3-22-44/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

08.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-44

Haldusasi

Sihtasutuse

Keskkonnateabe

Ühendus

kaebus

Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatiste

nr

50000520847, 50000515033, 50000520849, 50000519353

ja 50000520845 tühistamiseks

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus, esindaja

Indrek Vainu

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja

v.adv Indrek Lillo

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-22-44 menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Sihtasutuse Keskkonnateabe Ühendus kaebus

Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000520847, 50000515033, 50000520849,

50000519353 ja 50000520845 tühistamiseks.

2. Tallinna Halduskohus luges 09.09.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-44 kaebuse

tähtaegseks (p 1), määras kaebuse kirjalikus menetluses läbivaatamisele (p 2) ja teatas

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 04.11.2022 (p 4). 3. Vastustaja ja kolmas isik

vaidlustasid Tallinna Halduskohtu 09.09.2022 määruse metsateatiste nr 50000515033 ja

50000519353 registrikannete tähtaegseks lugemise osas. Määruskaebemenetlus ei ole lõppenud.

Kohus tühistas 27.10.2022 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, kuna

menetlusosalised soovisid asja läbivaatamise jätkumist kõigi registrikannete osas ühtse

menetlusena. Kohus selgitas samas määruses, et tulenevalt raielubade piiratud kehtivusajast ja

vaidlustatud registrikannete tegemise aegadest (10.11.2021, 01.12.2021 ja 07.12.2021) ei ole

välistatud raielubade õigusliku toime ammendumine kohtumenetluse ajal, millisel juhul võib

tõusetuda küsimus vajadusest lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 152 lg 1 p 4 alusel või minna üle jätkutuvastuskaebusele.

Praeguseks on raieload ammendunud, kuna nende alusel raiete tegemine ei ole tähtaja

möödumise tõttu enam lubatud. Seega on tühistamiskaebus muutnud ainetuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Tulenevalt raielubade 12-kuulisest kehtivusajast on vaidlustatud raielubade õiguslik toime

praeguseks ammendunud. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p 4 kohane alus menetluse

lõpetamiseks.

4. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb. Ehkki HKMS § 152 lg 2 reguleerib vahetult üksnes olukorda, kus haldusasja menetlus

tuleks kaebuse eesmärgi saavutamise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, on seda sätet

analoogia alusel rakendatud ka juhtudel, kui õigeaegselt esitatud ja kohast nõuet ei ole kaebajast

sõltumatult muutunud asjaolude (sh vaidlusakti haldusakti kehtivusaja möödumise) tõttu enam

võimalik rahuldada (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11–12). Seega on HKMS

§ 152 lg 2 alusel iseenesest ka kehtivuse kaotanud raielubade puhul võimalik

jätkutuvastuskaebusele üleminek, kuid selleks peavad esinema korraga kaks alust – see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja taotleb seda.

5. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud neist esimene eeldus ehk kaebaja õiguste kaitse

vajadus. Kohtule nähtuvalt ning ka kaebaja 19.01.2023 menetlusdokumendist järelduvalt on

kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud, sest vaidlustatud raielubadel ei ole enam mõju ega

praktilist tähendust. Jätkutuvastuskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks saaks praegusel

juhul tulla kõne alla üksnes menetluskulude väljamõistmise seisukohast, arvestades, et kuivõrd

raielubade kehtivuse lõppemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, jääksid menetluskulud

HKMS § 108 lg-s 4 sisalduva üldreegli kohaselt kaebaja kanda (vrdl HKMS § 108 lg 6) ning

kolmas isik ongi esitanud kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotluse.

6. Eelnev ei põhjenda praegusel juhul siiski jätkutuvastuskaebusele ülemineku vajadust kaebaja

õiguste kaitseks, sest kohtu hinnangul tuleb selles asjas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda ning kolmanda isiku menetluskulud ei kuuluks sõltumata menetluse

lõpptulemusest kaebajalt väljamõistmisele. Nimelt tuleb kohtul menetluskulude väljamõistmisel

arvestada ka muude menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate normidega nagu

väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ette nägeva HKMS § 109 lg-ga

6, sh asjaoluga, et senine kohtupraktika on pidanud näiteks haldusorganite kasuks

menetluskulude väljamõistmist erandlikuks, ning õigluse põhimõttega vastavalt HKMS § 108 lg-

le 11.

7. Ehkki Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei ole metsateatise menetluses käsitatav

avalikku võimu teostava haldusorganina, tuleb kohtu hinnangul RMK kui kolmanda isiku

menetluskulude väljamõistmise kontekstis siiski arvesse võtta tema erandlikku olemust Eesti

õiguskorras. RMK on MS § 47 lg 1 kohaselt riigitulundusasutus, kes tegutseb riigimetsa

majandajana Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas MS, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse

alusel. RMK majandab ja finantseerib Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamist (MS § 43

lg 2). MS § 45 lg 1 sätestab, et riigimetsa kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale, seega

RMK-le. RMK põhiülesandeks ongi riigimetsa majandamine, st metsa kasvatamine, kasutamine,

korraldamine ja kaitse (vt MS § 16). RMK majandustegevusest saadud tulu tagab riigimetsa

majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele

(MS § 48 lg 3). Kuigi RMK kui riigitulundusasutuse üheks eesmärgiks on teenida riigile

riigimetsast tulu (sh metsamaterjali raiudes ja müües) ning tal on kõik metsa majandamisest

tulenevad metsaomaniku õigused ja kohustused (sh kohustus esitada Keskkonnaametile

kavandatavate raiete kohta metsateatis), peab ta teisalt täitma ka mitmeid ilma majandusliku tulu

teenimise eesmärgita üldkasulikke ülesandeid, erinedes seeläbi oluliselt metsa majandamisega

tegelevatest eraõiguslikest isikutest. Lisaks riigimetsa korraldamisele ja majandamisele on RMK

seadusjärgseteks tegevusaladeks ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja

loodusväärtuste kaitse (vt MS § 48 lg-d 1 ja 2 ja RMK põhimääruse § 9). RMK esindab oma

ülesannete täitmisel riiki, valitsedes riigimetsamaad ja kasutades oma ülesannete täitmiseks

riigimetsa.

8. Kohus leiab, et arvestades RMK positsiooni Eesti haldusorganisatsioonis, on põhjendatud

kohaldada ka tema taotletavate õigusabikulude osas seni kohtupraktikas haldusorganite puhul

rakendatud eeldust, et ta on võimeline oma põhitegevuse raames kohtumenetluses osalema välise

õigusabita. RMK on arvuka töötajaskonnaga riigiasutus, kelle põhiülesandeks ja igapäevaseks

tegevuseks on riigimetsa majandamine. Tal on riigimetsa suhtes küllalt avar kaalutlusõigus metsa

kasvatamist ja kaitset puudutavate õiguslike otsuste tegemisel, näiteks raiemahtude, raiete

asukoha ja liikide kohta.1 Raieplaanide tegemisel tuleb RMK-l kaaluda erinevaid asjaolusid, sh

nii kohustust teenida tulu, metsa hooldada kui ka loodusväärtuste kaitset. RMK valitud raiealast

ja raieviisist võrsuvaid kohtuvaidlusi, isegi kui neis on vastustajaks Keskkonnaamet kui

raielubade andja ning RMK osaleb kohtumenetluses üksnes raielube taotlenud kolmanda isikuna,

ei saa kohtu arvates pidada RMK põhitegevuse raamidest väljuvaks. Riigimetsa avalike

funktsioonide tagamine ja loodusväärtuste kaitse on RMK seadusest tulenevad tegevusalad.

Selles asjas olid kõik raied kavandatud Natura võrgustiku aladel. Natura aladel raieid kavandades

tuleb RMK-l taluda taotletavate raielubade kui keskkonnaalaste haldusaktide kohtuliku kontrolli

vajadust. RMK struktuuris on loodud eraldi õigusosakond. Seega on RMK-l olemas võimekus

oma põhitegevusvaldkonnaga seotud esindamiseks halduskohtumenetluses ja kulutused välisele

õigusabile ei ole põhjendatud.

9. Lisaks tuleb arvesse võtta, et käesolevas asjas oli kaebajaks keskkonnaorganisatsioon, kelle

kaebeõiguse eesmärgiks ei olnud niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd Eesti

keskkonna kaitse laiemalt. Riigikohus on 15.12.2014 otsuses nr 3-3-1-67-14 selgitanud, et

keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleva Århusi konventsiooni art 9 lg 4 järgi ei

tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis (p 32.2). Århusi konventsiooni nõuete järgimist

kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni art 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav

ka

olukord,

kus

kaebajalt

väljamõistetavad

menetluskulud

on

ülemäära

suured

(kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta

ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, p 44). Ehkki sellest ei järeldu, et

menetluskulusid ei võiks ühelgi juhul kaebaja kanda jätta ning ka Riigikohus selgitas viidatud

asjas, et suurettevõttest kolmandat isikut ei saa võrdsustada haldusorganiga, kelle puhul

eeldatakse, et ta on võimeline kohtumenetluses osalema välise õigusabita (vt p 33), võiks kohtu

arvates praegusel juhul kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine siiski olla

1 Vt H. Veinla. Looduskaitse metsades – konfliktsete eesmärkide ühendamise võimalikkusest. Juridica 5/2019, lk

318.

takistuseks tulevikus kaebeõiguse kasutamisel ja kohtusse pöördumisel ning nende

väljamõistmine kaebajalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108

lg-d 11 ja 8). Selles asjas ei ole kolmandaks isikuks eraõiguslik isik, vaid riigiasutus, kes ei ole

põhiõiguste kandjaks. Kaebaja pole käitunud pahausklikult ning kaebus polnud ilmselgelt

põhjendamatu. Asjas vaidlustati viis metsateatise registrikannet, mis olid väljastatud Natura

võrgustiku alale ning kaebuse on esitanud kaebaja seaduslik esindaja ilma välist õigusabi

kasutamata. Keskkonnaamet on kaebusele vastates selgitanud, et tulenevalt kehtivast õigusest oli

vaidlustatud registrikannetele märgitud vaid metsateatise esitajale raie tegemiseks vältimatult

vajalik informatsioon ning neist ei nähtunud vastustaja poolt tegelikult teostatud kaalutluste maht

ega kõik põhjendused ja arvesse võetud asjaolud. Arvestades eelnevat ning seda, et kaebaja on

pöördunud kohtusse oluliste loodusväärtuste kaitseks, oleks kulude kaebajalt väljamõistmine

antud juhul ebaõiglane ja piiraks ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.

10. Seetõttu ei ole põhjendatud rahuldada kolmanda isiku taotlust kaebajalt kohtumenetluse

kulude väljamõistmiseks.

11. Kuna kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud, ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka asjas nn jätkutuvastuskaebusele üleminek. Seetõttu ei määra

kohus tähtaega tuvastuskaebusele ülemineku taotlemiseks eesmärgiga vältida menetluskulude

jäämist kaebaja kanda ja lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamine

tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6,

§ 43 lg 1 p 2). Ülaltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

12. Kohus selgitab, et kuna eri kohtuastmete hinnang HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6

kohaldamisele antud asjas võib olla erinev, tuleks kaebajal juhul, kui kohtumäärus vaidlustatakse

kaebajalt menetluskulu välja mõistmata jätmist puudutavas osas, kaaluda kohtumääruse

vaidlustamist menetluse lõpetamise osas, et soovi korral taotleda nn jätkutuvastuskaebusele

üleminekut.

13. Kaebaja on lisaks esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 20 eurole tasunud ka kaebuse

esitamiselt riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui

kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas

haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)