2-20-16526/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16526

Kohtuasi

Volantra OÜ hagi OÜ Energogen vastu põhivõla ja

viivise saamiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Energogen apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 937 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Volantra OÜ (registrikood 12731631),

lepinguline esindaja Birgit Riivits

Kostja (apellant) OÜ Energogen (registrikood 12090534),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Volantra OÜ 26. oktoobri 2021. a menetlusdokumendile lisatud

uued tõendid.

2. Rahuldada OÜ Energogen apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a otsus osas, millega maakohus

rahuldas hagi, jaotas menetluskulud ja mõistis välja menetluskulude hüvitise, ning

saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Põhinõudest loobumise osas (resolutsiooni p 2) on maakohtu otsus

jõustunud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-16526

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Volantra OÜ (hageja, alltöövõtja) esitas 10. novembril 2020 Harju Maakohtule

OÜ Energogen (kostja, peatöövõtja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 18 839 eurot 40 senti, erinevate arvete tasumisega viivitamise tõttu sissenõutavaks

muutunud viivise 136 eurot 98 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla (18 839 eurot

40 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätetatud määras viivise,

samuti võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks kahjuhüvitise 648 eurot. Hageja tõi 13. aprilli

2021. a menetlusdokumendis esile, et kostja tasus hagejale 4809 eurot ning põhivõlg on

14 030 eurot 40 senti.

1.1. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled 2020. a suvel koostööd, mille raames tellis kostja

hagejalt erinevaid elektriinstallatsioonitöid. Pooltel kujunes Jõgeval Puiestee 38 ja 40 asuval

objektil praktika, mille kohaselt tellis kostja objektile osundades hagejalt tööd, hageja tegi

objektil tööd, väljastas tehtud tööde kohta aktid ja seejärel arve nr 293 ja nr 307, mille kostja

tasus. Hageja tegi töid enda hinnakirja alusel ega ole leppinud kostjaga kokku, et teeb töid kostja

hinnakirja alusel. Kostja on aktsepteerinud hageja hinnakirja kirjavahetuses, akte allkirjastades

ja arveid tasudes. Hageja ei ole kunagi kostja hinnakirja aktsepteerinud. Kostja hakkas pärast

tööde valmimist hagejale peale suruma hinnaalandust.

1.2. Kostja tellis hagejalt Jõgeval Puiestee 38 ja 40 asuvale objektile (objekt I), Jõgeval Tallinna

mnt 7 asuvale objektile (objekt II) ja Türil Mehhaanika 18 asuvale objektile (objekt III) elektro-

tehnilised mõõtmistööd. Hageja tegi tellitud tööd ja esitas 20. septembril 2020 tehtud tööde eest

kostjale arve nr 316 summaga 768 eurot (arve I), arve nr 317 summaga 468 eurot (arve II) ja

arve nr 318 summaga 468 eurot (arve III), tasumise tähtajaga 25. septembril 2020. Kostja ei

tasunud arveid. Kuna ilmnes, et kostja soovib tasumisega viivitada, pöördus hageja võla

sissenõudmiseks Themis Õigusbüroo OÜ poole, kes esitas 6. oktoobril 2020 kostjale

võlanõude, milles hageja nõudis kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise ja võla sissenõudmise tõttu

tekkinud õigusabikulude hüvitamist. Pooled pidasid kirjavahetust ning kostja tasus 9. oktoobril

2020 põhivõla, kuid ei tasunud viivist ega kahjuhüvitist. Hageja lepinguline esindaja saatis

kostjale 12. oktoobril täiendava nõude. Kostjal on arvete I–III tasumisega viivitamise tõttu

alates põhivõla sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni (alates 26. septembrist

kuni 9. oktoobrini 2020) kohustus tasuda hagejale viivist 5 eurot 21 senti. Lisaks peab kostja

hüvitama hagejale võla sissenõudmiskulud 360 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus

õigusabi osutamiseks 2,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks).

1.3. Kostja tellis hagejalt objektile II, objektile III ning Märjamaal Araste külas asuvale

objektile (objekt IV) päikesejaama ehitustööd, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud:

2-20-16526

-

hageja tegi 27. juulist kuni 12. augustini 2020 objektil II töid (maanduse ehitus,

teemantpuurimised, kaabelduse ja magistraalkaabelduse paigaldus, kilpide ehitus,

seadmete ja päikesepaneelide paigaldus), koostas elektripaigaldise ehitustööde

lõpudokumentatsiooni

(teostusjoonised,

elektripaigaldise

nõuetekohasuse

deklaratsioon, mõõdistus ja audit ning tootmismooduli seadistamise protokoll), saatis

20. septembril 2020 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0183, mille

kohaselt oli tööde hinnakalkulatsioon 5683 eurot 20 senti, ning 5. oktoobril 2020 arve

nr 326 (arve IV) 5683 euro 20 sendi tasumiseks 8. oktoobril 2020.

-

hageja tegi objektil III 3.–18. augustini 2020 töid (maanduse ehitus, kaabliteede ja

kaabelduse paigaldus, magistraalkaabelduse ja automaatika kaabelduse paigaldus,

kilpide ehitus, seadmete paigaldus ja päikesepaneelide paigaldus), koostas

elektripaigaldise ehitustööde lõpudokumentatsiooni (teostusjoonised, elektripaigaldise

nõuetekohasuse deklaratsioon, mõõdistus ja audit ning tootmismooduli seadistamise

protokoll), saatis 20. septembril 2020 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

nr 0184, mille kohaselt oli tööde hinnakalkulatsioon 5824 eurot 20 senti, ning

5. oktoobril 2020 arve nr 324 (arve V) 5824 euro 20 sendi tasumiseks 8. oktoobril 2020.

-

hageja tegi objektil IV 23. juulist kuni 6. septembrini 2020 töid (maanduse ja välisvõrgu

ehitus, tagamaks päikesejaama ühenduvus elektrivõrguga, kaabelduse ja automaatika

kaabelduse paigaldus, kilpide ehitus, seadmete ehitus ning päikesepaneelide paigaldus),

koostas

elektripaigaldise

ehitustööde

lõpudokumentatsiooni

(teostusjoonised,

elektripaigaldise

nõuetekohasuse

deklaratsioon,

mõõdistus

ja

audit

ning

tootmismooduli seadistamise protokoll), saatis 20. septembril 2020 kostjale tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0185, mille kohaselt oli tööde hinnakalkulatsioon

7332 eurot, ning 5. oktoobril 2020 arve nr 325 (arve VI) 7332 euro tasumiseks

8. oktoobril 2020.

Hageja pöördus arvetel IV–VI märgitud võla sissenõudmiseks lepingulise esindaja poole, kes

edastas 16. oktoobril 2020 kostjale nõude põhivõla, viivise ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamiseks hiljemalt 21. oktoobril 2020. Kostja ei ole hageja nõudeid täitnud. Kostjal on

kohustus tasuda hagejale arvete IV–VI järgi põhivõlg 18 839 eurot 40 senti, alates põhivõla

sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni põhivõlalt (18 839 eurot 40 senti)

sissenõutavaks muutunud viivis 131 eurot 77 senti ning alates hagi esitamisest põhivõla

tasumiseni seadusjärgses määras viivist, samuti hüvitada hagejale võla sissenõudmisega

põhjustatud õigusabikulud 288 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamiseks

2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks).

Kostja tasus kohtumenetluse ajal 29. märtsil 2021 hagejale kolme ülekandega kokku 4809 eurot

ning kostjal on tasumata seega põhivõlg 14 030 eurot.

1.4. Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja jättis

objektid koristamata. Ainuüksi arve ei kinnita hageja kohustust.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hageja väited ja tõendid varem tehtud tööde ja tasutud

arvete kohta jätta tähelepanuta, sest need ei ole selle vaidluse esemeks ega kinnita pooltevahelist

väidetavat lihtsakoelist praktikat.

2-20-16526

Kostja tellis e-kirja teel hagejalt hinnakirja alusel töid, lisades iga objekti puhul vastava

projektdokumentatsiooni. Enne tööde tellimist esitas kostja hagejale poolte kohtumisel

hinnakirja ja edastas selle täiendavalt ka 15. juuni 2020. a e-kirjaga. Kostja hinnakiri vastab

turu keskmistele hindadele. Hageja ei ole esitanud hinnakirjale vastuväiteid. Kui kostja oleks

teadnud, et hageja nõuab suuremat hinda, ei oleks ta hagejalt töid tellinud.

Hageja tegi tööd ning kostja tasus esimesed arved, neid põhjalikult kontrollimata. Järgmistel

arvetel olid aga tavapärasest silmatorkavalt suuremad summad ning kontrollimisel selgus, et

hageja ei kasutanud hindade arvutamiseks tööde tellimisel aluseks olnud hinnakirja. Samuti oli

hageja lisanud aktidesse töid, mida kostja ei olnud tellinud, ning jättis kostjale üle andmata

nõutava dokumentatsiooni (teostusjoonised jm dokumentatsioon). Kostja juhtis kohe hageja

tähelepanu puudustele ja palus esitada korrektsed arved, kuid hageja ei teinud seda. Kuna

hageja jättis nõutavad dokumendid üle andmata, ei saa lugeda töid tehtuks.

2.2. Hageja arvete I–III alusel esitatud viivisenõue ja kahjunõue ei ole põhjendatud, sest hageja

esitas kostjale ebakorrektsed arved, mida kostja palus hagejal korduvalt parandada (tühistada

ebakorrektsed arved ja esitada korrektsed arved). Hageja ei ole tänaseni esitanud kostjale

korrektseid arveid. Kostja ei soovinud väikeste summade üle hagejaga vaielda ja tasus

ebakorrektsete arvete alusel viimaks põhivõla. Kuna hageja ei esitanud kostjale korrektseid

arveid ja jättis arved korrigeerimata ning pidas kostjaga sisuliselt mõttetut vaidlust, mille

põhjustas hageja enda ebakorrektne tegevus, ei olnud hageja kulutused õigusabile põhjendatud

ja vajalikud. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks ta nõudis 6. oktoobril 2020 õigusabikulude

hüvitamist 288 euro ulatuses ning 12. oktoobril 2020 360 euro ulatuses.

2.3. Kostja ei ole tasunud hagejale arvetel IV–VI märgitud summasid, sest hageja ei järginud

arveid koostades kokkulepitud hinnakirja, nõudis raha tööde eest, mida kostja ei olnud tellinud

(tegi arvetele juurdekirjutusi), ning jättis kostjale esitamata nõutavad dokumendid. Kostja andis

sellest kohe hagejale teada, kuid hageja ignoreeris kostja väiteid. Kostja ei ole tööde

üleandmise-vastuvõtmise akte kooskõlastanud ega allkirjastanud. Kuna hageja ei ole täitnud

seadusest tulenevat kohustust anda kostjale üle ehitusdokumentatsioon, ei saa lugeda töid

üleantuks. Kostja tellitud tööde eest tuleks kostjal arve IV aluseks olevate tehtud tööde eest

tasuda 1868 eurot (lisandub käibemaks), arve V alusel 1802 eurot 50 senti (lisandub käibemaks)

ja arve VI alusel 733 eurot (lisandub käibemaks).

Hagejal ei ole õigust nõuda arvete IV–VI tasumisega viivitamise eest viivist, sest hageja ei

esitanud kostjale nõuetekohaseid arveid.

Hageja kohtueelsed õigusabikulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Kostja esitas hagejale

kohe oma vastuväited arvete kohta, mida hageja ignoreeris. Hageja pidanuks tegema arved

korda, mitte pöörduma juristi poole. Segadus hageja raamatupidamises ning ebaõige hinnakirja

alusel ebaõigete arvete esitamine ei ole sellised küsimused, miks vajaksid õigusnõustamist.

2.4. Juhul, kui kohus rahuldab hagi (osaliselt), tasaarvestab kostja hageja nõude koristustööde

hüvitamise ja sellele alates 20. oktoobrist 2020 lisanduva viivisenõudega. Hoolimata kostja

nõudest jättis hageja objektid koristamata, mistõttu esitas kostja hagejale ehitusjäätmete ja

prügiveo eest arve nr 20356 595 euro tasumiseks hiljemalt 19. oktoobril 2020.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus võttis 25. augusti 2021. a otsusega 4809 euro ulatuses vastu hageja

põhinõudest loobumise ning rahuldas ülejäänud nõuete osas hagi. Maakohus mõistis kostjalt

2-20-16526

hageja kasuks välja põhivõla 14 030 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 136 eurot

98 senti ning alates 11. novembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise, samuti kahjuhüvitise 648 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3780 eurot koos

kohustusega tasuda sellelt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses

määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 24. juunil 2020 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja tegema

erinevatel

objektidel

(sh

objektidel

II–IV)

päikesejaamade

ehitus-

ja

elektriinstallatsioonitöid; kostjal oli tööde tegemisega kiire; pooled jõudsid 24. juunil

2020 kokkuleppele, et töid alustatakse 25. juunil 2020;

-

kostja esitas hagejale 15. juunil 2020 enda hinnakirja; hageja teatas 18. juunil 2020

kostjale, et esitab kostjale enda eelarvestuse; poolte 13. augusti 2020. a e-kirjavahetuse

kohaselt töötab hageja enda, mitte kostja hinnakirja alusel; hageja väljastas enda

hinnakirja alusel arved nr 293, nr 307, nr 316, nr 317 ja nr 318; kostja on need arved

tasunud;

-

Jõgeval Tallinna mnt 7 asuval objektil (objekt II) valmisid tööd 12. augustil 2020, hageja

andis tööd kostjale 20. septembril 2020 aktiga nr 0183 üle ning väljastas tehtud tööde

eest 5. oktoobril 2020 arve nr 326 (arve IV) summaga 5683 eurot 20 senti ja

maksetähtajaga 8. oktoobril 2020;

-

Türil Mehhaanika 18 asuval objektil (objekt III) valmisid tööd 18. augustil 2020, hageja

andis tööd kostjale 20. septembril 2020 aktiga nr 0184 üle ning väljastas tehtud tööde

eest 5. oktoobril 2020 arve nr 324 (arve V) summaga 5824 eurot 20 senti ja

maksetähtajaga 8. oktoobril 2020;

-

Märjamaal Araste külas asuval objektil (objekt IV) valmisid tööd 6. septembril 2020,

hageja andis tööd kostjale 20. septembril 2020 aktiga nr 0185 üle ning väljastas tehtud

tööde eest 5. oktoobril 2020 arve nr 325 (arve VI) summaga 7332 eurot ja

maksetähtajaga 8. oktoobril 2020;

-

kostja sai tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid kätte 20. septembril 2020;

-

kostja on arved IV–VI kätte saanud, kuid ei ole neid tähtaegselt tasunud;

-

kostja teatas 13. oktoobril 2020, et dokumentatsiooni puudulikkuse ja hinnakirja

järgimata jätmise tõttu keeldub ta arveid tasumast;

-

kostja esitas hagejale ehitusjäätmete- ja prügiveo eest arve 595 euro tasumiseks.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja põhinõue 14 030 euro 40 sendi

saamiseks rahuldada, sest arvete IV–VI aluseks olevad tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ning

tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja vähendas nõuet kostjalt kohtumenetluse ajal

saadud 4809 euro võrra.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 järgi saavutada

kokkulepitud tulemus ning tellija põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 ja § 637 järgi kohustus

maksta vastavalt kokkuleppele tasu.

Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides

nr 0183, nr 0184 ja nr 0185 märgitud tööd tuleb lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Hageja

edastas kostjale teostusjoonised, deklaratsioonid, mõõdistused, auditid ja tootmismooduli

seadistamise protokollid. Seega on hageja täitnud ehituse dokumenteerimise ja kostjale

dokumentide üleandmise kohustuse. Hageja edastas 20. septembril 2020 kostjale tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille kostja sai samal päeval kätte. Kostjal ei olnud hageja

2-20-16526

tehtud töödele pretensioone. Kostja teatas 13. oktoobril 2020, et keeldub puuduliku

dokumentatsiooni ja kostja hinnakirja järgimata jätmise tõttu arveid tasumast. Kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, et kostja hinnakirja järgimine oli hageja lepinguline kohustus. Kostja on

jätnud VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 tähenduses õigeaegselt töös esinenud puudustest teatamata.

Kostja väited dokumentatsiooni puudumise, arvetele tehtud juurdekirjutuste ning vale hinna

kohta ei ole veenvad ning on esitatud üksnes eesmärgiga vältida tööde eest tasumist. Kostja ei

ole tõendanud, et poolte kokkuleppe kohaselt tuli töid teha kostja hinnakirja järgi. Kostjal oli

tööde tegemisega kiire ning kostja oli tänulik, et hageja reageeris kiiresti. Hageja teatas kostjale,

et teeb enda eelarvestuse ning töötab enda, mitte kostja hinnakirja alusel, samuti esitas hageja

kostjale enda hinnakirja alusel arveid, mille kostja tasus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei

nähtu, et kostja oleks arveid saades või tasudes olnud viidud hageja poolt eksitusse.

3.3. Kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama, et järgnevad VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud sanktsioonid. Arvete I–III tasumisega alates 26. septembrist kuni 9. oktoobrini 2020

viivitamisega sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5 eurot 21 senti ning arvete IV–VI

tasumisega viivitamisega alates 9. oktoobrist kuni 10. novembrini 2020 sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 131 eurot 77 senti tuleb VÕS § 101 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldada.

Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks TsMS § 367 järgi välja põhivõlalt alates 11.

novembrist 2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.

3.4. Kuigi kostja tegi menetlusliku tasaarvestusavalduse 595 euro tasaarvestamiseks hageja

nõudega, ei ole tasaarvestuse eeldused VÕS § 197 lg 1 tähenduses täidetud, sest kostjal ei ole

hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus

töövõtulepingut ja et kostjale tekkis kahju. Kostja esitatud arve ja foto ei tõenda kostja väiteid

selle kohta, et hageja tekitas prügi ja jättis selle koristamata. Kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et hagejal oli kohustus koristada objektidelt prügi. Kuna kostja ise tõi päikesepaneelid,

ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks pidanud koristama kostja järel prügi. Pahatahtlikud on

kostja väited selle kohta, et päikesepaneelide kaitseks hageja kulutatud 2114 eurot peakski

olema hageja kulu.

3.5. Hageja kahju hüvitamise nõue 648 eurot tuleb VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi rahuldada.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega

seotud kulud on hüvitatavad. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on tasunud tehtud tööde

eest üksnes seetõttu, et professionaalne esindaja on nõudnud arvete tasumist. Lepingulise

esindaja ajakulu 4,5 tundi ei ole ülepaisutatud ning tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks)

on mõistlik ning töömahu ja asja keerukusega kooskõlas.

3.6. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 2880 eurot. Esindajal kulus toimingute tegemiseks kokku 24 tundi, mis on kooskõlas asja

mahu ja keerukusega. Kuigi hageja lepinguline esindaja osales kohtuistungil, tuli lepingulisel

esindajal

selgitada

hageja

seaduslikule

esindajale

kohtuistungil

toimunut.

Menetlusdokumendid ei sisalda põhjendamatuid kordusi. Lepinguline esindaja osutas teenust

keskmise tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt õigusabituru

keskmist ega kohtutes mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja taotlust arvestades tuleb kostjal

TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

2-20-16526

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus vaidlust lahendades oluliselt

menetlusõiguse normi, sest jättis tähelepanuta kostja vastuväited, analüüsimata asjas esitatud

tõendid ning kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Maakohus lahendas vaidluse

paljasõnaliste järeldustega, olles kostja kahjuks erapoolik ja subjektiivne. Maakohus lahendas

vaidluse ilmselt pabertoimiku alusel, kust puuduvad hageja 16. jaanuari 2021. a

menetlusdokumendi lisad 29–51.

4.2. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata, millises tasus pooled kokku leppisid, ning

leidis vääralt, et pooled leppisid kokku hageja, mitte kostja hinnakirja kasutamises.

Maakohus asus kostja vastuväiteid arvestamata ja tõendeid hindamata vääralt seisukohale, et

kostja ei ole tõendanud, et töid tuli teha kostja hinnakirja alusel, kuigi kostja saatis hagejale

15. juunil 2020 hinnakirja. Maakohus asus hageja paljasõnaliste väidete alusel seisukohale, et

hageja ei nõustunud kostja hinnakirjaga, kuigi hageja ei tõendanud, et ta oleks esitanud kostja

hinnakirjale vastuväiteid või teatanud ühegi tellimuse raames, et ta lähtub muust kui kostja

hinnakirjast. Hageja vaikimine tuleb VÕS § 20 lg 3 järgi lugeda nõustumuseks. Töödega

alustamist saab pidada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi nõustumiseks

kaudse tahteavaldusega.

Kostjale ei olnud töö tellimise ajal hageja hinnakiri teada ning hageja hinnakiri on kordades

kõrgem turu keskmistest hindadest, mida kinnitavad kostja esitatud hinnavõrdlused ja

hinnapakkumised teistelt töövõtjatelt. Hageja ei ole kostjale ega kohtule oma hinnakirja

esitanud ega tõendanud, et pooled leppisid selle kasutamises kokku. 18. juuni 2020. a e-kirjas

on üksnes lubatud saata eelarvestus, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saatnud kostjale

arvete IV–VI aluseks olevate tööde maksumuse eelarvestuse. 13. augusti 2020. a e-kirjavahetus

(hageja lisa 32, puudub pabertoimikust) puudutas lisatööd, mille kostja tellis hagejalt kliendi

tellimusel tööde käigus. Maakohus seostas vääralt neid e-kirju omavahel.

Maakohus tuvastas poolte e-kirjavahetust hinnates vääralt, et kostjal oli töödega kiire ning

kostja oli tänulik hageja kiire reageerimise eest. Maakohtul ei olnud alust järeldada, et hageja

valmisolek kostja tellimust täita oli eriline vastutulek ning kostja loobus seetõttu oma

hinnakirjast ja leppis kokku muudes hindades.

Maakohus asus kostja vastuväiteid arvestamata ja tõendeid hindamata vääralt seisukohale, et

kostjale esitatud arvete tasumine kinnitab poolte kokkulepet hageja hinnakirja kohaldamiseks.

Maakohus jättis arvestamata, et tasutud arved, sh arved I–III, ei puuduta põhivõlanõuet ega

päikesepaneelide paigaldust, mille eest esitas hageja arved IV–VI, samuti juhtis kostja juba

arvete I–III puhul tähelepanu sellele, hageja küsib kokkulepitust suuremat hinda.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud hagejale

töös esinenud puudustest ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks

muutunuks. Maakohus jättis seda järeldades kostja vastuväited tähelepanuta.

2-20-16526

Hageja ei väitnud menetluses, et kostja ei ole puudustest mõistliku aja jooksul teatanud, ning

seda ei kinnita ka asjas esitatud tõendid.

Maakohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad seda, et kostja andis 20. septembril 2020

esitatud aktide kohta tagasisidet 29. septembril 2020, s.o kuue tööpäeva jooksul, ning

täiendavalt 13. oktoobril 2020. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa seda pidada

mõistlikuks ajaks sedavõrd mahukate aktide puhul. Maakohus jättis mh hindamata hageja 16.

jaanuari 2020. a seisukoha lisa 50, mis puudub pabertoimikust.

Kostja teatas hagejale, millised dokumendid on esitamata, samuti esitas vastuväited aktidele.

Hageja esitas osad nõutavad dokumendid (objektide ehitustööde päevikud) alles

kohtumenetluses 13. aprillil 2021 ning osad dokumendid, sh objekti II kaetud tööde aktid ning

objekti III testmooduli seadistamise protokollid on siiani esitamata. Seega ei olnud maakohtul

alust lugeda arvete IV–VI alusel tasunõuet sissenõutavaks muutunuks ega mõista kostjalt välja

tasu maksmisega viivitamise eest viivist.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja aktid sisaldasid töid, mida

kostja ei olnud tellinud. Kuigi kostja juhtis sellele kohe tähelepanu, ei ole hageja oma selgitusi

esitanud. Kohtumenetluses tõi hageja esile üksnes objektil II koormakatte kulu 2114 eurot, kuid

ka seda ei saa pidada vajalikuks. Ülejäänud kostja vastuväiteid ei ole hageja ega ka maakohus

käsitlenud.

4.4. Maakohus mõistis vääralt arvete I–III tasumisega viivitamise tõttu kostja välja viivise

5 eurot 21 senti ning jättis arvestamata kostja vastuväited, sh selle, et hageja keeldus kostjale

korrektseid arveid esitamast.

4.5. Maakohus mõistis vääralt kostjalt hageja kasuks välja kohtueelse õigusabikulu ning jättis

arvestamata kostja vastuväited. Maakohtu järeldus, et kostja tasus arved seetõttu, et lepinguline

esindaja esitas nõuded, ei tugine asjas esitatud tõenditele ja on subjektiivne.

4.6. Maakohus asus hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates vääralt

seisukohale, et hageja menetlusdokumendid ei sisaldanud tarbetuid kordusi. Maakohus ei olnud

ilmselt kostja 13. aprilli 2021. a seisukohta ja vastuväiteid analüüsinud ega tutvunud hageja

16. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi ja selle lisadega 29–51, sest tegi lahendi pabertoimiku

põhjal, milles lisad 29–51 puuduvad.

4.7. Maakohus leidis vääralt, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Maakohus

asus vääralt ja meelevaldselt seisukohale, et kuna kostja tõi ise päikesepaneelid objektile, siis

pidi kostja ka pärast tööde tegemist objekti koristama. Kohtu järeldus, et prügi koristamine ei

olnud lepingu järgi hageja kohustus, on eluvõõras. Hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et

objektil oli fotol näidatud prügi, samuti ei ole hageja väitnud, et prügi koristamiseks pidanuks

olema eraldi kokkulepe ja see ei olnud hageja kohustus.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et maakohus ei ole

vaidlust lahendades eksinud menetlusõiguse ega materiaalõiguse normide vastu ning maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud.

2-20-16526

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades

selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud

valdavas osas välja selgitamata ja tuvastamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Pooled vaidlevad kohtuasjas järgmiste nõuete üle:

-

kas kostja jättis arvete I–III aluseks olevate tööde eest tähtaegselt kokku 1704 eurot

tasumata, st viivitas tööde eest tasumisega ja tekitas sellega hagejale kahju, mistõttu on

kostja kohustatud tasuma hagejale alates 26. septembrist kuni 9. oktoobrini 2020 viivist

5 eurot 21 senti ning hüvitama võla sissenõudmisel tekkinud kohtueelsed õigusabikulud

360 eurot;

-

kas kostja jättis arvete IV–VI aluseks olevate tööde eest tähtaegselt tasumata

18 839 eurot 40 senti, st viivitas tööde eest 4809 euro tasumisega ja jättis 14 030 euro

40 sendi ulatuses tööde eest tasumata, ning tekitas sellega hagejale kahju, mistõttu on

kostja kohustatud tasuma hagejale põhivõla 14 030 eurot 40 senti, tähtaegselt tasumata

põhivõlalt kuni selle tasumiseni seadusjärgses määras viivist ning võla sissenõudmisel

tekkinud kohtueelsed õigusabikulud 288 eurot;

-

kui hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, siis kas kostja on hageja

nõude osaliselt tasaarvestanud enda 595 euro suuruse nõudega hageja vastu, sh kas

hageja on kohustatud hüvitama kostjale objektidel tekkinud prügiveokulud 595 euro

ulatuses.

8. Pooled on üksmeelel selles, et nad alustasid 2020. a juunis koostööd, mille käigus pidi hageja

tegema erinevatel objektidel vastavalt kostja tellimusele erinevaid elektriinstallatsioonitöid,

ning hageja on kostjale töid teinud. Pooled on aga eri meelt selles, milliseid töid täpselt pidi

hageja kostja tellimusel igal objektil tegema (kas hageja nõuab tasu ka tööde eest, mida kostja

ei tellinud), kui suurt tasu pidi kostja tellitud tööde eest hagejale maksma (kas ja milline oli

poolte tasukokkulepe) ning millised dokumendid pidi hageja kostjale objektil tööde lõpetamisel

üle andma (kas hageja on jätnud dokumentide üleandmise kohustuse osaliselt täitmata).

9. Selleks, et rahuldada hageja põhinõuet (s.o mõista kostjalt hageja kasuks arvete IV–VI

aluseks olevate tööde eest välja tasu) ning viivisenõudeid (s.o mõista kostjalt hageja kasuks

välja arvete I–III ja arvete IV–VI tasumisega viivitamise eest viivis), samuti kahju hüvitamise

nõuet (s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja arvete I–III ja arvete IV–VI sissenõudmiseks

tehtud õigusabikulud), tuli maakohtul esmalt tuvastada, kas, millal ja millises suuruses oli

kostjal kohustus tasuda arvete aluseks olevate tööde eest.

Ringkonnakohus selgitab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) VÕS § 635 lg 1

järgi saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Eelkõige tuleb maksta töö eest töövõtulepinguga kokkulepitud tasu,

kuid kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, tuleb VÕS § 637 lg 1

järgi maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Töövõtja

tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui kokku

on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

2-20-16526

VÕS § 368 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul.

Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul hageja nõuete rahuldamiseks esmalt välja selgitada, milles

pooled kokku leppisid. Arvestades kostja vastuväiteid, tuli maakohtul tuvastada poolte

töövõtulepingu sisu, st milliste konkreetsete tööde tegemises ja millise hinnaga pooled iga

objekti puhul kokku leppisid. Edasi tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on kokkulepitud tööd

teinud ja nõuab kostjalt üksnes kokkulepitud tööde eest kokkulepitud hindade alusel tasu.

Lisaks tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on täitnud iga objekti puhul kõik kokkulepitud

kohustused, sh andnud vastavalt kokkuleppele kostjale üle objektiga seotud dokumendid, ning

kui hageja on jätnud oma kohustused osaliselt täitmata, siis kas see andis kostjale alust keelduda

oma kohustuse täitmisest, s.o tasu maksmisest hagejale. Kuna hageja nõuab kostjalt

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumisele tuginedes tasu, viivise ja

kahjuhüvitise maksmist, tuli maakohtul ka hagejale selgitada nende asjaolude kohtu ette

toomise ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendamise vajadust.

10. Kuna kostja peamiseks vastuväiteks oli see, et hageja esitas talle arveid vale hinnaga ja

osaliselt valede tööde eest, tuli maakohtul välja selgitada, kas pooled olid üldse saavutanud igal

objektil tehtavates töödes ja nende hinnas enne vastaval objektil tööde alustamist kokkuleppe

ning millised olid kokkuleppe tingimused.

Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet

olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

Eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib

pakkumus VÕS § 18 lg 2 järgi nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul,

arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sh pakkumuse esitaja valitud sidevahendi kiirust.

Pakkumus lõpeb VÕS § 19 lg 1 järgi siis, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või

kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Nõustumus on

VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Seejuures loetakse vaikimist või tegevusetust VÕS § 20 lg 2 järgi nõustumuseks üksnes

siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või

nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi

sisaldav vastus pakkumusele on VÕS § 21 lg 1 järgi pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal

uus pakkumus.

Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas kostja

15. juunil 2020 saadetud hinnakirja sai pidada kostjapoolseks hinnapakkumiseks, ning kas

hageja on sellele pakkumusele vastanud, sh nõustunud sellega otsese või kaudse

tahteavaldusega (käitumisega) või selle tagasi lükanud, või on pakkumus lõppenud nõustumuse

andmiseks vajaliku aja möödumise tõttu. Samuti tuli maakohtul välja selgitada, kas ja millal on

hageja teinud kostjale omapoolse hinnapakkumise (saatnud kostjale oma hinnakirja või teinud

konkreetse objekti kohta hinnapakkumise) ning kas ja millal on kostja hageja pakkumusega

nõustunud. Juhul, kui ülaltoodu kohaselt ei olnud võimalik poolte kokkulepet tuvastada, pidi

maakohus hagejale selgitama, et kokkuleppe puudumise korral on hagejal VÕS § 637 lg 1 järgi

õigus saada tavalist või mõistlikku tasu, kuid selleks tuleb hagejal tõendada, milline oli igal

objektil kostja tellitud tööde eest tavaliselt makstav tasu või selle puudumisel mõistlik tasu, st

2-20-16526

hagejal tuli esile tuua ja tõendada arvete IV–VI aluseks olevate konkreetsete tööde eest

tavaliselt makstava tasu suurus või mõistliku tasu suurus.

Samuti tuli maakohtul ülaltoodut arvestades tuvastada, kas ja milliste konkreetsete

elektriinstallatsioonitööde tegemises ning milliste dokumentide esitamises saavutasid pooled

iga objekti kohta kokkuleppe.

Seejuures ei ole tasunõude puhul praegusel juhul kostja vastuväiteid arvestades tähtsust sellel,

kas ja millal teatas kostja hagejale töös esinevatest puudustest VÕS § 644 tähenduses. Kuna

kostja ei ole väitnud, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses

(kostja väitel sisaldasid arved osaliselt tasu kokkuleppimata tööde eest, tasu ei olnud kooskõlas

kokkulepitud hinnaga ning hageja jättis kostjale lepingut täites osad dokumendid esitamata), ei

ole asjakohased maakohtu järeldused selle kohta, et kostja ei esitanud hagejale töö kohta oma

pretensioone mõistliku aja jooksul pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest

teadasaamist.

11. Praegusel juhul ei ole maakohus vaidluse aluseks olevaid asjaolusid olulises osas

nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud ning on jätnud olulises osas täitmata

eelmenetluse ülesanded.

Rahuldades arvete IV–VI aluseks olevate tööde eest hageja tasunõuet, ei ole maakohus

nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud, milliseid töid tellis kostja hagejalt objektidele

II–IV ning kas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 0183, nr 0184 ja nr 0185 sisaldusid

üksnes need tööd, mida kostja tellis, s.o kokkulepitud tööd. Samuti ei ole maakohus

nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud, milline oli objektidele II–IV tellitud tööde

kokkulepitud hind või vastava kokkuleppe puudumise korral samasuguse töö eest makstav

tavaline tasu või asjaolude kohaselt mõistlik tasu. Maakohus pole nõuetekohaselt tuvastanud ka

seda, kas hageja on rikkunud dokumentide üleandmise kohustust, sh millised dokumendid pidi

hageja kostjale iga objekti kohta esitama ning kas ja millised dokumendid on jäänud esitamata.

Maakohus on otsuses tuvastanud küll osa asjas tähtsaid asjaolusid, kuid ei ole teinud seda

nõuetekohaselt, sest on jätnud olulises osas kostja vastuväited hageja nõuetele arvestamata ja

nii hageja kui ka kostja esitatud tõendid olulises osas hindamata. Mh ei nähtu maakohtu

otsusest, et maakohus oleks vaidlust lahendades analüüsinud ja hinnanud hageja 16. jaanuari

2021. a menetlusdokumendi lisadena nr 29–51 esitatud tõendeid, millele on oma vastuväidetes

soovinud tugineda ka kostja. Seejuures ei ole maakohus pidanud ka nõuetekohaselt toimikut,

sest viidatud tõendeid ei ole maakohus pabertoimikusse lisanud. Toimiku materjalidest ei nähtu,

et maakohus oleks keeldunud neid tõendeid vastu võtmast. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest

põhjendusi, miks ei tuleks neid tõendeid arvestada. Arvestades toimikusse võtmata ja asja

lahendamisel analüüsimata ning hindamata tõendite suurt hulka, saab juba ainuüksi selle tõttu

pidada maakohtu rikkumist sedavõrd oluliseks, mis tingib kohtuasja saatmise maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi

tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja

analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta

ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. Praegusel juhul on maakohus

hagi rahuldanud, kuid maakohus ei ole vaidlust lahendades selgitanud välja vaidluse

lahendamiseks olulisi asjaolusid ning maakohtu otsuses tehtud järeldused on suures osas

paljasõnalised ega tugine asjas esitatud tõendite hindamisele.

2-20-16526

12. Lisaks ülaltoodule ei ole maakohus tuvastanud nõuetekohaselt ka arvete I–III alusel esitatud

viivisenõude ja kahju hüvitamise nõude eeldusi ning on jätnud vastamata kostja vastuväidetele

nende nõuete kohta, samuti arvete IV–VI alusel esitatud viivise- ja kahju hüvitamise nõudele.

13. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja saadab

asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata hageja 26. oktoobri 2021. a

menetlusdokumendile lisatud tõendid, sest asjaolud, mida esitatud tõendid kinnitavad, ei ole

vaidlusalused. Kostja kinnitusel eksis ta apellatsioonkaebuses faktilisi väiteid esitades ja

hagejal ei ole vaja neid väiteid kummutada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik