2-22-17585/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-17585

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17585 Tsiviilasi Kxxxxx Pxxxxxxx hagi ExxxExxxxxx vastu alusetu rikastumise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Kxxxxx Pxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom (Advokaadibüroo LINDEBERG; karin.ploom@lindeberg.legal); Kostja: Exx Exxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxxxxlukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxx maakond) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Kxxxxx Pxxxxxxxxhagis Exx Exxxxxx vastu alusetu rikastumise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Kxxxxx Pxxxxxxx kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest ExxxExxxxxxxxpuuduvad menetluskulud.

3. Tagastada Kxxxxx Pxxxxxxxxxxpool tema poolt tasutud riigilõivust s.o 825 eurot, tema pangakontole nr EE391700017004597366.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 22.11.2022 hagi kostja vastu alusetu rikastumise nõudes. 08.12.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

2-22-17585

Kostja esitas 10.01.2023 vastuse, milles märkis, et ei nõustu hagiga ning vaidleb sellele vastu. 20.01.2023 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Taotluse kohaselt tegi maakohus 19.12.2022.a otsuse, milles leidis, et nõude aluseks olev testament ei ole tühine, mistõttu on hageja sooritusnõue valdavalt perspektiivitu (hageja ei pea mõistlikuks käesolevas menetluses sama asja üle vaielda). Hageja pidas olulisemaks saavutada õigusrahu ega vaidlustanud 19.12.2022.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-21-1682. Kostja ei esitanud seisukohta hageja taotlusele.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ise ei soovinud enam asja menetlemist. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevalt pole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kostja ei ole riigilõivu tasunud ning tal polnud menetluses esindajat. Eeltoodu tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 1650 eurot ning pool sellest, s.o 825 eurot, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik