1-10-16921/5 · 1-10-16921/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-16921 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.V (S.V) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav S.V

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX ) Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.V eelvangistuses viibitud aeg

13.-14.09.2010. a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 ) kuud ja 28 (kaks) (kolm (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust osaliselt Tartu

Maakohtu 26. oktoobri 2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-13474 mõistetud

karistusega, so 11 kuud 26 päeva vangistust ning mõista (üksteist) (kakskümmend kuus)

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud vangistust, millest arvata (üks) (kolm) maha kohtuotsuse tegemise ajaks tehtud 31 (kolmkümmend üks) tundi üldkasulikku tööd, so

2 16 päeva vangistust ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud 14 (kuusteist) (üks) (kaks) (neliteist) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada S.V-le mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 14 (ühe) (kahe)

( päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel neljateistkümne) ümberarvestatuna teeb 878 tundi üldkasulikku tööd, mis (kaheksasada seitsekümmend kaheksa) tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab (kahe) süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista S.V-le lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. (viieks) Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 19 eurot ja 18

(üheksateist)

senti, sealhulgas käibemaks 3 ) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Marina Valge poolt (kolm S.V-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista S.V-lt menetluskuluna:

 sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti, sealhulgas 19,18 eurot kohtumenetluses ja 38,35 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;

 postikulu 2 (kaks) eurot 5 senti.

Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et S.V on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (kuue)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule k

irjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

3 kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosal

ine, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: S.V süüdistatakse selles, et tema

13.09.2010 kella 14.25 paiku Tartu linnas Ringtee tänaval juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marina Valge´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 600 krooni.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.V-le karistuseks 4 ( ) kuud vangistust. neli

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.V eelvangistuses viibitud aeg 13- 14.09.2010, s.o 2 ( ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 ( ) kuud ja 28 ( kaks kolm kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada S.V-le mõistetud karistust osaliselt 26.10.2010. a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-13474 mõistetud karistusega, s.o 11 ( ) kuud ja 26 üksteist

( ) päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 ( ) aasta ja 3 ( ) kuud kakskümmend kuus üks kolm vangistust. KarS § 69 alusel asendada S.V-le mõistetud 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 910 ( ) tundi (730+180 üheksasada kümme tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75

sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.V-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. KarS § 50 lg 1 alusel võtta S.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( ) kuuks. viieks

Kohtuistungil esitas prokurör õiendi, mille kohaselt on S.V käesolevaks hetkeks sooritanud

31 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 16 päeva vangistust ja millise osa prokurör palub liidetavast karistusest maha arvata.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,

4 leiab, et S.V, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise

tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.V süüdi tunnistada KarS

§ 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas S.V kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega

kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,02 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS §

175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Tulenevalt asjaolust, et S.V sissetulek on väike, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda menetluskulud 6 kuu jooksul..

Rutt Teeveer Kohtunik