2-21-12404/66 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-12404

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. veebruar 2023

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Andres Jaadla hagi Anti Poolametsa vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anti Poolametsa apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Andres

Jaadla

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais

Kostja

(apellant):

Anti

Poolamets

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid Oliver

Nääs ja Diana Minumets

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a otsus.

2(13)

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Andres Jaadla kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andres Jaadla (hageja) esitas 7. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi Anti

Poolametsa (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel.

Hagiavalduse kohaselt jagas kostja 1. juunil 2021 sotsiaalmeediarakenduse Facebook lehel

"Anti Poolamets – poliitik" Rakvere linna 23. aprilli 2021. a pressiteadet "Euroopa

linnapeade pakti Eesti rahvuslikuks saadikuks valiti Andres Jaadla". Kostja postitus algas

kostja kommentaariga: "Rakvere endine linnapea mõisteti 2012 süüdi korruptsioonis.

Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seetõttu keeldus EKRE

Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem.

Mida sellest järeldada?" (FB postitus).

Postituses on avaldatud hageja isikuandmed – hageja nimi ja andmed tema karistatuse

kohta. Hageja isikuandmete avaldamine FB postituses ei olnud õiguspärane. Hageja

karistusandmed süüteo kohta on karistusregistrist kustutatud ja olid kustutatud ammu enne

kostja tehtud 1. juuni 2021. a FB postitust.

Karistusregistrist kustutatud hageja karistusandmete avaldamine kahjustab hageja mainet

ning teotab tema au ja head nime. Hageja kohta tehtud kohtuotsus (süüdistus

toimingupiirangu rikkumises), mille andmeid kostja avaldab, on tehtud 2012. a-l, seega

ligikaudu 9 aastat enne postitust, kohtuotsuses kirjeldatud rikkumised on toime pandud

novembris 2007 ja jaanuaris 2008, st ligemale 14 aastat enne postitust. Kohtuotsusega

mõisteti hageja talle esitatud süüdistusest neljas episoodis õigeks ning süüdi kahes

episoodis. Kuriteo läbi ei ole kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju tekitatud. Hageja on

kostja poolt viidatud süüteo eest talle mõistetud karistuse ära kandnud. Kostja tegevuse

tõttu on hageja isikuandmed jätkuvalt laiale üldsusele avaldatud, mis kahjustab

põhjendamatult hageja ja tema lähedaste huve.

3(13)

Ligikaudu 14 aastat tagasi aset leidnud sündmuste kajastamiseks koos hageja

isikuandmetega ei eksisteeri ülekaalukat avalikku huvi. Hageja ei ole andnud luba oma

isikuandmete avalikustamiseks.

Kostja on ka varem hageja karistusandmeid avaldanud. Eesti Rahvusringhääling (ERR)

avaldas 6. oktoobril 2019 kell 21.00 alanud saates Aktuaalne Kaamera (AK) loo Rakvere

linnapea vahetumisest, kus mh näidati kostjaga tehtud intervjuud, milles kostja

kommenteeris hageja määramist abilinnapeaks järgmiselt: "Kui keegi on süüdi mõistetud

korruptsioonivastase seaduse rikkumise pärast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks

panna" (intervjuu).

Pärast mõlemat andmete avaldamise juhtumit on hageja edastanud kostjale pretensiooni ja

kahju hüvitamise nõude. Pärast AK-s andmete avaldamist edastatud nõudekirjas selgitas

hageja, et registrist kustutatud karistusandmete avaldamine on õigusvastane ning nõudis

kostjalt seeläbi tekitatud kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kostja hagejale tekitatud

kahju ei hüvitanud. Pärast FB postitust pöördus hageja samuti kostja poole nõudega

hüvitada hagejale andmete õigusvastase avaldamisega tekitatud kahju. Kostja hagejale

kahju ei hüvitanud, vaid hoopis võimendas hagejale tekitatud kahju, kirjeldades ja

tsiteerides hagejalt saadud nõudekirja, sh hageja isikuandmeid Riigikogu 10. juunil 2021

toimunud infotunnis.

Andmete avaldamine kahjustab hagejat ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt ning seda ei

saa õigustada ka sõnavabadusega. Neid andmeid avaldades on kostja teotanud hageja

mainet, au ja väärikust ning kahjustanud tema head nime. Kuigi hagejat saab pidada

avaliku elu tegelaseks, on kostja siiski lubatud taluvuse piiri ületanud, kui avaldas hageja

nime ja aegunud karistusandmed. Hageja aegunud karistusandmete avaldamine kahjustab

hageja õigusi eriti raskelt ka seetõttu, et hageja on olnud tegev poliitikas ja soovib seda ka

edaspidi olla. Kostja poolt andmete õigustamatu avaldamise tõttu võib see võimatuks

osutuda. Olukorras, kus karistus on kantud ja andmed karistusregistrist kustunud, peab

isikul olema võimalik alustada n-ö puhtalt lehelt ning ta ei pea taluma seda, et kauges

minevikus tehtud tegusid õigustamatult järjepidevalt esile tuuakse ning sellega hageja

praegusele elule ja tegevusele halba valgust heidetakse. Aegunud karistusandmete

piiramatu avaldamine ei ole lubatud, eriti kui seda ei ole tehtud avalikke huve silmas

pidades ja debatti algatades, vaid pelgalt soovist poliitilisele konkurendile halba varju heita

või muudel hagejale teadmata põhjustel.

Hüvitise suuruse määramisel palus hageja kohtul arvestada, et tegemist on hageja õiguste

korduva rikkumisega, ning sellega, et kostja on teadlikult hagejale tekitatud kahju

võimendanud, avaldades vaidlusaluseid andmeid hoolimata sellest, et hageja on pöördunud

kostja poole korduvalt pretensioonidega, milles on selgitatud kostja teo lubamatust. Kostjat

ei mõjutaks edaspidi hagejale kahju tekitamisest hoiduma kahjuhüvitis, mis oleks kostja

jaoks tühine.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Hageja on avaliku elu tegelane ning avaliku elu tegelase puhul on kahju hüvitamise

nõudeid kohtupraktikas üldjuhul eitatud, sest avaliku elu tegelane peab arvestama üldsuse

kõrgendatud tähelepanuga ning taluma enda aadressil kriitikat ja kriitilisi seisukohti ka

juhul, kui need ei ole täiel määral põhjendatud või kohased. Kostja ei ole avaldanud midagi

sellist, mis väljub sõnavabaduse piiridest ja mida hageja taluma ei peaks. Hageja süüteo

mainimine ei ole õigusvastane. Hageja kohta käiv süüdimõistev otsus on avalikkusele

kättesaadav, seega viimase välja toomine ei saa olla kostjale keelatud olukorras, kus

hagejaga seonduv asjaolu puudutab aktuaalset teemat. Hageja peab mõistma, et tõenäoliselt

ei ole kostja esimene ega viimane inimene, kes võib avalikus, sh poliitilises debatis selle

asjaolu välja tuua.

4(13)

Kostja tegevusega ei ole tekkinud hagejale kahju, mis annaks aluse mõista välja

mittevaralise kahju hüvitis. Hageja peab arvestama kõrgendatud tähelepanuga ja

võimalusega, et tema tausta meedias kajastatakse. Hageja taust ei saa olla hageja jaoks

solvav või meelehärmi tekitav, sest juhtum on aset leidnud läbi hageja tegevuse ja

võimaliku tahte. Hageja pidi ja peab arvestama, et ühiskonna jaoks võib teema olla

jätkuvalt tundlik, kui hageja näiteks kandideerib juhtivatele ametikohtadele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 14. juuli 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja

kanda ning märkis, et määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Otsuse põhjenduste järgi saab hageja väidetest lähtudes olla mittevaralise kahju hüvitamise

kohustuse tekkimise aluseks hageja nime avaldamine koos andmete õigustamatu

avaldamisega hageja karistatuse kohta süüteo osas, mis on karistusregistrist ammu

kustutatud. Tulenevalt hagi asjaoludest nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju

hüvitamist nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 7 (hageja viitab Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2016/679, 27. aprillist 2016, füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusele (IKS))

kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 järgi.

Riigikohtu praktika järgi ei välista VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 7 teineteist (Riigikohtu

4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10), st hagejal on nõudeõigus

mõlema sätte alusel (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11,

p 13). Kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja

avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga on otstarbekas alustada kostja tegevuse

õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i

nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi

VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

153-16, p 17.4). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks

saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised. Mittevaralise

kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu

26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14). VÕS § 1045 lg 1 p 7

tähenduses saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete

töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13).

3.1. Kohus käsitles esmalt hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 alusel. Maakohus

tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on teinud hagis märgitud FB postituse ning

AK-s on näidatud kostjaga tehtud intervjuud. Kostja on nii postituses kui ka intervjuus

avaldanud hageja isikuandmeid, sh andmeid selle kohta, et hageja on süüdi mõistetud

korruptsioonis. Samuti ei ole vaidlust, et hageja on pöördunud kostja poole kohtuvälise

nõudega, milles on nõudnud rahalise hüvitise tasumist, kuid kostja ei ole hagejale

väidetavat kahju hüvitanud, vaid kirjeldanud ja tsiteerinud hagejalt saadud nõudekirja koos

hageja isikuandmetega Riigikogu 10. juunil 2021 toimunud infotunnis. Pooled ei vaidle ka

selle üle, et hageja on Rakvere endine linnapea ja abilinnapea, et kostja on avaldatuga

silmas pidanud hagejat ning et hageja karistusandmed süüteo kohta on aegunud ja

karistusregistrist kustutatud.

Hageja nimi on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 mõttes. Andmed hageja karistatuse kohta on

eriliigilised isikuandmed (enne IKÜM jõustumist (25. mail 2018) nimetati süüteoasjades

5(13)

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid delikaatseteks

isikuandmeteks). IKÜM art 10 järgi töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate

kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid sama määruse art 6 lg 1 kohaselt ainult

ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud EL-i või liikmesriigi

õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja

vabaduste kaitseks. Artikkel 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult

juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes loetletud tingimustest, mh võib

töötlemine õiguspärane olla juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma

isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (art lg 1 p a) või kui isikuandmete

töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja

arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -

vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps

(art 6 lg 1 p f). Samuti võib isikuandmeid IKS § 4 kohaselt andmesubjekti nõusolekuta

töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik

huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei

tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis

tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel

kujul või millises vormis need andmed on. IKS-i nõuded isikuandmete avalikustamiseks

kehtivad olenemata sellest, millisel põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist.

Eelmärgitut arvestades pidi kostjal hageja isikuandmete avalikustamiseks olema

andmesubjekti ehk hageja nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et kostjal hageja nõusolekut

andmete avaldamiseks ei olnud. Arvestades IKÜM-i ja IKS-i sätteid, siis kogutakse

isikuandmeid vähesel määral ja andmete töötlemine peab olema seaduslik ja

eesmärgipärane. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud hageja isikuandmete korduv

avalikustamine kostja poolt õigustatud. Ainuüksi sellest, et isikuandmed on seaduse alusel

ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete

avaldamine asja avalikul arutamisel kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt), ei saa

järeldada, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline

võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse

piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2–4). Kohtuistungil avaldatud andmete uus

avaldamine trükiväljaannetes, televisioonis jm avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi

ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed.

Kohus leidis, et kostja poolt hageja isikuandmete avaldamise õigusvastasus ei sõltu

vastavate andmete õigsusest, st kuna eraeluliste andmete avaldamine on lubatud üldjuhul

puudutatud isiku nõusolekul, võib selliste andmete avaldamine nõusoleku puudumisel olla

õigusvastane ka juhul, kui avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Selliste andmete

avaldamine võib siiski olla lubatud avaliku elu tegelase puhul. Hagejat saab pidada avaliku

elu tegelaseks, seda möönis ka hageja ise kohtuistungil.

Siiski on ka avaliku elu tegelase puhul erinev see, mida avaliku elu tegelane peab taluma ja

mida mitte ning kas avalik huvi prevaleerub avaliku elu tegelase eraeluliste huvide ees.

Käesoleva kaasuse kontekstis on oluline ka see, et hageja on n-ö kohalik poliitik. Kostja on

enne kohalike omavalitsuste valimisi avaldanud hageja isikuandmeid, mh selle kohta, et

hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis. Kuigi korruptsioonikuritegu on raske

õigusrikkumine ja sellele tähelepanu juhtimine ei ole alati õigusvastane, ei nõustunud

kohus kostja seisukohaga, et ei ole vahet mitu aastat tagasi on isik süüteo toime pannud.

Kohtu hinnangul oli oluline just see, et kostja avaldas hageja kohta aegunud

karistusandmeid. Selliste andmete avaldamine ei teeni avalikkuse huve, vaid pigem kostja

enda poliitilist (era)huvi, mistõttu nende andmete korduv taasavaldamine ei ole

õiguspärane, s.o andmete korduvaks taasavaldamiseks ei esine ülekaalukat ega õigustatud

avalikku huvi. Kostja ei ole ajakirjandusväljaanne, kellel võiks avaliku ülekaaluka huvi

6(13)

korral olla õigustus hageja andmete avaldamiseks. Kostja ei saa aegunud karistusandmete

avaldamist õigustada ka poliitilise debati ning sõnavabadusega, veel vähem sellega, et

ühiskonda huvitab, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ja kas isik on õige

seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest, ning et hageja

peabki arvestama selliste andmete avaldamisega juhul, kui ta kandideerib juhtivale

ametikohale. Lisaks ei ole sõnavabadus piiramatu ning avaldades isikuandmeid tuleb

sellega arvestada.

Kohus märkis, et karistatus on olemuselt ajutise iseloomuga õiguslik seisund, mis lõpeb

karistuse kehtivuse kustumise või kustutamisega. Karistuse kehtivusajal on isiku süütegu

ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel

seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata. Juhul, kui isik on naasnud õiguskuulekale

teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka ühiskondliku hukkamõistu ning

kaasneva

häbimärgistamise.

Karistuse

kustumine

kannab

endas

seega

taasühiskonnastamise eesmärki (võimalust alustada n-ö puhtalt lehelt), mistõttu üldjuhul ei

tohi isiku õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu piirata.

Kohus ei tuvastanud, et hageja kohta kriminaalasjas tehtud otsus on avalikkusele

kättesaadav. Kui sisestada Riigi Teataja kohtulahendite otsingusse hageja nimi, annab

otsing kümne erineva kohtuasja numbri, samas tuleks kõik viidatud kohtuasjad läbi uurida,

et jõuda viiteni, milles sisalduvad hageja karistusandmed – need andmed saavad teatavaks

läbi otsingu tulemustes kajastuva teise kohtulahendi. Seega ei saa asuda seisukohale, et

hageja kohta käiv süüdimõistev otsus on avalikkusele kättesaadav ning seetõttu hageja

karistatuse välja toomine ei saa olla kostjale keelatud olukorras, kus hagejaga seonduv

asjaolu puudutab aktuaalset teemat.

Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja isikuandmete avaldamiseks puudus ülekaalukas avalik

huvi, seega ei oma kostja tegevuse kvalifitseerimisel enam tähtsust see, kas avaldatu oli

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja kui suurel määral andmete avalikustamine

kahjustab hageja õigusi. Hageja nime avaldamine koos andmete avaldamisega tema

aegunud karistatuse kohta on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Kostja ei ole

andmekaitse norme järginud, mistõttu vastutab kostja rikkumise eest.

Juhul kui IKS-i nõudeid on rikutud, ei saa andmete avalikustamise õigusvastasuse

puudumise põhjendamisel tugineda VÕS §‑le 1046. Kui on tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 7

mõttes kaitsenormi rikkumine, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada vaid

VÕS § 1045 lg 3 alusel asjaolu, et rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine

sellise kahju tekkimise eest. Praegusel juhul seda õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine,

kuna IKS-i sätted on mõeldud kaitsma kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel

tekkinud kahju eest.

3.2.

Kohus märkis, et kostja vastutaks andmete õigusvastase avaldamise eest ka

VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 alusel. Kostjal puudus hageja isikuandmete, mh

aegunud karistusandmete, avaldamiseks õigustatud huvi, kostja poolt avaldatu on hageja

isiklikke õigusi rikkuv ja õigusvastane. Kostja on andmete taasavalikustamisega kujutanud

hagejat kui kurjategijat/korruptanti, mis on solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus

elus. Karistuse aegumisest tulenevalt ei ole see õigustatud. Kostja seda eeldust ümber

lükanud ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

3.3.

Juhtumi kõiki asjaolusid arvestades pidas kohus mõistlikuks ja õiglaseks

mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 eurot. Kohus arvestas mh vajadust mõjutada kostjat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kostja varalist seisundit

(VÕS § 134 lg 6).

3.4.

Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st 1.

7(13)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 15. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta mõlemas kohtuastmes hageja kanda.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja on toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7

sätestatud delikti andmekaitsereeglite (IKS-i ja IKÜM-i) rikkumisega. Karistusandmete

kehtivusel või aegumisel ei ole IKS-i ega IKÜM-i alusel karistusandmete avaldamise

õiguspärasuse hindamisel tähendust. Samamoodi ei oma karistusandmete kehtivus

õiguslikku tähendust VÕS § 1046 alusel isiku eraelu puutumatuse rikkumise

õigusvastasuse tuvastamisel.

Riigikohtu mitmest lahendist tuleneb, et kustutatud karistusandmetele on keelatud tugineda

ainult juhul, kui andmetel on iseseisev õiguslik tähendus ehk peamiselt teo korduvuse

arvestamisel. Samas karistamise fakt on püsiva tähendusega ning iseloomustab isikut terve

elu (nt Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-4-1-7-01, p-d 18 ja 20;

kriminaalkolleegiumi

otsus

asjas

nr

1-14-10087/66,

p

35;

ja

määrus

asjas

nr 2-20-1208/172, p 41). Järelikult puudub maakohtu poolt otsuses andmekaitse reeglite

rikkumise sisustamisel ja sidumisel hageja karistusandmete aegumisega seaduslik alus.

Karistusandmete kehtivus või kustutatus ei oma tähendust ka andmete avaldamise

erialusena toimiva IKS §-s 4 sätestatud avaliku huvi kontrollimisel. Maakohus on IKS § 4

ebaõigesti kohaldanud. Nimetatud sättest ega muust õigusaktist ei tulene avaldajale õigust

avaldada meedias üksnes kehtivaid karistusandmeid. Vastupidi, enamikel juhtudel on

IKS § 4 järgi õigustamatu ka kehtivate karistusandmete avaldamine, kuna n-ö tavainimese

(st avalikus sfääris mittetegutseva isiku) karistusandmete avaldamiseks puudub reeglina

avalik huvi. Seega IKS § 4 alusel isiku karistusandmete avaldamise lubatavuse

kontrollimisel on oluline avaliku huvi olemasolu kustutatud karistusandmete avaldamiseks

ning teiste sättes viidatud tingimuste täidetus.

Kostja leiab jätkuvalt, et hageja kui avaliku elu tegelase varasemate karistusandmete

avaldamiseks esines avalik huvi. Maakohtu otsuses esitatud kohtu järeldused poliitikuks

oleva hageja karistusandmete avaldamisega põhjustatud andmekaitsereeglite rikkumise

ning IKS §-s 4 sätestatud eelduste mittetäidetuse osas on selges vastuolus senise avaliku

elu tegelase kohta andmete avaldamist ning poliitilist debatti puudutava Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning selle alusel välja kujunenud andmekaitse

põhireeglitega.

EIK praktika kohaselt tähendab ajakirjanduslik eesmärk ideede ja informatsiooni

levitamist, mis aitavad edendada debatti demokraatlikus ühiskonnas. Need on teemad, mis

on avaliku huvi orbiidis. Eelduslikult on kõik avaliku elu tegelase avalikku sfääri kuuluva

tegevusega seotud andmed ja teave IKS §-s 4 sätestatud avaliku huvi objektiks, mistõttu

võib vastavaid andmeid avaldada ka andmesubjekti nõusolekuta.

Hageja on ise menetluses kinnitanud ning maakohus otsuses ka tuvastanud, et hageja on

jätkuvalt avaliku elu tegelane – hageja on tegevpoliitik ning ta osaleb aktiivselt poliitilises

ja ühiskondlikus elus. Vaatamata sellele asus kohus otsuses aga seisukohale, et jätkuvalt

avaliku elu tegelaseks olev ning kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva hageja

varasemat korruptsioonikuritegu puudutavate karistusandmete avaldamiseks puudus

IKS § 4 kohane avalik huvi, kuna need karistusandmed olid aegunud ning kuna selliste

andmete avaldamist ei saa õigustada poliitilise debati ega sõnavabadusega. Need kohtu

järeldused on arusaamatud ning otseses vastuolus IKS §-s 4 sätestatud eelduste ning seda

sisustava kohtupraktikaga. Senise kohtupraktika kohaselt on just õigustatud üldsuse

8(13)

kõrgendatud huvi poliitiku või täidesaatvat riigivõimu teostava kõrgema riigiametniku

isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97).

Maakohtu seisukoht, et ühiskonda ei huvita, milline on isiku taust, kes kandideerib

abilinnapeaks ja kas isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes

organisatsiooni huvide eest, on seega väär ja elukauge. Küsimusi kandidaatide ja

erakondade (võimalikust) korruptiivsest taustast käsitletakse valimiste eelselt alati ning

seda nii poliitilises debatis kui ka ajakirjanduse poolt. See näitab, et isikute ja erakondade

taust on ilmselgelt oluline valijale valikute tegemiseks.

Postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad otseselt hageja varasemal

ametipositsioonil toime pandud rasket õigusrikkumist (korruptsioonikuritegu), mitte hageja

eraeluga seotud detaile. Lisaks on EIK mitmel korral väljendanud seisukohta, et poliitikud

peavad taluma veelgi ulatuslikumat kriitikat kui lihtsalt avaliku elu tegelased. EIK on

omistanud kõige kõrgemat tähtsust väljendusvabadusele just poliitilise debati kontekstis

ning leidnud, et poliitiliste kõnede piirangute õigustamiseks on nõutavad väga tugevad

argumendid.

Samuti on põhjendamatu maakohtu otsuses andmete avaldamise eesmärgile antud hinnang,

mille järgi on kostja tegutsenud FB postituses ning intervjuus karistusandmete avaldamisel

lähtuvalt enda "poliitilisest erahuvist". Mõlemal juhul teostas kostja poliitilist debatti ning

selle kvalifitseerimine "isiku erahuviks" on väär. Kostja on edastanud üksnes enda

poliitilisi vaateid ning tema erakonda esindavatele väärtustele tuginevat arvamust.

Kohus on vääralt leidnud, justkui võiks ajakirjandusväljaandel nimetatud sätte kohaselt

esineda võrreldes kostjaga suurem või kaalukam avalik huvi hageja isikuandmete

avaldamiseks. IKS § 4 reguleerib andmete avaldamist oma eesmärgi, mitte avaldaja isiku

kaudu. Seega ei ole nimetatud sättes esitatud aluse tuvastamise seisukohalt vahet, kes on

andmete avaldajaks.

Kuna õigusvastasuse hindamine ka eraelu puutumatuse isikuõiguse (VÕS § 1045 lg 1 p 4)

rikkumisel eeldab IKS §-ga 4 samasugust eelnevalt kirjeldatud vastandlike õiguste

omavahelist kaalumist, ei olnud kostja poolt hageja karistusandmete avaldamine

õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 kohaselt.

Isegi kui kostja oleks hageja karistusandmete avaldamisel andmekaitse norme rikkunud, on

maakohus eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja sisustamisel. Mittevaralise kahju

tekkimist avaliku elu tegelasel saaks jaatada vaid juhul, kui isikuõiguste rikkumine on

eriliselt raske (nt kui avaldatud valeinformatsioon on isiku au ja head nime eriti teotav).

Otsuses esitatud põhjendus on aga vastupidine – kohus on käsitlenud hageja poolt avaliku

elu tegelaseks olemist just mittevaralist kahju sisustava ning seda suurendava asjaoluna.

Samuti on nii hageja kui ka maakohus sisustanud väidetava andmekaitsenormide

rikkumisega põhjustatud mittevaralist kahju (negatiivsed tagajärjed) valede asjaoludega.

Andmekaitse normid, mida kostja on väidetavalt rikkunud, on suunatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse (privaatsuse) põhiõiguse kaitsele.

Andmete õigustamatu avaldamisega põhjustatud privaatsusõiguse rikkumise korral peaksid

hageja üle-elamised ja hingelised kannatused olema seotud hageja privaatsuse

õigustamatust kaotusest tingitud üleelamistega (teiste kõrgendatud tähelepanuga tema

suhtes jms). Hageja ja kohus on aga sisustanud hageja karistusandmete avaldamisega

põhjustatud negatiivseid tagajärgi (mittevaralist kahju) aga PS §-s 17 sätestatud au ja hea

nime rikkumisega (maine kahjustamisega) põhjustatud tagajärgedega. Riigikohus on oma

praktikas korduvalt kinnitanud, et reeglina ei ole tõeste andmete avaldamisega võimalik

isiku au teotada. Kuna kostja poolt avaldatud andmed hageja karistatuse kohta on tõesed,

siis ei ole kostja hageja au ja head nime õigusvastaselt teotanud.

9(13)

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vaidluse sisuks on erinevate kaitstavate hüvede olulisuse hindamine ja sellest lähtuva

otsuse tegemine (ühelt poolt kostja õigus väljendusvabadusele (sõnavabadusele), teiselt

poolt hageja õigus tema eraelu puutumatusele ning au ja hea nime kaitsele). See toimub

kohtu poolt hüvede võrdleva kaalumise teel. Kaalutlusotsusse sekkumise võimalused

kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Maakohus on äärmiselt põhjalikult oma seisukohti

põhjendanud ning ei ole hageja hinnangul rikkunud menetlusõiguse normi, ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud ka diskretsiooni põhimõtteid. Maakohus asus

põhjendatult seisukohale, et hageja andmete avaldamisega isikuandmete kaitse reeglite

vastaselt rikkus kostja hageja eraelu puutumatust ja selline rikkumine ei ole õigustatud.

Hageja jääb kõigi maakohtu menetluses esitatud väidete ja seisukohtade juurde, paludes

nendega täies mahus arvestada.

Maakohtu otsus ei ole vastuolus EIK-i praktikaga ning see ei muuda väljakujunenud

printsiipe vastandlike põhiõiguste vahel tasakaalu leidmisel (nagu väidab kostja). Vaidluse

õigeks lahendamiseks oli oluline tuvastada andmete avaldamise eesmärk ning seda on

maakohus ka teinud ning õigesti leidnud, et avalik huvi hageja andmete avaldamiseks

puudus.

Hageja ei nõustu kostja etteheitega maakohtule, et kohus sidus hageja karistusandmete

avaldamise lubatavuse ebaõigesti nende andmete kehtivusega.

Karistusandmete

mittekehtivusele (aegumisele) viitamisega on kohus üksnes täiendavalt põhjendanud

avaliku huvi puudumist. Aegunud andmete avaldamise õigust ei saa eeldada. Isikul on

õigus nõuda, et teda puudutavaid aegunud andmeid, eriti veel laiendatud kaitse all olevaid

eriliigilisi isikuandmeid ei avaldata määramatu aja jooksul korduvalt üha uuesti.

Maakohus ei eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja selle sisustamisel. Maakohtu

poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis on põhjendatud ja maakohus ei ole

hüvitise väljamõistmisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsiooni piire

(VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1, § 366). Kohtu järelduste kujunemine

on loogiline ja jälgitav. Kostja peab hageja väiteid seotuks au teotamise ja maine

kahjustamisega. IKS-is sätestatud andmekaitse reeglite eesmärgiks on kaitsta kannatanut

isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Mittevaralise kahju olemasolu

tuleb sisustada ning hageja ongi seda teinud, kirjeldades talle kostja poolt andmete

avaldamisest tekkinud negatiivseid tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

7. Maakohus ei ole eksinud vaidluse lahendamisel õiguslikku tähtsust omavate

asjaolude tuvastamisel. Maakohtu järelduste kohaselt (otsuse p-s 8.1) ei vaidle pooled

järgmiste asjaolude üle:

▪ kostja on teinud 1. juunil 2021 Facebooki lehel "Anti Poolamets – poliitik" Rakvere

linna 23. aprilli 2021 pressiteadet "Euroopa linnapeade pakti Eesti rahvuslikuks

saadikuks valiti Andres Jaadla" jagades postituse, mis algas kostja kommentaariga:

"Rakvere endine linnapea mõisteti 2012 süüdi korruptsioonis. Keskerakond aga

premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seetõttu keeldus EKRE Rakveres

koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida

sellest järeldada?";

10(13)

▪ selles FB postituses on avaldatud hageja isikuandmed – hageja nimi ja andmed tema

karistatuse kohta, so hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis;

▪ kostja on hageja karistusandmeid avaldanud ka varem – ERR avaldas 6. oktoobril 2019

kell 21.00 alanud saates AK loo Rakvere linnapea vahetumisest, kus mh näidati

kostjaga tehtud intervjuud, milles kostja kommenteeris hageja määramist abilinnapeaks

järgnevalt: "Kui keegi on süüdi mõistetud korruptsioonivastase seaduse rikkumise

pärast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks panna.";

▪ hageja on pöördunud kostja poole kohtuväliste nõudekirjadega, milles nõudis rahalist

hüvitist;

▪ kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, vaid on kirjeldanud ja tsiteerinud hagejalt

saadud nõudekirja, sh hageja isikuandmeid, Riigikogu 10. juunil 2021 toimunud

infotunnis.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole maakohtu neid järeldusi ka vaidlustatud ning

ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes kaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks. Kohus märgib samuti, et hageja ei ole menetluses

väitnud ega maakohus tuvastanud, et kostja poolt avaldatud andmed oleksid ebaõiged.

8. Hageja nõuab kostjalt tema isikuandmete väidetava õigusvastase töötlemisega

tekitatud kahju (mittevaralise kahju) hüvitamist, täpsemalt leiab hageja, et tema

karistusandmete hageja nõusolekuta avaldamine FB postituses ja AK-s näidatud intervjuus

oli õigusvastane, kuna need karistusandmed (andmed hageja süüdimõistmise kohta) olid

selleks ajaks juba karistusregistrist kustutatud. Hageja ei ole esitanud seoses andmete

avaldamisega käesolevas asjas muid nõudeid (andmete kustutamiseks, andmete töötlemise

piiramiseks vms).

9. Ringkonnakohus iseensest nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja nõude aluseks

võiksid olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, käsitades kaitsenormina väidetavalt rikutud

IKÜM-i sätet või sätteid. Samuti tuleb hagist lähtuvalt nõuet kontrollida VÕS § 1045 lg 1

p 4 ja § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Samas ringkonnakohus rõhutab, et EL-i määrusena on

IKÜM vahetult kohaldatav. IKÜM art 82 lg 1 kohaselt on igal isikul, kes on kandnud

IKÜM-i rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada

vastutavalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. IKÜM art 82 lg 1 on EL-i

õigusega kehtestatud kahju hüvitamise nõude iseseisev alus.

Siiski võib jaatada võimalust esitada isikuandmete kaitse rikkumisega seotud kahju

hüvitamise nõudeid (IKÜM art 82 lg 1 kõrval) ka riigisisese õiguse alusel, praegusel juhul

eelkõige VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel (eeldusel, et riigisiseses õiguses sätestatud

kahju hüvitamise nõude koosseis on täidetud). Sellist järeldust toetab IKÜM-i põhjenduste

p-s 146 märgitu, et IKÜM art 82 ei mõjuta EL-i või selle liikmesriigi õiguses sätestatud

muude normide rikkumisest tuleneva kahju eest esitatavaid nõudeid (vt ka K.Sein,

M.Mikiver, P.K.Tupay. Pilguheit andmesubjekti õiguskaitsevahenditele uues isikuandmete

kaitse üldmääruses. – Juridica 2018 nr 2, lk 106). Kuigi nõude esitamine IKÜM artikli 82

alusel oleks kannatanule mitmes aspektis soodsam (vt täpsemalt nt ülalviidatud artikkel

ajakirjas Juridica, lk-d 106, 108–109), ei ole praeguses asjas kokkuvõttes hageja õiguste

rikkumise tuvastamise seisukohalt ka vahet, kas lähtuda nõude alusena IKÜM art 82 lg-st 1

või VÕS §-dest 1043 jj. Mõlemal juhul tuleb kohtul kokkuvõttes kaaluda ühelt poolt

hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning teiselt poolt kostja

õigust sõna- ja teabevabadusele (vt täpsemalt otsuse p 13).

10. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju

tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nagu eelnevalt märgitud, on

kostja hageja hinnangul töödelnud (töötlemine on IKÜM art 4 p 2 järgi ka avaldamine)

11(13)

tema isikuandmeid õigusliku aluseta. Seega tuleb esmalt hinnata, mis võiks olla

isikuandmete vaidlusaluse töötlemise õiguslik alus. Isikuandmete töötlemise üldised

õiguslikud alused tulenevad IKÜM artiklist 6 (eriliigilste isikuandmete töötlemise alused

on sätestatud artiklis 9). Maakohus on otsuses küll refereerinud IKÜM artikli 6 sisu, kuid

see artikkel loetleb erinevaid töötlemise õiguslikke alusteid ning otsusest kokkuvõttes ei

selgu, millist võimalikku õiguslikku alust kohus asja lahendamisel kontrollis.

Maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades võiks õiguslik alus praegusel juhul olla IKÜM

artiklis 85 sisalduva volitusnormi alusel vastu võetud IKS § 4. Nimelt on IKÜM artiklis 85

antud liikmesriikidele võimalus näha ette vabastusi ja erandeid IKÜM-is sätestatud

kohustustest (IKÜM põhjenduste p-s 153 on selgitatud, millistel eesmärkidel peaksid

liikmesriigid sellised vabastused ja erandid vastu võtma). IKS §-ga 4 ongi soovitud anda

ajakirjandusele lisaks IKÜM artiklites 6 ja 9 sätestatud isikuandmete töötlemise alustele

erialus. Seda saab mh järeldada kehtiva isikuandmete kaitse seaduse seletuskirjast

(Riigikogu XIII koosseis. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 679 SE seletuskiri, lk-d 9 –

10). IKS §-st 4 on asja lahendamisel ilmselt lähtunud ka maakohus.

11. IKS § 4 järgi võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda

ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja

see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi

ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Viidatud sätte järgi tuleb isikuandmete

töötlemise lubatavuse üle otsustamisel kaaluda ühelt poolt töötleja (kostja) õigusi sõna- ja

ajakirjandusvabadusvabadusele ning teiselt poolt andmesubjekti (hageja) õigust eraelu

puutumatusele

ja

isikuandmete

kaitsele.

Kohtul

tuleb

hinnata,

kas

andmete

ajakirjanduslikul eesmärgil avalikes huvides töötlemisega ei kaasne ülemäärast

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste

kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib isikuandmeid töödelda.

Ajakirjanduslik isikuandmete töötlemine peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele

demokraatlikus ühiskonnas (vt ka Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ülalviidatud

seletuskiri, lk 12).

Seonduvalt poolte väidetega märgib ringkonnakohus, et mõistet "ajakirjandus" IKS §-s 4

tuleb tõlgendada laialt. Meediana käsitletakse nii professionaalset meediat (päeva- ja

nädalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui ka blogisid, netifoorumeid ja suhtlusvõrgustikke.

Kõik need meedia vormid võivad sisaldada ajakirjandusliku eesmärgiga artikleid, millistes

on põhimõtteliselt lubatud isikuandmeid avalikustada ka ilma inimese enda nõusolekuta.

Ringkonnakohtu hinnangul laieneb IKS § 4 nii kostja poolt tehtud FB postitusele kui ka

AK-s näidatud intervjuule.

12. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas välja kujundanud rea kriteeriume,

mida tuleb sarnastes kaasustes poolte vastandlike huvide (ühelt poolt õigus eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning teiselt poolt õigus sõna- ja teabevabadusele)

kaalumisel arvesse võtta. Need on kokkuvõtlikult järgmised: avaldatu panus üldist huvi

pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntus ja avalikustatud materjali teema, puudutatud

isiku varasem käitumine, teabe hankimise viis ja tõelevastavus, avaldatud materjali sisu,

vorm ja tagajärjed, samuti teabe saamise asjaolud ja teabe paikapidavus (nt EIK 27. juuni

2017. a otsus, nr 931/13, Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome,

p 165 ja selles viidatud varasem praktika; samuti Riigikohtu 23. märtsi 2016. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-85-15, p 21 ja seal viidatud EIK praktika).

13. Ringkonnakohus märgib, et andmed isiku karistatuse kohta on iseenesest tundlik

info ning nende avalikustamine sekkub intensiivselt isiku eraellu, kuna see võib põhjustada

ühiskonna hukkamõistu ja tuua kaasa andmesubjekti stigmatiseerimise (vt Euroopa Kohtu

22. juuni 2021. a otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 92 ja 112).

12(13)

Tegu ei ole siiski eriliigiliste isikuandmetega IKÜM art 9 tähenduses, nagu on leidnud

maakohus. Andmete avaldamisel (nii postituses kui ka intervjuus) oli praegusel juhul

samas selge eesmärk panustada avalikes huvides toimuvasse arutellu seoses kostja

tegevusega avaliku võimu teostamisel ja kandideerimisega olulistele ametikohtadele.

Hageja on vähemalt Lääne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb jätkuvalt aktiivselt poliitilises

ja ühiskondlikus elus ning on vähemalt kostja avaldatu kontekstis käsitletav avaliku elu

tegelasena. Hageja on ka ise menetluses möönnud, et teda võib käsitleda avaliku elu

tegelasena (tl 149 pöördel). Postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed

puudutavad hageja varasemal ametipositsioonil toime pandud rasket õigusrikkumist

(korruptsioonikuritegu). Ringkonnakohtu hinnangul esineb avalikkusel põhjendatud huvi

teada jätkuvalt kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva isiku (hageja) varasemat

ametitegevust

iseloomustavaid

asjaolusid

(sh

infot

toime

pandud

ametialaste

õigusrikkumise kohta). Maakohtu vastupidine järeldus on ringkonnakohtu arvates ebaõige.

Kostja poolt avaldatud info hageja süüdi mõistmise kohta korruptsioonikuritegudes on

sisult õige (pooled ei ole menetluses vastupidisele tuginenud). Kostja ei ole andmete

avaldamisel meedias (FB postitus ja intervjuu) lisanud sellele infole selliseid

väärtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks. Samuti ei nähtu asjast, et hageja jaoks

oleks kaasnenud info avaldamisega raskeid tagajärgi (hagejal tekkinud teatud ebamugavust

ja meeleolu langust ei saa sellisteks tagajärgedeks pidada).

13.1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt kostjaga, et maakohus on omistanud IKS § 4

kohaldamisel liialt suurt kaalu karistusandmete kehtivusele. Isiku puhul, keda ei saa lugeda

avaliku elu tegelaseks, tuleks vähemalt üldjuhul IKS § 4 järgi õigustamatuks pidada ka

kehtivate karistusandmete avaldamist, sest selliste karistusandmete avaldamiseks puudub

reeglina avalik huvi. IKS § 4 alusel isiku karistusandmete avaldamise lubatavuse

kontrollimisel on määrav avaliku huvi olemasolu selliste karistusandmete avaldamiseks

ning teiste samas sättes viidatud tingimuste täidetus, mitte see, kas karistusandmed on

karistusregistrisse kantud või sealt juba kustutatud. Praegusel juhul on oluline just see, et

tegu on hageja poolt (minevikus) toime pandud korruptsioonikuritegudega. Kostja viitab

asjakohaselt ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on karistatus küll ajutise iseloomuga

ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, kuid karistamise fakt iseloomustab isikut ja on

seetõttu püsiva tähendusega (Riigikohtu üldkogu 11. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas

nr 3-4-1-7-01, p-d 18 ja 23).

13.2. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostja on avaldanud hageja

eraelulisi andmeid. Hageja poolt minevikus toime pandud kuriteod seonduvad avaliku

võimu teostamisega. Kostja ei ole avaldanud hageja eraelu detaile, mida ei ole võimalik

seostada avaliku huviga. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et ühiskonna

liikmeid eelduslikult huvitab sellise isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ning kas

selline isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest.

Samuti ei saa nõustada maakohtu seisukohaga, et karistusandmete avaldamine kostja poolt

teenib pigem kostja enda poliitilist (era)huvi. Ringkonnakohus möönab, et andmete

avaldamine oli tõenäoliselt kantud ka parteipoliitilistest huvidest (kostja ise on samuti

poliitikas tegev). Samas ei saa sellest järeldada, et avalik huvi hageja tausta ja eelneva

tegevuse osas linna juhtimisel puudus ning avaldatu ei aidanud üldse kaasa poliitilisele

debatile. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti taotledes peab hageja

ringkonnakohtu hinnangul arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja enda

poliitiliste rivaalide kriitikaga. Kostja poolt avaldatu on osa poliitilisest debatist.

13.3. Ebaõige on hageja väide, et kostja seisukohtadega nõustudes peaks hageja sisuliselt

elu lõpuni taluma seda, et tema karistusandmeid võidakse korduvalt ilma igasuguste

piiranguteta avaldada. Kostja ei ole selliseid seisukohti menetluses avaldanud. Kostja

märgib põhjendatult, et oluline on avaldatud andmete asjakohasus avaldamise kontekstis.

13(13)

Asjakohasust saab hinnata läbi avaliku huvi andmete vastu ja andmesubjektile tekkivate

õiguste kahjustumise. Juhul kui hageja tõmbub tulevikus avalikust elust tagasi ja enam

poliitilist võimu ei taotle, siis kaob tõenäoliselt ära ka alus kõnealuste andmete

töötlemiseks hageja nõusolekuta (vt ka IKÜM art 17 (õigus olla unustatud)).

14. Eelmärgitut arvestades ei kaalu hageja õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele ringkonnakohtu arvates praegusel juhul kokkuvõttes üles kostja õigust sõna- ja

teabevabadusele. Andmete avaldamine küll kahjustab kostja õigusi, kuid see riive ei ole

asjaolusid arvestades ülemäärane. Seega võis kostja kõnealuseid andmeid töödelda ning ei

ole käitunud andmeid avaldades õigusvastaselt.

15. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja karistusandmete avaldamine eelmärgitut

arvestades õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg-te 1 ja 2 (isikuõiguste

rikkumine) järgi. Kostja käitumise õigusvastasust tuleb VÕS § 1046 lg 2 alusel kontrollida

samadest ülalkäsitletud kriteeriumidest lähtudes, nagu ka IKS § 4 rakendamise puhul.

Poolte vastandlike huvide kaalumise tulemus on ringkonnakohtu arvates sama. Asja ei ole

selles osas vaja saata maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

16. Vastusena hageja ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus, et iseenesest on

õige hageja seisukoht, et nii IKS § 4 kui ka VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine eeldab kohtult

poolte huvide võrdleval hindamisel põhineva kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuse tegemist.

Sellisesse otsusesse sekkumine kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Samas sisaldab

maakohtu otsus praegusel juhul ilmselgeid kaalutlusvigu, mis annab aluse maakohtu

otsustusse sekkuda. Maakohus on mh tuvastanud ebaõigesti andmete avaldamise eesmärgi,

leidnud ebaõigesti, et avalik huvi karistusandmete avaldamiseks puudus, sisustanud

ajakirjanduslikku eesmärki IKS § 4 tähenduses liialt kitsalt jne.

Asjaolusid, et tegelikult mõisteti hageja kohtuotsusega enamikes süüdistuse punktides

õigeks ning kuriteo läbi kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju ei tekitatud, saab hageja

vajadusel avalikkusele ise selgitada. Asjaolu, et hageja ei ole hiljem sarnaseid

õigusrikkumisi toime pannud, võib anda keskmisele meediatarbijale kinnitust sellest, et

hageja on teinud minevikus juhtunust õiged järeldused ning suudab ka edaspidi käituda

õiguskuulekalt, sh avaliku võimu teostamisel.

17. Kuna kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul töödelnud hageja isikuandmeid

õigusvastaselt, siis puudub vajadus kontrollida kahjunõude rahuldamise muid eeldusi ning

hinnata väidetava mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suurust. Menetlusökonoomia

kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse muudele väidetele.

18. Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel maakohtu

kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel mõlemas kohtuastmetes hageja kanda.

19. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulud

kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

20. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest