1-10-5978/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-5978

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2011.a. kohtuistungil, Narva Kohtumaja, 1. Mai 2 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungisekretär Erika Skobioale Prokurör Konstantin Rostovtsev Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasja number 1-10-5978 (09240103352) Kriminaalasi Jüri Reino süüdistuses KarS § 263 p 1, 2 järgi Süüdistatav Jüri Reino

Elukoht: xxx; isikukood: 37206176536; töökoht: xxx

Varasem karistatus: väärteo-ja kriminaalkorras karistamata;

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.08.2008.a Kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 ja § 274 lg 5 Lõpetada kriminaalmenetlus Jüri Reino süüdistuses KarS § 263 p 1, 2 järgi avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur.

Kohustada Jüri Reino`t tasuma kriminaalmenetluse kulud 6 (kuus eurot) ja 77 senti ning maksma 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse hiljemalt 17. maiks 2011.a

Menetluskulud ja kindlaksmääratud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049900.

KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetlus uuendatakse kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole Jüri Reino`le määratud kohustused täidetud.

Tühistada Jüri Reino`le valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld.

KrMS § 385 p 7 järgi kohtumäärust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega.

Kuriteo asjaolud ja süüdistuse sisu

2(3) Jüri Reino 02.08.2009.a kella 04.00 paiku Narvas, Võidu 2 asuva ööklubi Geneva ruumides vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule rikkus avalikku korda. Jüri Reino süüdistatakse selles, et tema 02.08.2009. a kella 04.00 paiku, viibides alkoholijoobes avalikus kohas – Narvas, Võidu 2 asuvas ööklubis Geneva, väljendas selget lugupidamatust avalikkuse vastu, kolmandate isikute juuresolekul ja riivates nende ühiskondlikku turvatunnet, tikkus ligi ööklubi külastajate xxx ja xxx´ile, rikkudes nende rahu, pärast seda, kui ööklubi Geneva turvatöötajad xxx ja xxx hakkasid Jüri Reino õigusvastast tegevust takistama, nõudes maha rahuneda ja klubist lahkuda, ründas Jüri Reino xxx, lüües teda rusikaga näkku ja põlvega jalgevahele, millega rikkus kannatanu õigust isikupuutumatusele ja tekitas füüsilist valu. Oma tahtlikku tegevusega Jüri Reino pani toime avalikku korra rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, s.o. KarS § 263 p 1, 2 ettenähtud kuriteo.

Kohtule esitatud taotluste sisu

Kaitsja esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Kaitsja arutas asja süüdistatavaga, kes on sellega nõus, ja on valmis vabandama kannatanu ees. Ta palus prokuröri toetada seda taotlust. Kaitsja palus tähelepanu pöörata sellele, et kuriteo toimepanemise ajast on möödunud 1,5 aastat, tema kaitsealune jätkas oma tööd ja pole selle ajavahemiku jooksul mitte mingeid rikkumisi töös teinud, vaid vastupidiselt on autasustatud heade töötulemuste eest nimelise käekellaga.

Prokurör leidis, et kaitsja ja süüdistatava taotluse võib rahuldada järgmiste alustega: antud kriminaalasi on II astme kuritegu, mille eest KarS ei näe ette vangistuse näol minimaalset karistust. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ja puuduvad tema süüd raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalasja vastu puudub avalik huvi, juhindudes KrMS §-st 202 palus ta lõpetada antud asjas kriminaalmenetluse ja panna J. Reinole kohustuse tasuda mitte hiljem kui 17.05.2011.a. kriminaalmenetluse kulud summas 6,77 eurot ja maksta 1000 eurot riigituludesse.

Süüdistatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kriminaalmenetluse kulude tasumisega ning 1000 euro maksmisega riigituludesse.

Kohtu seisukoht

KrMS § 274 lg 5 järgi prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur (1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. (2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;

3(3) 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. (4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. (5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. (6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik KrMS § 202 lg 1 alusel. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on KrMS § 274 lg 5 alusel kohtul õigus kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel prokuröri ja süüdistatava taotlusel. Mõlemad, nii menetleja kui menetlusosaline, on kohtule vastava taotluse esitanud. Kaitsja on samal seisukohal. Jüri Reino`le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu on teise astme kuritegu. Vaatamata asjaolule, et süüdistuse kohaselt on tegu avaliku korra raske rikkumisega, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur, kuna ta tunnistas enda süüd ning vabandas kohtuistungil kannatanu ees ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus arvestab kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendatusele hinnangut andes seda, et süüdistatavat ei ole kordagi varem karistatud ei väärteokorras ega ka kriminaalkorras ning tema teenistusliku iseloomustuse kohaselt ei ole teda kordagi karistatud ka distsiplinaarkorras ning teda on kokku ergutatud 43-l korral. Süüdistatav oli valmis võtma endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksma kindla summa riigituludesse. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega leiab kohus, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi. Kohus määrab süüdistatavale kohustuse: tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa, s.o 1000 eurot riigituludesse hiljemalt 17. maiks 2011.a. Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud on 106 krooni.

KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi kuuluvad menetluskulud, kokku 106 krooni ehk 6, 77 eurot, hüvitamisele süüdistatava poolt.

Mari-Liis Avikson Kohtunik