2-20-11418/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Siiri Malmberg

Määruse kuupäev

8. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11418

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X ja Y vastu liisingulepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Renovum OÜ (registrikood

14042462), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Kostjad (apellandid): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline

esindaja Merike Roosileht

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 6. veebruaril 2023 (menetluskonverents),

millel osalesid kostja X ja poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning

kinnitada hageja Renovum OÜ ning kostjate X ja Y kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. kostjad tasuvad hagejale 12 000 eurot kokku 48 võrdse igakuise osamaksega

igaüks 250 eurot, millest esimene tasutakse hiljemalt 15. märtsil 2023 ja

järgnevad iga kuu 15. kuupäeval;

1.2. punktis 1.1 märgitud osamaksed tasutakse hageja Renovum OÜ pangakontole

EE377700771002004100 selgitusega „X kompromiss 2-20-11418“;

1.3. punktis 1.1 märgitud osamaksete tasumisega viivitamisel on kostjad

kohustatud tasuma hagejale viivituses oleva osamakse summalt viivist

määraga 26,04% aastas;

1.4. kui kostjad on viivituses enam kui kolme osamakse täielikult või osaliselt

tasumisega, võib hageja pöörduda kohtutäituri poole kogu tasumata

kompromissisumma sissenõudmiseks.

2. Tsiviilasja nr 2-20-11418 menetlus lõpetada.

3. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 525 eurot samale

saajale ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord

2 (3)

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 7. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja I ja

liisinguvõtja) ja Y (kostja II ja käendaja, koos kostjad) vastu. Hageja palus 28. märtsi 2022

hagiavalduse täpsustuse kohaselt kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 18 088,16 eurot,

intressi 3264,09 eurot, auto müügiga kaasneva kulu 447,75 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 13 108,90 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt (18 088,16 eurot) alates

29. märtsist 2022 määras 26,04% aastas.

Hageja väitel

-

AB Kreditex AS (edaspidi: liisinguandja) ja kostja I sõlmisid 8. oktoobril 2018

kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr L181008001 (edaspidi: liisinguleping).

Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja kostja I ülesandel ja huvides auto

Porsche Panamera Turbo ja andis selle kostja I valdusse ja kasutusse. Auto

omandamise hind oli 29 000 eurot, mis oli krediidisummaks. Pärast liisingumaksete

tasumist pidi auto omand kostjale I üle minema;

-

liisinguandja ja kostja II sõlmisid 8. oktoobril 2018 käenduslepingu nr KL181008001

(edaspidi: käendusleping), mille kohaselt vastutab kostja II liisinguvõtja poolt

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest solidaarselt liisinguvõtjaga summas kuni

73 000 eurot;

-

kostja I ei tasunud liisingumakseid nõuetekohaselt. Pärast liisingulepingu sõlmimist on

liisinguandjale laekunud 4969 eurot, mille hageja arvestas võlgnetavade summade

(põhivõla ja intressi) katteks, millest tulenevalt jäi põhivõlgnevuseks 27 481,83 eurot;

-

liisinguandja ütles liisingulepingu üles 12. septembril 2019, nõudes ühtlasi auto

tagastamist. Kostjad autot ei tagastanud, vaid jätsid selle Tallinnas Põhja Prefektuuri

Pärnu mnt 139 piirkonda. Kostjad midagi valduse tagasiandmiseks ei teinud, sh ei

andnud üle autovõtmeid. Liisinguandja sai auto enda valdusesse 27. septembril 2019

ning see müüdi 31. märtsil 2020;

-

liisinguandja loovutas liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale 4. mail 2020 ja

teavitas sellest kostjaid;

-

samaväärse auto turuväärtus oleks võinud olla tagastamise hetkel 24 000 eurot, kuid

auto oli puudustega: esisilla parem "U" õõtshoob läbi; esisilla parema alumise

õõtshoova puksid läbi; roolivõimendi toru lekib (silla pealt); tagumise reduktori puksid

läbi; mootori kõrgsurvepump läbi; tagumine põhjakate katki; parem põhjakaitse katki;

käigukasti pooltelje simmerling lekib; katalüsaatorid puuduvad; esimene stange, vasak

tagumine uks, tagastange, esimene vasak a piilar avariiline; kapoti amordid ei tööta;

tagumiste akende lülitid katki; kõrvalistuja istmel nahk katki; tagaistujate parem

keskmine õhurest katki. Autole on koostatud remondikalkulatsiooni 15 845,30 euro

ulatuses.

Seega

oli

auto

väärtus

selle

tagastamise

hetkel

8154,70 eurot

(= 24 000 – 15 845,30);

-

auto omandamise hüvitamata kulude suurus on 19 327,13 eurot (jääkmaksumus

27 481,83 eurot

–

liisingueseme

väärtus

liisinguandjale

tagastamise

ajal

8154,70 eurot). Liisinguandjal on seetõttu õigus nõuda liisinguvõtjalt auto omandamise

hüvitamata kulude 19 327,13 eurot. Täitemenetluse käigus laekus kohtutäiturilt nõude

katteks 1095,49 eurot, mille saab arvestada põhivõla katteks. Samuti toimus

16. augustil 2021 laekumine Soome kohtutäiturilt summas 143,48 eurot. Seega on

hageja põhinõude suuruseks 18 088,16 eurot;

-

auto valduse kättesaamiseks tellis liisinguandja puksiirteenuse hinnaga 50 eurot.

Lisaks teostati autole müügieelselt keemiline puhastus ja numbri paigaldus, mille eest

3 (3)

esitati liisinguandjale arve 200 eurot. Samuti kandis liisinguandja kindlustuse kulu

197,75 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 447,75 eurot;

-

kostjatel on intressi võlgnevus alates kuuendast osamaksest, vastavalt maksegraafikule

oli intressi võlg ülesütlemise seisuga 3264,09 eurot;

-

lepingujärgne viivisemäär 26,04% aastas ehk 0,072% päevas ei ole tühine

lepingutingimus. Krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga kodulehel märgitud

tarbimislaenude kulukuse määra.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

3. Maakohus rahuldas hagi 29. aprilli 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 9763,62 eurot, intressi 3264,09 eurot, kulu

447,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7357,70 eurot ja alates 30. aprillist 2022 viivise

arvestatuna põhivõlalt (9763,62 eurolt) määraga 26,04% aastas. Ühtlasi võttis maakohus vastu

hageja hagist loobumise põhivõla 5241,36 euro nõudes ja lõpetas selles osas menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

4. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

millega hagi rahuldati ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad

jätta hageja kanda. Hageja vaidles kaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 6. veebruari 2023 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostjate taotlus apellatsioon-

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

7. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi

kaebuse menetlusse võtmise määruses.

8. Kostjad palusid tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse

saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

1050 eurot, seega kuulub tagastamisele 525 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa

kanda samale pangakontole, millelt lõiv tasuti.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat

määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)