtaja ennistamine on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus

oleks tähtaja ennistamise poolt ja vastuväiteid kaalunud. Kohus on lähtunud vaid rangelt KrtS

§ 29 lg 3 sätestatust ning on sisuliselt talle seaduses ettenähtud diskretsiooniõiguse ilma

põhjenduseta jätnud kasutamata. Nii ei ole kohus kaalunud asjaolusid, et üldkoosoleku otsus on

sisult vale ainuüksi selle tõttu, et otsus on tehtud asja kohta, mille osas üldkoosolekul ei ole

mingisugust seaduslikku õigust ega voli. Seega on kohus rikkunud menetlusõiguse norme ja

kohaldanud sellest tulenevalt valesti materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme.

Menetluse edasine käik

18. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuivõrd maakohtu lõppjäreldused on

õiged, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-de 1 ja 2¹ alusel tuleb muuta ja täiendada määruse

õiguslikke põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna

ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega osas, milles neid käesoleva määrusega ei muuda

ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

20. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on vääralt

kohaldanud materiaalõigust.

21. Käesolevas asjas on avaldaja maakohtule esitanud korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude. Sellise nõude esitamise tähtaeg on KrtS § 29 lg-st 3 tulenevalt

imperatiivselt 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates, nagu maakohus vaidlustatud määruses

põhjendustes õigesti märkis. Võttes arvesse, et avaldaja soovis vaidlustada puudutatud isiku

08.06.2022.a kordus üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tuli avaldajal seega vastav nõue

maakohtule esitada 60 päeva jooksul otsuste vastuvõtmisest arvates, so hiljemalt 08.08.2022.a,

nagu märkis ka maakohus. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja arusaam, et seaduses sätestatud

60-päeva tähtaeg hakkas kulgema alates ajast, mil ta sai teada puudutatud isiku kordus

üldkoosolekul vastuvõetud otsustest, ekslik.

22. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud ka põhjendamiskohustuse rikkumist.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

23. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus piisavalt põhjendanud, miks tuleb jätta

avaldaja taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja avaldus menetlusse võtmata. Sealjuures

on kohus arvesse võtnud ja kaalunud kõiki avaldaja poolt mõjuva põhjusena nimetatud

asjaolusid ning põhjendanud, miks ei ole need tähtaja ennistamiseks piisavad. Maakohtu

2-22-12385

otsustuse kujunemine on vaidlustatud määrusest nähtuvalt arusaadav ja jälgitav. Kuna

maakohtul tuli lahendada tähtaja ennistamise taotlus, ei pidanudki kohus asja sisuliselt läbi

vaatama, sh taotluse lahendamisega seonduva kaalumise käigus arvestama avaldaja väitega, et

üldkoosoleku otsus on sisult vale ainuüksi selle tõttu, et on tehtud asja kohta, mille osas

üldkoosolekul ei ole mingisugust seaduslikku õigust ega voli.

24. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus on tähtaja ennistamise

taotluse lahendamisel ületanud diskretsioonipiire, jättes tähtaja valedel kaalutlustel

ennistamata.

25. TsMS § 67 lg-st 1 tulenevalt tuli avaldajal tähtaja ennistamise taotluse edukuse tagamiseks

maakohtule põhistada, et ta ei saanud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud 60-päevast tähtaega järgida

mõjuval põhjusel. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine

selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks

kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

26. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab

olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise

vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne

alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu

haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav.

Tulenevalt TsMS § 67 lg-st 1 ja TsMS § 68 lg 1 teisest lausest peab kohus tähtaja ennistamise

avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu,

mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (vt nt Riigikohtu 24.01.2007.a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-148-06, p 10-12).

27. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt tugines avaldaja sellele, et ta ei saanud puudutatud

isiku 08.06.2022.a kordus üldkoosolekul osaleda haiguse tõttu ja sai sellel vastuvõetud otsustest

teada viivitusega, so alles 11.07.2022.a. Vaidlustatud määruse põhjendustest on järeldatav, et

maakohus pidas nii haigestumist kui ka otsustest teavitamisega viivitamist siiski mõjuvateks

põhjusteks, kuid seda üksnes kuni nende ära langemiseni, so kuni 11.07.2022.a.

28. Taotluse edukuse tagamiseks tuli avaldajal seega maakohtule põhistada järgnevalt ka see,

et ka ülejäänud kaebeõiguse perioodi jooksul esines tal menetlustoimingu tegemata jätmiseks

TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuv põhjus. Arvestades, et avaldaja sellist põhjust esile ei toonud,

asus maakohus õigesti seisukohale, et kuivõrd avaldajale jäi pärast puudutatud isiku

08.06.2022.a toimunud kordus üldkoosoleku otsustest teadasaamist veel 28-päeva pikkune

periood, mis oli tema õigusalast kvalifikatsiooni arvestades piisav selleks, et koostada ja esitada

kohtule õigeaegselt so hiljemalt 08.08.2022.a avaldus puudutatud isiku 08.06.2022.a kordus

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks, tuleb taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata

ning sellest johtuvalt ka avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Sellest johtuvalt on õige ka

see maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole TsMS § 67 lg-s 2 toodud asjaolusid põhistanud.

29. Määruskaebuses on avaldaja mõjuva põhjusena nimetanud ka uue asjaolu, so puhkusel

viibimise perioodil 11.07.2022.a kuni 08.08.2022.a. Uute asjaolude esitamine on

määruskaebuse põhjendamiseks iseenesest lubatav TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt.

30. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus määruskaebust rahuldada ka sel alusel, kuna

kaebuses esile toodud asjaolud ei võimalda lugeda avaldaja puhkust TsMS § 67 lg 1 mõttes

2-22-12385

mõjuvaks põhjuseks. Nagu ringkonnakohus eespool mainis, on mõjuvaks põhjuseks objektiivne

sündmus. Puhkus selleks ei ole, arvestades, et nii selle teket kui kulgemist sai avaldaja ise

vahetult mõjutada. Ka kohtupraktikas on asutud näiteks seisukohale, et komandeering ei ole

seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise aluseks (vt eelviidatud Riigikohtu määrus, p

12). Avaldaja väitel sai ta puudutatud isiku 08.06.2022.a kordus üldkoosoleku otsustest teada

11.07.2022.a, so juulikuus, mida kasutas koos augustikuuga puhkuseks, kuna tema töökoormus

nendel suvekuudel oli sisuliselt olematu. Kuigi võib nõustuda sellega, et avaldajale ei saanud

olla teada, millal üldkoosoleku otsus temale edastatakse, ei ole see kaebuse rahuldamiseks

piisav, kuivõrd arusaamatuks jääb ja põhistatud ei ole, millised olid need asjaolud, mis

takistasid avaldajal pärast otsustest teadasaamist menetlustoimingu tegemist. Avaldaja ei ole

tuginenud sellele, et oli puhkuse ajal Eestist üldse ära ega pääsenud ühelegi sidevahendile ligi,

et menetlustoimingu tegemine korraldada näiteks mõne esindaja vahendusel. Avaldaja ei ole ka

väidetud perioodil puhkusel viibimist üldse põhistanud ega sellekohaseid tõendeid esitanud.

Seega tuleb asuda seisukohale, et avaldajal on olnud pärast puudutatud isiku kordus

üldkoosoleku otsustest teadasaamist mõistlikult piisav aeg menetlustoimingu tegemiseks või

siis vajadusel selle tegemise korraldamiseks esindaja vahendusel.

31. Kuna maakohus on ekslikult jätnud märkimata õigusliku aluse avalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel, tuleb vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi (p 7) muuta ja

täiendada järgnevaga: Kuivõrd kohus jätab avaldaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata,

tuleb lugeda, et avaldaja ei ole esitanud nõuet, millega ta palub Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24

korteriühistu 08.06.2022 üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada, KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud

tähtaja jooksul. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib

kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtupraktika kohaselt on kohtul õigus

tähtajaväliselt esitatud avalduste menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (vt nt

Riigikohtu 22.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-13, p 11). Tuginedes eeltoodule ja

kooskõlas TsMS §-ga 66, § 371 lg 2 p-ga 2 ja § 477 lg-ga 1 tuleb keelduda avaldaja nõude,

millega ta palub Tallinn, Aia tn 21 // Uus tn 24 korteriühistu 08.06.2022 üldkoosoleku otsused

kehtetuks tunnistada, menetlemisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

32. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes

avaldaja, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus

nende kindlaks määramiseks.

33. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/