3-22-1197/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2023, Tartu Haldusasja number 3-22-1197 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetluse alus ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/taotluse esitaja X RESOLUTSIOON Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohus jättis 24.01.2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.

2. 07.02.2023 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X taotluse, milles ta palub määrata talle kaitsja asjas nr 3-22-1197, et edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtusse.

3. Ringkonnakohus leiab, et X taotluses märgitut arvestades soovib ta esindaja määramist apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 24.01.2023. a otsuse peale.

4. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

2 alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud ka varasemalt mitmeid kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on ka selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, lisaks erinevaid taotlusi, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.

6. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesolevas haldusasjas on X esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi.

7. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ning ringkonnakohus jätab X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

8. Kaebaja poolt järgnevalt esitatavad samasisulised taotlused jätab kohus tähelepanuta.

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)