1-22-3404/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

7. veebruar 2023 Kohtuasja number 1-22-3404 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Verner Viira (38112225210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. jaanuari 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Maano Saareväli kokkuleppel kaitsja Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur

RESOLUTSIOON Jätta Verner Viira kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Verner Viira kannab talle Viru Maakohtu 13. oktoobri 2022. a otsusega KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi mõistetud 1 aasta pikkust vangistust, millest eelvangistuse karistusaja hulka arvamisel jäi kanda 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 7. märtsi 2022. a määrusega täitmisele pööratud karistuse osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja

16 päeva vangistust alates 15. veebruarist 2022.

2. Vangla esitas kohtule materjalid V. Viira tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega ja soosib seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. V. Viira soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.

3. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2023. a määrusega jäeti V. Viira tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused, ent mitte materiaalsed alused.

4. Positiivseks luges kohus vanglas töökohustuse täitmise, elukoha ning head ja toetavad lähisuhted, samuti võimaluse minna tööle ja alkoholiprobleemi tunnistamise. Muret tekitab asjaolu, et veidi enam kui 1,5 aasta jooksul on V. Viirat kahel korral karistatud KarS § 424 lg

2 järgi, st samalaadse kuriteo oht on suur. Süüdimõistetu ei väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduses tehes üldkasulikku tööd ja järgides käitumiskontrolli nõudeid. Ta tarvitas kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi, ei elanud kohtu määratud elukohas, ei ilmunud nõuetekohaselt registreerimisele, ei saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, vahetas kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta ega allunud ettenähtud ravile. Kriminaalhoolduse perioodil esitati 3 erakorralist ettekannet ning lõpptulemusena pöörati karistus täitmisele.

5. Viimati karistati V. Viirat maakohtu 13. oktoobri 2022. a otsusega KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi tegude eest, mis olid toime pandud vaid 16 päeva pärast Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsuse kuulutamist. See iseloomustab V. Viira suhtumist õiguskorda ning näitab, et kriminaalhooldus ei hoia isikut õiguskuulekal teel.

6. Töökoht võiks mingil määral V. Viirat alkoholi tarvitamise osas distsiplineerida, ent tema rahaline olukord ei kujuneks rahaliste nõuete tõttu kergeks. Täielikult töise tegevuseta ei olnud

V. Viira ka kuritegude toimepanemise ajal. Seetõttu ei saa tõsikindlalt uskuda, et ametlik töökoht suudab alkoholi tarvitamisest hoidumist tagada.

7. V. Viira peamisteks ohtudeks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, riskiv ning mõtlematu käitumine. Paraku pole alkoholist loobumine ka selle probleemi tunnistamise ja vabanemise soovile vaatamata lihtne. Vanglas ei saa alkoholi tarbida. Alkoholikeelu panemisega riski maandada ei saa, sest seda keeldu on V. Viira korduvalt rikkunud. Varasem kriminaalhooldusele allutamine ja vangistuse täitmisele pööramise oht ei motiveerinud V. Viirat alkoholist loobuma. V. Viira on jätnud pooleli alkoholisõltuvuse ravi nii MTÜs Lootuse Küla kui ka SA Viljandi Haigla sõltuvushaiguste ravija rehabilitatsioonikeskuses. Isegi pärast 3-kuist statsionaarsel ravil viibimist ei suutnud V. Viira alkoholi tarvitamisele vastu panna ja ravi lõpetati. Seega pole alkoholi tarvitamisega seotud ohud kadunud ning see kätkeb uue kuriteo riski. Samalaadsete kuritegude toimepanemist ei välista ka elektroonilise valve kohaldamine.

8. Vabastamise vastu räägib ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati võõras kambris viibimise eest. V. Viira kohtuistungil antud selgitused ei vasta sellele, mida kirjutatakse käskkirjas. Kui isik ei suuda vanglas kõiki nõudeid korrektselt järgida, seab see kahtluse alla võime teha seda vabaduses.

9. Lähedastega häid suhted ja nende toetust pidas kohus küll positiivseks, ent nende mõju

V. Viira õiguskuulekusele ei saa üle hinnata. V. Viira isiksus on pikka aega omasoodu kujunenud. Varasemalt pole lähedased suutnud mõjutada teda õiguskuulekusele.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada V. Viira tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega kriminaalhooldaja määratud ajaks või kohtu äranägemisel.

11. Maakohus tegi kaalutlusvea pöörates liialt vähe tähelepanu V. Viira muutumisele tänaseks. Enne vahistamist kujundas tema hoiakuid ja otsuseid oluliselt alkoholisõltuvus. Alates 15. veebruarist 2022. on ta viibinud alkoholist eemal. Seetõttu on usutav, et ta hindas kriitiliselt oma minevikukäitumist (vt ka V. Viira selgitused istungil). Vanglas saavutatud kainust hoides väheneb uute kuritegude risk oluliselt. V. Viiral on valmidus ja suutlikkus kainust hoida. Varem polnud V. Viira ravi mõistmiseks veel valmis. Tarvitamise tsüklist väljunud ja alkoholi mentaalsest mõjust vabanenud sõltlane oskab oma probleemi adekvaatsemalt teadvustada.

Sellest tulenevalt on ka eesmärkide järgimise tahe eelduslikult suurem. V. Viira on alkoholist eemal olnud 12 kuud. Selle aja positiivset mõju kajastab ka iseloomustus, mille kohaselt kinnipeetav tunnistab oma varasemaid eksimusi ning on nõus tegema jõupingutusi, et alustada vabanedes seaduskuulekat elu. Kuigi eelnev iseloomustus pole just kõige ilusam, tuleb taas mõista, et see baseerub V. Viira varasemal ehk kainuseperioodi eelsel käitumisel, kajastades sellisena tema tollaseid mõtteid ja hinnanguid, mitte praeguse aja seisukohtasid.

12. Maakohus on jätnud fookusest välja kuritegude seotuse sõltuvushäirega ja pika vangistusaja, mille kestel ei ole V. Viira alkoholi tarvitanud ja mis sellisena on kindlasti positiivne aspekt sõltuvushäirest vabanemiseks. Peale 12 kuu pikkust kainust on tõenäosus alkoholi tarvitamise kontrolli alla saamiseks poole võrra suurem, kui see oli varasema ennetähtaegse vabanemise avanemise ajal, mil V. Viira oli vanglas viibinud 5,5 kuud.

13. Ehkki vanglast vabanedes võivad V. Viirat ees oodata erinevad ahvatlused, saab teda distsiplineerida alkoholi tarvitamise keelu kehtestamisega ning sõltuvushäirest vabanemisele suunatud programmidega.

14. Distsiplinaarsüüteo eest peeti V. Viirat võimalikuks mõjutada noomitusega. Väheoluline distsiplinaarsüütegu ei saa olla kaalukeeleks, mis peaks vältimatult tingima V. Viira ennetähtaegse vabastamata jätmise ning mille alusel teha negatiivset prognoosi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus puudub. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Viira ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Viira karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)