4-10-3900/4 · 4-10-3900/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-10-3900

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2011 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3900 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi

A.S kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem

T.Paio 18.10.2010 otsusele väärteoasjas nr 2570,10,004388, mille kohaselt karistati A.S Liiklusseaduse § 74 22 lg 3 järgi rahatrahviga 7200 krooni s.o 120 trahviühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, A.S elukoht *, * kodanik, töökoht *

Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.S kaebus ja tühistada osaliselt, määratud karistuse osas Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 18.10.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,004388 ja teha karistuse osas uus otsus: 1.1 karistada A.S Liiklusseaduse §74 . 22 lg 3 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut - 4200 (neli tuhat kakssada) krooni s.o . 268,43 eurot

1.2. määrata rahatrahvi 268 eurot 43 senti tasumine ositi igakuiste KarS § 66 lg 2, 3 alusel maksetena 22,37 eurot kuus 12 kuu jooksul . arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele /Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB või arve 221023778606 Swedbank/, märkides

ära viitenumbri /10220105298176/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

Ärakiri 4-10-3900

2 3. Saata kohtuotsus A.S-ile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 18.10.2010 otsusega

väärteoasjas nr 2570,10,004388 karistati A.S järgmise rikkumise eest – 22.09.2010.a

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 68,5 km, juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas

kiirusega 100+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. A.S rikkus sellega LE § 126 p 3 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on A.S-ile karistuseks määratud LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahv 7200 krooni s.o 120 trahviühikut. Kaebus 01.11.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja A.S kaebus otsusele väärteoasjas

nr 2570,10,004388. Kaebus esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses

esitatud asjaolusid ning karistust kergendavate asjaoludega, seetõttu on jõutud otsusele, milles

määratud karistuse määr ei ole vastavuses üleastumise raskusega. Palub kohtul koostada otsus, milles määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on proportsioonis tema sissetulekuga.

Kohtuväline menetleja on rikkunud oma põhjendamiskohustust, mis tuleneb haldusmenetluse seadusest, arvestamata on jäetud kõik kergendavad asjaolud. Mõistetud karistus on 1/3 võrra suurem kui kohtuväline menetleja pakkus kohapeal asja lihtmenetluses lahendamiseks.

Kuigi otsuses on kirjas, et kahetsust on kergendava asjaoluna arvestatud, ei ole seda tegelikult karistuse mõistmisel arvestatud, see ei paista karistuse määrast. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et pimeduse tõttu jäi märkamata kiirust piirav märk, miski ei viidanud nii suurele kiirusepiirangule, teekate oli uus ja väga korralik. Esitatud vastulauses on süü omaks võtnud ning tunnistanud oma üleastumist, mis KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu, sellega ei ole otsuse tegemisel arvestatud.

Lisaks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud tema poolt vastulauses esitatud teiste karistust kergendavate asjaoludega (KarS § 57 lg 2 alusel). Töötab *, peakontor on Tartus, ehitusobjektid üle eesti. Oli tööl Haapsalus, tööpäev lõppes hilja, oli natuke väsinud, ei pannud tähele kiirust piiravat märki, mis oli seal teetööde tõttu. Teetööd olid sisuliselt lõppenud, maas oli korralik asfalt, puudusid

teekattemärgised. Asula ala märkiva märgi mõjuala lõppedes valitses teel pilkane pimedus,

vastassuunas sõitev auto pimestas ning seetõttu jäi inimliku eksimuse tõttu märkamata kiirusepiirang. Palub kohtul arvestada nende karistust kergendavate asjaoludega.

Vastulauses esitas palgatõendi, mille kohaselt palk on 5845 krooni, millelt tuleb tasuda kohustuslikud maksud, määratud on trahvisumma, mis sisuliselt vastab kahe kuu palgale. Seega ei ole kohtuväline menetleja arvestanud majandusolukorraga. Palub KarS § 66 lg 2 kohaselt määrata rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul, trahvisumma tasumine koheselt ei ole võimalik ning ei vasta sissetulekutele. Kaebuse esitaja palub tühistada väärteootsus nr 2570,10,004388, määrata põhikaristusena karistus

rahatrahvina, mis on vastav üleastumise raskuse ning teenitava palgaga ning määrata rahatrahvi tasumine ositi , vähemalt 12 kuu jooksul. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Ärakiri 4-10-3900

3 Kohus saatis 2.11.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 10.11.2010 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha:

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja

kogutud tõendeid. Arvestatud on vastulausega ja kahetsusega ning ka sellega, et isik on toime pannud eelnevalt sarnase rikkumise. Kuna menetlusalune isik palus karistuseks juhtimisõigust mitte ära võtta, sest sellest sõltub tema sissetulek, jättis kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamata, piirdudes rahalise karistusega arvestades toimepandud teo ohtlikkust. Kiiruse ületamist isik eitanud ei ole, esitades selle põhjenduseks rida asjaolusid.

Kohtuväline menetleja leiab, et ilmumine süü tunnistamisele on kergendav ajaolu, isik aga ei ilmunud kusagile, toimingud tehti kohapeal.

Isik pani toime ühe ohtlikemast liiklusalastest rikkumistest, rikkumise kohta ülekuulamise protokollis ja kaebuses antud ütlused ei lange kokku. Karistuse mõistmisel peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks

efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule meelepärane. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 kohaselt on A.S poolt toime pandud väärteoprotokolli

rikkumise kirjeldus alljärgnev – 22.09.2010 kell 23.30 Lääne maakonnas Ridala vallas Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla mnt 68.5 km, liikus Ääsmäe suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg nr 760AXR liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 100+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 3 järgi. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest LS . § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Kohus leiab, et A.S ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on A.S poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt VTT tl 1 on 22.09.2010 teostatud riikliku kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile järelevalve korras A.S poolt juhitava mootorsõiduki Ford Transit reg nr 760AXR liikumiskiiruse

mõõtmist kell 23.30 Läänemaal Ridala vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel, sõidu suund

Ääsmäe poole. Kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS 005412, mis oli testitud

22.09.2010 kell 20.30 ja oli töökorras. Protokollis on kirjas, et sõiduk liikus üksinda ja lähenes.

Seadme lugem 100 km/h, lubatud mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise

Ärakiri 4-10-3900

4 laiendmääramatus +-3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. A.S on kirjutanud protokolli, et märkusi ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on A.S andnud väärteo kohta järgmisi

ütlusi: „Kahjuks ületasin kiirust kuna ei pannud liiklusmärki tähele ja pidin koju kiirustama. Kahetsen kiiruse rikkumist.“

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist A.S poolt. Kohus leiab, et A.S pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. A.S kinnitas, et ei märganud kiirust piiravat märki,

kiirustas koju, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ta pidanud seda märki nägema. Asjaolu, et tee on pime või et isikul on kusagile kiire või et ta on tööpäevast väsinud, ei anna mingil

juhul võimalust väita, et seetõttu jäi märk nägemata ja see on kergendav asjaolu. Juht peab

kohandama oma auto kiiruse selliseks ja juhtima autot tähelepanuga, mis võimaldavad tal näha liikluskorraldusvahendeid ja neid täita. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et A.S on talle süüks arvatud LS § 74 19

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega

on tõendamist leidnud, et A.S rikkus LE § 126 p 3 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. A.S on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut s.o 7200 krooni. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuväline menetleja on otsust tehes

rikkunud Haldusmenetluse seadustiku. Väärteoasjade menetlemisel peab kohtuväline menetleja juhinduma Väärteomenetluse seadustikust ja karistusseadustikust, mitte Haldusmenetluse seadusest. Samuti leiab kaebuse esitaja, et otsus ei ole õige, kuna kohtuväline menetleja ei ole karistuse

määramisel arvestanud tema palga suurust. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest – seal ei ole kirjas, et karistuse mõistmise alus oleks isiku sissetuleku suurus. Küll

sätestab KarS § 66 alused, mil kohus võib määrata karistuse kandmise ositi ja seal saab kohus arvestada isiku tööalast seisundit. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.S puhul on tuvastatud. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on A.S kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Samuti on

A.S algusest peale tunnistanud oma süüd ning ka see on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust

kergendav asjaolu, see aga kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu. Kohus leiab, et kui isikuga

teostatakse menetlustoimingud koheselt peale sündmust ja ta sealsamas kohapeal ülekuulamisel

Ärakiri 4-10-3900

5 tunnistab oma süüd, tuleb see samuti lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Vastasel juhul koheldaks ebavõrdselt isikuid, kelle väärtegu menetletakse sündmuskohal ja isikuid, kes kutsutakse menetlusaluse isikuna hiljem kohtuvälise menetleja juurde. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10-11 on A.S üks karistus liiklusalase väärteo eest LS § 74-22 lg 2 alusel, karistatud rahatrahviga, trahv tasutud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv ei ole määratud vastavalt karistuse

mõistmisele alustele, mõistetud kariostus on liiga range. Määratud on rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Samas A.S süü on keskmine – kiiruse ületamine oli LS § 74- 22 lg 3 sätestatud alammäärast 7 km/ h rohkem. Esinevad karistust kergendavad asjaolud - A.S on algusest peale oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud. Tegu on toime pandud hooletusest. Samas on A.S

üks kehtiv karistus kiiruseületamise eest. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka

õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab, et arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid, tuleb A.S-ile mõista karistus, mis on karistuse keskmisest määrast väiksem.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu

politseijaoskonna 18.10.2010.a otsus väärteoasjas nr 2570,10,004388 tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuse osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. KarS § 5 lg 1, 2, 3 alusel mõistab kohus karistuse, lähtudes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, s.t, et kohus võtab rahatrahvi baassumma suuruseks KarS § 47 lg 1 kuni 01.01.2011 olnud baassumma s.o. 60 krooni. A.S on taotlenud kohtult karistuse tasumise tähtajaks määrata vähemalt 1 aasta, kuna tal ei ole võimalik korraga trahvi tasuda. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib

mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. A.S on koos kaebusega esitanud töötasu tõendi /tl 10/, mille kohaselt ta viimase kuue kuu keskmine töötasu on olnud 5845 krooni. Kohus leiab, et A.S taotlus tuleb rahuldada, sest trahvi korraga tasumisel võib A.S sattuda igapäevase toimetulekuga

raskustesse. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab, et

vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 3 ja KarS §§ 56 lg 1, 66 lg 2, 3.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige