4-23-18/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated4-23-18/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R US Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 06.02.2023 Väärteoasja number 4-23-18 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Sissenõudja taotlus Aleksandr Käärikule asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2610,19,005676 Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee Süüdlane Aleksandr Käärik, isikukood: 38511292721; elukoht: xxxx ; e-post: xxxx
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus
määras: Rahuldada sissenõudja taotlus. Asendada Aleksandr Käärikule Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,005676 määratud tasumata rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot 3 (kolme) päeva pikkuse arestiga ning see arest asendada omakorda 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Anne Böckler ja Aleksandr Käärikule. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Pärast kohtumääruse jõustumist võtta Aleksandr Käärikul ühendust kriminaalhooldusosakonnaga. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla
2 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee; Tartu, Tiigi 78. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 04.12.2019 otsusega nr 2610,19,005676 Aleksandr Käärikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 21.12.2019. Otsus jõustus 24.12.2019. Kuna A. Käärik rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2020/281). 29.11.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 02.01.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse A. Käärikule asenduskaristuse kohaldamiseks. A. Kääriku tasumata rahatrahvi summa on 120 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas A. Käärik, et ta soovib teha üldkasulikku tööd, kuna tal on vaba aega. Isik ei tasunud enda sõnul varem ära, sest siis oli äsja lahku läinud ja olid väga rasked ajad. Ta on palju haiglas olnud, vanglas olnud lühiajaliselt ning on ka kandnud tingimisi karistust. Süüdlane on teinud ÜKT-d Annelinnas olevas surnuaias ja jäätmejaamas. Kohtu seisukoht A. Käärikul on Politseija Piirivalveameti 04.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,005676 määratud rahatrahv seniajani tasumata. A. Käärik ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et A. Käärikule määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka taotles A. Käärik aresti asemel üldkasuliku töö tegemist. Kohus ei täheldanud, et A. Käärikul oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist. A. Kääriku tasumata rahatrahvi suuruseks on 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb A. Kääriku asendusaresti pikkuseks 3 päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab A. Käärik asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb A. Käärikul temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)