2-22-8599/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8599

Kohtuasi

Salme Vet Punkt OÜ hagi mittetulundusühingu

Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu vastu rahaliste

nõuete puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühingu

Saaremaa

Lemmikloomade

Turvakodu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Salme Vet Punkt OÜ (registrikood 14632942),

lepinguline esindaja Allan Viirma

Kostja mittetulundusühing Saaremaa Lemmikloomade

Turvakodu (registrikood 80217914), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

mittetulundusühingu

Saaremaa

Lemmikloomade

Turvakodu

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Pärnu Maakohtu 16.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-8599 tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-22-8599

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Salme Vet Punkt OÜ (hageja) esitas 08.06.2022 hagi mittetulundusühingu Saaremaa

Lemmikloomade Turvakodu (kostja) vastu rahaliste nõuete puudumise tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegutseb hageja kaudu veterinaararst C (veterinaararst). Hageja

veterinaararst opereeris 13.12.2021 kostja soovil kassi Maša (kass). Operatsiooni eesmärk oli

emase kassi viljatuks muutmine – steriliseerimine. Operatsiooni käigus kassi elulised näitajad

halvenesid ja operatsioon tuli kassi tervise huvides katkestada. Kuna operatsiooni ei olnud

võimalik planeeritult lõpetada, päädis operatsiooni faktiline tulemus osalise sterilisatsiooniga,

s.o üksnes ühe munasarja eemaldamisega kahest. Pärast operatsiooni selgitas veterinaararst

kostja esindajale, et operatsioon ei õnnestunud täielikult ja patsiendi huvides tuli operatsioon

katkestada. Hageja pakkus välja, et kui kassi tervis lubab, on ta nõus tegema teise operatsiooni

ja plaanitu lõpule viima. Kostjal teenuse osas pretensioone ei olnud. Kostja viis kassi tagasi

loomade turvakodusse ja leidis kassile uue kodu, seda täies teadmises operatsiooni tulemusest

ja kassi tervislikust olukorrast.

3. Kostja teatas 31.01.2022 hagejale, et kassi uus perenaine oli pöördunud kostja poole

pretensiooniga, et kass ei olevat steriliseeritud ja indleb. Hagejale ei ole teada, milliste

kinnitustega kostja kassi uuele omanikule edasi andis, kuid näib, et kostja oli andnud kinnitusi

kassi steriliseerituse kohta.

4. Kostja teatas 08.02.2022 hagejale, et kassile tehti 04.02.2022 Univet loomakliinikus uus

operatsioon, mille käigus eemaldati teine munasari. Kostja leidis, et hageja peab kandma selle

operatsiooni kulu 110,10 eurot ja väljastas hagejale arve nr 202205. Hageja sellega ei

nõustunud. Kostja saatis 17.05.2022 hagejale meeldetuletuse. 21.05.2022 e-kirjas teatas kostja,

et hageja on kostjale võlgu ja kostja kavatseb avaldada hageja mainet kahjustada võiva loo

kohalikus meedias ja Facebookis.

5. Kostja

on

väljastatud

arvele

märkinud

teenuse/kauba

sisuks

„Kass

Masa

kordussteriliseerimine (ravivea parandus, alus OÜ Univet arve 194258)“. Kostja esitab oma

nõude alusena OÜ Univeti arvet, mis hageja hinnangul ei saa olla nõude aluseks. Hagejale on

arusaamatu, millisest kostja ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevat hageja võlga kostja

väidab eksisteerivat. Hageja ei ole teinud raviviga, samuti ei ole hageja kohustuseks tasuda

kostjale esitatud teiste veterinaarkliinikute arveid. Kostjal ei ole hageja vastu mitte ühtegi

rahalist nõuet. Seetõttu palub hageja, et kohus tuvastaks kostja mistahes rahaliste nõuete

puudumise hageja vastu.

2-22-8599

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Hagejal on huvi tuvastada, et kostjal ei ole rahalisi nõudeid hageja vastu. Kostja

on ähvardanud hagejat laimavate andmete avaldamisega.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu.

8. Hageja väide, et kostja ei teavitanud kassi uut perekonda ebaõnnestunud steriliseerimisest,

on vale. Asjaoludest nähtub, et kostja andis 21.05.2022 toimunud kirjavahetuses hagejale teada,

et ei oleks usaldanud enam hagejat kassi opereerima. Parandusoperatsioon viidi usaldamatuse

tõttu läbi loomakliinikus Univet, mille arve kostja hagejale edastas. Kostja maksis hagejale

kassi steriliseerimise eest täishinda ning ei esitanud kahjunõuet ebaõnnestunud operatsiooni

eest. Eeltoodust lähtuvalt on igati mõistlik, et hagejal lasub vastutus kassi ebaõnnestunud

operatsiooni ees.

9. Kostja sai peale kassi operatsiooni teada, et hageja on varemgi kasse steriliseerides

ebaõnnestunud. Kassid pidid vaevlema narkoosi ja mitmekordsete lõikamiste tõttu. Kostja soov

ei ole kedagi meedias mustata või laimata, vaid loomi ja nende huve kaitsta. Kostja soovib, et

hageja võtaks vastutuse enda ebaprofessionaalse töö eest.

10. Menetlusse tuleks kaasata eriteadmisi omav spetsialist, kes esitaks seisukoha, kas on

normaalne nõuda ebaõnnestunud operatsiooni eest täishinda, ning kui tavaline on see, et kasside

elulised näitajad operatsiooni käigus drastiliselt langevad.

11. Kostja esitas 21.11.2022 lõplikes seisukohtades nõude C vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 alusel. Kostja soovib moraalse kahju hüvitamist

ravivea puhul, mis on võrdväärne 111,10 euroga, mille eest tehti kassile kordussteriliseerimine

teises kliinikus.

Maakohtu otsus

12. Maakohus rahuldas 16.12.2022 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas, et kostjal puudub

hagejaga õigussuhe, mille alusel oleks kostjal õigus nõuda 23.02.2022 hagejale esitatud arve nr

202205 tasumist summas 111,10 eurot. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 09.06.2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohus määras kindlaks nii hageja kui kostja

menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 860,60 eurot ja viivise.

13. Hageja õiguslik huvi õigussuhte (kohustuse) puudumise tuvastamiseks on olemas, kuna

õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku

positsiooni, mis toob kaasa vajaduse asjas selgust saada (TsMS § 368 lg 1). Lisaks leidis kohus,

et kuna hagi tagamise taotluses ja kohtule esitatud seisukohtades on hageja keskendunud kostja

ähvardusele avaldada tema kohta ebaõigeid andmeid (ebakvaliteetne veterinaariteenus), siis

seisneb tema õiguslik huvi soovis välistada talle kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamine

VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 mõttes. Nimetatud oht on objektiivselt aktuaalne, kuna

sotsiaalmeedias negatiivsete andmete avaldamise kiire levik on üldteada asjaolu. Seega on

hagejal õiguslik huvi tuvastada, et tema ja kostja vahel puudub lepinguline või lepinguväline

suhe, mille alusel kostja temalt 111,10 euro tasumist nõuab.

14. Maakohus jagas tõendamiskoormuse ümber, kuna hagejal tuleb tõendada negatiivset

asjaolu (õigussuhte puudumist) ja hagejal ei ole seda võimalik teha. Nõude olemasolu

tõendamine on kostja kontrolli all – kas siis osundades lepingule/kokkuleppele, mille alusel on

arve esitatud, või muule asjaolule, mis arve esitamist põhistab.

2-22-8599

15. Vaidluse lahendamiseks tuli esmalt tuvastada, kas poolte vahel on võlasuhe, mille

täitmiseks on arve esitatud. Hageja väidab, et kostjal ei ole alust talle arvet esitada ja selle

täitmist nõuda. Kostja väidab, et tegu on arvega, mis tuleneb vahetult hageja ebakvaliteetse

teenuse tagajärjel vaja läinud lisateenusest. Samas ei ole kostja esitanud enda väite kohta

tõendeid – ei Univet OÜ kliinikus operatsiooni läbiviinud veterinaari(de) (kirjalikke) selgitusi

ega muud. Kostja on küll kirjeldanud põhjust, miks pöördus teise veterinaari poole, ent poole

seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid. Kui seletus sisaldab

faktiväiteid, ei piisa nende väidete tõendamiseks seletusest endast. Seletuses esitatud andmeid

ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega. Kostja ei

ole esitanud arvet Univet OÜ kliinikult, mis tõendaks kassile tehtud täiendavat operatsiooni,

rääkimata selle seostamisest hageja käitumisega. Järelikult leidis tõendamist, et poolte vahel

puudub nii lepinguline kui ka lepinguväline õigussuhe, mille alusel kostja saaks hagejalt nõuda

111,10 euro tasumist.

16. Kohus ei saa rahuldada hageja esitatud nõuet – tuvastada, et kostjal puuduvad mis tahes

rahalised nõuded hageja vastu. Tuvastushagi puhul on nõutav, et tegemist oleks konkreetse

õigussuhtega. Tuvastushagi ese peab vastama poolte vahel tekkinud konkreetsele vaidlusele.

Negatiivne tuvastushagi nõuab tuginemist konkreetsele nõude alusele või normikoosseisule,

mistõttu ei ole lubatud nõue selle tuvastamiseks, et ühel poolel ei ole teise vastu üldse mingeid

nõudeid. Kuna menetluses on vaidluse all konkreetne arve, rahuldas kohus hagiavalduse

osaliselt ja tuvastas, et poolte vahel puudub konkreetne õigussuhe, mille alusel saaks kostja

hagejalt 111,10 euro tasumist nõuda.

17. Kostja lõplikes seisukohtades esitatud taotlus moraalse kahju hüvitamiseks on olemuslikult

vastuhagi, mis tulnuks esitada tulenevalt TsMS § 373 lg-st 1 enne eelmenetluse lõppu või

taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei põhjendanud, miks esitati taotlus hilinenult ega

ka muul moel nõuet põhistanud. Kohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata, seda enam, et

nõue oli esitatud menetlusvälise isiku vastu.

18. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel 60% ulatuses kostja ja 40% ulatuses

hageja kanda. Maakohus pidas hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1985 eurot

ja kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 826 eurot. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest määras kohus, et hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud 330,40 eurot ning kostjal

tuleb kanda hageja menetluskulud 1191,00 eurot. Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lõike 1 alusel

poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse tulemusel mõistis

kostjalt välja hageja menetluskulud 860,60 eurot.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

20. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, kuna otsus on äärmiselt raskesti jälgitav, laialivalguv ja

nõutavalt põhjendamata.

21. Maakohus

rikkus

tõendite

hindamise

kohustust

ja

lisaks

pööras

ebaõigesti

tõendamiskoormuse ümber kostja kahjuks. Kostja hinnangul on hageja kohustatud asja

õiglaseks lahendamiseks esitama tõendeid, mis on tema valduses. Menetlus maakohtus ei olnud

koordineeritud selgelt, mistõttu ei saanud kostja esitada dokumentaalseid tõendeid. Kostja ei

saanud esitada muid tõendeid kui kostja arve mittenõuetekohaselt läbi viidud teenuse kohta.

22. Maakohus jättis arvesse võtmata, et hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses teenust

osutaval isikul on võimalus esitada tõendeid, mis kajastavad teenuse osutamise detailseid

asjaolusid. Veterinaarseaduse § 19 lg 1 p 5 järgi on hagejal kõik andmed ja dokumentatsioon,

2-22-8599

et näidata kellele, millal, mida, mis viisil tegi (nii ravimite kui seisundite, protseduuride

tulemuste ja esitatud arvete osas). Kostjale ei ole hageja ühtegi nimetatud dokumenti esitanud.

Sellise dokumendi saamine oli kostjale äärmiselt vajalik, et konsulteerida ravi (pooliku

operatsiooni) osas ametliku arvamuse saamiseks nii erinevate veterinaaridega kui ka

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sel juhul oleks ka kostjal olnud võimalus teisest

loomakliinikust saada sisuline, kirjalik ja ametlikult kinnitatud hinnang kassile läbiviidud

ebaõnnestunud protseduuri osas.

23. Maakohus ei pööranud tähelepanu vaidlustamata asjaolule, et tegemist oli pooleli jäetud

ehk ebaõnnestunud protseduuriga. Puudub vaidlus, et hageja katkestas ainult tema poolt

väidetud põhjendusel kassi steriliseerimisprotseduuri. Hageja ei osutanud teenust

nõuetekohaselt. Kostja maksis täishinna teenuse eest, mida ta ei saanud.

24. Maakohus ei põhjendanud, millisel viisil esines reaalne oht hagejale õigusvastaselt kahju

tekitamiseks. Kohtule esitatud tõend ei viita kostja eesmärgile hagejat negatiivsesse valgusesse

seada.

25. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et vaidluse fookuses on tuvastamine, kas poolte

vahel arve aluseks olev õigussuhe eksisteerib. Nõude olemasolu oli kostja poolt tõendatud

kostja selgitustega juhtumist, mida hageja omakorda oma ütlustega kinnitas. Seega õigussuhe

eksisteeris.

26. Maakohus leidis vääralt, et menetluses leidis tõendamist, et poolte vahel puudub nii

lepinguline kui ka lepinguväline õigussuhe, mille alusel kostja saaks hagejalt nõuda 111,10 euro

tasumist. Lepingulist suhet on hageja enda seisukohtades järjepidevalt kinnitanud. Asjaolu, et

hageja on kinnitanud, et tegeles kassi steriliseerimisega, et steriliseerimist ei viinud hageja

lõpuni ja et kostja maksis hagejale pooleli jäänud teenuse osutamise eest täishinna, kinnitab

juba iseenesest pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu.

27. Maakohus keskendus põhjendamatult asjas mitteolulisele taustinformatsioonile ja jättis

otsuses poolte olulised kinnitused tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

29. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

30. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise

lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole

2-22-8599

võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse

ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja

eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656

lg 1 p 5 järgi.

31. Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang, s.t

kvalifitseerida õigussuhe ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga

(TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida

hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nõude rahuldamise eeldused. Norm,

mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus

menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama

menetlusosalistel avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 401 lg 1,

§ 436 lg 4).

32. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks õigussuhte olemasolu või puudumine.

Hagejal peab TsMS § 368 lg 1 alusel kohtusse pöördumisel olema õiguslik huvi kostjaga

seonduva asjaolu tuvastamise osas. Praegusel juhul selgitas hageja, et tal on huvi tuvastada, et

hageja ja kostja vahel puudub õigussuhe, mille alusel kostja nõuab hagejalt 110,10 euro

tasumist. Selleks, et tuvastada, kas hagejal on õigus keelduda kostja nõutud summa tasumisest

või mitte, tuleb kohtul tuvastada, millise pooltevahelise õigussuhte alusel kostja väidab hagejal

olevat kohustuse nõutud summa tasuda. Maakohus ei selgitanud välja, millise õigussuhte alusel

kostja hagejalt arve tasumist nõuab ja leidis otsuses, et kostja ei ole pooltevahelist õigussuhet

tõendanud. Samas selgitas kohus esmakordselt kohtuotsuses, et kostja pidi tõendama, millisel

alusel ta hagejalt 110,10 euro tasumist nõuab.

33. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Sealhulgas tuleb kohtul

selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks

ja esitatud tõendite lubatavus (TsMS § 392 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul

juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses

pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. Samuti tuleb selgitada

tõendamiskoormuse jaotumist poolte vahel, seda eriti siis, kui tõendamiskoormus erineb TsMS

§ 230 lg-s 1 sätestatust. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks eelmenetlust korrektselt ja

eesmärgipäraselt läbi viinud. Maakohus on alles otsuses leidnud, et pooltevahelist õigussuhet

ei ole võimalik tuvastada ja tõendamiskoormus tuleb ümber jagada kostja kahjuks. Seega selgus

kostjale tema tõendamiskoormus üllatuslikult esmakordselt alles vaidlustatud otsusest.

Ringkonnakohus leiab, et esmakordselt otsuses tõendamiskoormuse selgitamine on oluline

menetlusõiguse normi rikkumine, kuna tõendama kohustatud poolel ei ole võimalik oma

kohustust täita. Seega ei ole maakohus järginud TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust,

mis on toonud kaasa puudulikult põhjendatud otsuse tegemise.

34. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas

tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p

20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

2-22-8599

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus eelmises punktis osutatud nõuetele.

Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, mistõttu on selle

tegemisel rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses

tuvastanud, milline õigussuhe oli poolte vahel ja kas kostjal võib olla sellest tulenevalt hageja

vastu nõue. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuses keskendunud

ebaolulisele taustinformatsioonile, mis asja lahendamisel tõenäoliselt määravat tähtsust ei oma.

36. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna

maakohus on viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja

lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja

lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises

ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.

37. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetlus viia läbi nõuete kohaselt,

selgitada pooltele vajadust tuua esile asjaolud ja tõendamiskoormust. TsMS § 230 lg-s 1

sätestatud tõendamiskoormuse ümberpööramist tuleb kohtul pooltele selgitada eelmenetluses

viisil, mis tagab pooltele võimaluse tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus möönab, et

arvestades hageja nõuet tuvastada kohustuse puudumine, võib hagejal olla raske esitada

tõendeid negatiivse asjaolu kohta, mis annab aluse tõendamiskoormuse ümberpööramiseks, s.t

kostjal tuleb tõendada õigussuhte olemasolu, mille alusel nõuab ta hagejalt 110,10 euro

tasumist. Kostja väidetest saab järeldada, et ta heidab hagejale ette kassi ravimiseks sõlmitud

lepingu rikkumist. Juhul, kui kostjal puuduvad tõendid oma väite, mille kohaselt rikkus hageja

teenuse osutamiseks sõlmitud lepingut, tõendamiseks, on tal võimalik TsMS § 236 lg 2 järgi

taotleda kohtult tõendite kogumist hagejalt. Pärast poolte poolt asjaolude esiletoomist ja

tõendite esitamist tuleb kohtul pooltega arutada võimaliku õigussuhte kvalifitseerimist. Alles

pärast seda on võimalik langetada põhjendatud ja seaduslik otsus.

38. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et maakohus on küll otsuse põhjendustes

jaganud poolte menetluskulud, kuid otsuse resolutsiooni on jäänud kulude jaotus märkimata.

39. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)