2-22-126876/21 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126876

Tsiviilasi

Osaühing A F hagi S M vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2196,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing A F lepingulised esindajad Irina Metsler-

Verner, Sigrid Rahkema

Kostja: S M lepinguline esindaja Ants Kuningas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S Mlt Osaühing A F kasuks võlgnevus summas 1347,62 eurot ning

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 586,30 eurot.

3. Välja mõista S Mlt Osaühing A F kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (1105,40

eurot) alates 06.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras

0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Menetluskulud

4. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks S M poolt Osaühingule A F hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1090 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

1. Osaühing A F esitas 21.07.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2151,62 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi 01.08.2022

võlgnikule makseettepaneku. S M esitas 01.08.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati 12.08.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 05.09.2022 hagiavalduse

kostjalt võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Hageja põhiväited

-

A F OÜ (edaspidi hageja) ja S M (edaspidi kostja) sõlmisid 07.08.2019 võlatunnistuse ning

võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (edaspidi kokkulepe). Vastavalt

võlatunnistuses sätestatule loetakse võlatunnistus sõlmituks kuupäeval, mil tasuti maksegraafiku

lepingutasu ning nõustumus on antud lepingutasu maksmisega. Võlatunnistuses on märgitud

„Lisandub ühekordne lepingutasu 20.0 eurot.“. Kostja on lepingutasu maksnud 07.08.2019, mida

kinnitavad hageja andmebaasi väljavõtted ning kinnitanud sellega soovi võlatunnistuse sõlmimiseks.

Kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille hindamise kaudu tuleb

otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe kaasa tuua õiguslikke

tagajärgi. Seega tuleb selle hindamiseks, kas leping on kaudse tahteavaldusega sõlmitud, hinnata

tegu, millega kaudne tahteavaldus võiks olla väljendatud. Mõeldav ei ole, et kostja oleks „ekslikult“

tasunud lepingutasu summas 20,00 eurot, olukorras, kus kostjal ei olegi soovi võlatunnistust

sõlmida. Kostja on avaldanud hagejale tahteavalduse võlatunnistuste sõlmimiseks. Kostja asus

võlatunnistust ka täitma, millega samuti tunnistas võlatunnistuse sõlmimist. Hageja rõhutab, et

ülekande tegemisel, kostja peab lisaks enda isiku tuvastamise so PIN 1 kasutamisel, ülekande

sooritamiseks allkirjastama makse kasutades PIN2. Seega tuleneb võlatunnistusest selgelt, et tegu

tõlgendatakse kui aktsepti ning et sellest hetkest loetakse võlatunnistus sõlmituks ning juba

väljendatud tahteavaldust ehk tehtud sooritust ei saa seega pärast enam tagasi võtta. See, et kostjale

üle kolme (3) aasta hiljem enam antud võlatunnistus ei sobi, ei tähenda, et võlatunnistust, sh

tahteavaldusi saaks muuta või tagasi võtta või et kokkulepped oleks tühised. Hageja leiab, et leping

sõlmiti maksegraafikujärgse sissemakse tegemisega võlatunnistuse alusel. Hageja selgitab, et võla

tasumiseks või võlatunnistuse sõlmimiseks tuleb kostjal veebiaadressil https://self.julianus.ee/debts

autentida end panga, ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Seega on kostja iseseisvalt ning teadlikult,

omades täielikku teovõimet sisenenud hageja iseteenindusse ning sõlminud võlatunnistuse. Esimese

makse teostamisel on kostja pidanud makse allkirjastama, s.o kasutama PIN2. Võlatunnistuse

graafiku on koostanud kostja iseteeninduses endale ise, valides selleks omale sobilik ja

maksevõimelisust arvestades igakuise osamakse suuruse ning tasumise perioodi. Kostja on soovinud

tasuda võlga tema pakutud osamakse suurustes, mida hageja kostjale ka võimaldas.

-

Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla

summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik

võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks

oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab

võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes

võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse,

sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse.

Kokkuleppe tingimuste punkti 2.2. kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused

ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust, ei nõua

Võlausaldaja Võlgnikult Võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas,

kui Maksegraafikus kajastatu. Tingimuste punkti 1.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et

võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist

kokkulepet maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuse osaks

olevalt põhivõla jäägilt. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Oma eeldatavat

maksevõimet arvestades on Võlgnik Võlausaldaja koduleheküljel kätte saadavaks tehtud rakendust

kasutades koostanud maksegraafiku, milles kajastatud maksete teostamise korral on Võlgnikul

võimalik Võlgnevus, koos sellelt graafikujärgsete maksete tegemise perioodil arvestatava intressi

ja/või viivistega tasuda. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlatunnistuse tingimused vastu võtnud.

Kostja kinnitas võlatunnistuse vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning

majanduslikule seisule. Kostja on võlatunnistuse tingimustega tutvunud, nendega nõustunud ja

kokkuleppe sõlminud. Hageja on tõendanud asjaolu, et võlatunnistuse sõlmimine on olnud kostja

tahe, millega kostja on võtnud endale kohustuse täita võlatunnistust vastavalt kokku lepitud

tingimustele. Hageja siinkohal rõhutab, et käesoleva nõude aluseks on võlatunnistus ning kostja

tõendada on, et nimetatud kohustust ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja kohustatud

konstitutiivse võlatunnistuste alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja

asjaolusid peale võlatunnistuste.

-

Vastavalt võlatunnistusele on pooled, s.o hageja ja kostja kokku leppinud, et võlatunnistus

on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus

iseseisev kohustus, mis annab Võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes

käesoleva võlatunnistuse alusel ning Võlgnik kaotab õiguse esitada Võlgnevuse olemasolu, suuruse,

sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida

Võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata

mistahes varasematest asjaoludest. Võlatunnistusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

Seega on pooled omandanud lepingute (võlatunnistuste) alusel uued õigused. Seega kostja tunnistas

kohustusi hageja ees konstitutiivsete võlatunnistustega VÕS § 30 mõttes, kuna sellest tulenevalt

loodi iseseisvad kohustused. Hageja selgitab, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne)

VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti

algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle

kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes

kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle

sissenõudmist. Mõlema võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte

kokkuleppel, s.t võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid

peale võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik aga võlast vabanemiseks

esitama vastunõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on

antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära.

Kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivsete võlatunnistuste alusel, saab võlgnik esitada

vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Konstitutiivne võlatunnistus annab võlausaldajale

täiendava nõude aluse, millele võlgnik saab esitada alusetust rikastumisest tuleneva vastuväite, et

tagatavat kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või see on hiljem ära langenud ning kostja

kannab tõendamiskoormist, ehk kostja peab oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendama.

Hageja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle

tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesolevate võlatunnistuste.

-

Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse

sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (s.t kas konstitutiivne võlatunnistus

sõlmiti algse kohustuse maksma panemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse

tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada

võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Kui

võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus

kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on

need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel

põhjenduseta arvestamata jätta. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse

võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev

kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Võlatunnistuse lugemiseks

konstitutiivseks on määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Tahte

väljaselgitamise lähtealuseks on võlatunnistuses kokkulepitu sisu ja selle sõnastus (tekst). Hageja

hinnangul kinnitab käesoleval juhul kostja tahet sõlmida konstitutiivne võlatunnistus

(algkohustusest sõltumatu uus iseseisev kohustus) lisaks võlatunnistuses kokkulepitule (tekstile) ka

asjaolu, et kostja on võlatunnistuse sõlminud nõude omandajaga, sõlminud maksegraafiku,

nõustunud ka lisanduva lepingutasu (s.o 20,00 eurot) maksmise kohustusega ja selle tasunud ning

on osaliselt kokkulepet täitnud, s.t tasunud 250,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud

tahet võlatunnistust anda ja võla suurusega nõustunud (sh leppinud kokku maksegraafikus). Kostja

ei vaidlustanud enne käesolevat kohtumenetlust nõude suurust. Kuivõrd võlatunnistus ja selle lisad

on koostatud eesti keeles, ei ole alust arvata ka seda, et kostja ei saanud aru kokkuleppe sisust ja

võimalikest tagajärgedest. Võlgnik peab tõendama, et võlatunnistus on antud õigusliku aluseta VÕS

§ 1028 tähenduses. Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Kohustusest vabanemiseks ja

võlausaldaja rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud

võlga või et see on lõppenud. Kostja ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti ja tõendit, mis annaks

alust järeldada kostjal hageja ees kohustuse puudumist. Millegagi ei ole tõendatud, et võlatunnistus

on tühine või, et kostjal ei ole võlatunnistusega tunnustatud võlga või see on lõppenud.

-

Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga

hagejale kokku 1597,62 eurot, millest on põhisumma 1355,40 eurot, viivis 53,54 eurot, kahjuhüvitis

40,00 eurot, intressid 148,68 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus

võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud lepingutasu summas 20,00

eurot ning ajavahemikul 22.10.2019 – 11.06.2020 kokku 250,00 eurot, hageja arvestab laekunud

250,00 eurot põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa võlgnevus summas 1105,40 eurot (1355,40

– 250,00) ning tasumata võlg kokku 1347,62 eurot (1597,62 – 250,00).

-

Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras

0.065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 1105,40 eurot alates

viimase makse järgnevast päevast, s.o. alates 12.06.2020 kuni hagi esitamiseni 05.09.2022

kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras, s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 586,30 eurot.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas

586,30 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

06.09.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Arvestatuna ühe aasta kohta

moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1105,40 eurot x 0,065% x 365 = 262,26 eurot.

3. Kostja põhiväited

-

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, leides mh, et hagiavaldus on

esitanud oluliste puudustega. Kostja osundab, et hagi alus on ebaselge. Kuna kostjal on kohustus

esitada hagile vastuväited, siis peab menetlusse võetud nõue olema ka kostjale arusaadav. Seega on

kohtul kohustus hageja ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu

ja ulatus oleks arusaadav nii pooltele (sh kostjale) kui ka kohtule. Hageja nõude sisu ja ulatuse

kindlaksmääramiseks on vajalik hagiavalduses välja tuua ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud.

-

Hageja väite kohaselt olevat hageja ja kostja vahel sõlmitud võlakokkulepe (hageja väitel

maksekokkulepe). Kostja vaidleb sellele väitele vastu ja osundab, et kuna kostja ei ole hagejalt

midagi saanud, kusjuures kostjal puuduvad ka mistahes muud alused hageja rikastamiseks, on hageja

väide võlakokkuleppe sõlmimise kohta kostja poolt alusetu ja ebaselge. Hageja ei ole seejuures

hagiavalduses selgitanud, mis asjaoludel oleks kostja pidanud rikastama hagejat.

-

Hageja ei ole hagis selgitanud ega tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud mingi

varasem võlasuhe, mille kinnitamiseks oleks kostja pidanud võlatunnistuse andma (nn deklaratiivse

võlatunnistuse sõlmima). Samuti ei ole hageja hagiavalduses selgitanud põhjust, mis oleks näiteks

konstitutiivse võlatunnistuse andmiseks. Hageja ei ole seejuures selgitanud, mis liiki võlakohustus

on hageja arvates see väidetav „maksekokkulepe“, millele hageja hagiavalduses toetub. Kui hageja

väidab, et maksekokkulepe on viidatud dokumendi nimetuse tõlgendusest lähtuvalt kokkulepe

maksete teostamiseks, peab selliste maksete aluseks olema mingi kohustus, sh võlg vms, mida kostja

tagastama peaks. Kostja toonitab, et ei ole hagejalt mitte midagi saanud ja seetõttu ei pea ka hagejale

midagi maksma. Juhul, kui hageja väidab, et maksekokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse

võlatunnistusega, peab hageja ka selles osas hagi alust täiendama selliselt, et esitatud nõude alus

oleks selgelt arusaadav.

-

Hageja ei ole seejuures hagis välja toonud asjaolusid, mis annaksid lugeda hageja poolt

väidetud võlasuhet konstitutiivseks võlasuhteks. Kostja väidab, et hageja ja kostja vahel on olnud

mitmeid vaidlusi, sh on kostja teinud hagejale makseid varasemate ja käesolevasse tsiviilasja

mittepuutuvate kokkulepete alusel. Kostja ei ole kordagi avaldanud tahet hagejat rikastada ja jääb

selle väite juurde. Isegi juhul, kui mingi kostja makse oleks hageja poolt loetud konstitutiivse

võlatunnistuse aktseptiks, ei ole sellega kaasnenud kostja tahet hageja rikastamiseks. Samuti

puuduvad hageja ja kostja vahel varasemad võlasuhted, mis oleks ümber kujundatud hagetud

võlakohustuseks. Seega on käesoleval juhul kohaldatav alusetu rikastumise vastuväide, mille

kohaselt kohustust ei ole tekkinud ja isegi kui see oleks tekkinud on kohustus ära langenud sest

kostja saab oma võlatunnistuse tagasi võtta. Hageja poolt esitatud tekst ei ole kostja poolt koostatud

ega esitatud võlatunnistuse tekst.

-

Vaidlus ei saa olla selles, et kostja ei ole sellist võlatunnistust allkirjastanud. Hageja ei ole

esitanud võlatunnistuse andmist kostja poolt (kostja selge tahteavalduse väljendamist) ühtegi

tõendiga. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-5601 selgitanud, et võlatunnistuse (nii konstitutiivse kui ka

deklaratiivse) kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest

lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või

mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need

tüüptingimused kehtivad. Vastavalt sama lahendi p 17.2 kohaselt tuleb lisaks võlatunnistuse

kehtivuse hindamisele tüüptingimuste kohta käivate sätete alusel hinnata, kas võlatunnistus (nii

deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.

Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud väiteid ega tõendeid, millest nähtuks hagetava võlasuhte

taust ja asjaolud, mis võimaldaks muuhulgas hinnata ka võlasuhte kehtivust. Riigikohus on

selgitanud, et konstitutiivse võlatunnistuse korral saab sellega antud nõudeõiguse VÕS § 1028 jj ka

tagasi nõuda, seejuures vastuhagi esitamata. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-5601 muutnud

konstitutiivse võlatunnistuse vastuväidete vormi suhtes varasemalt vastu võetud seisukohti ja on

pidanud võimalikuks, et võlgnik ei pea esitama vastuväiteid vastuhagi vormis.

-

Hageja väidab vastuoluliselt, et sõlmiti iseseisev kohustus, kuid samas on hageja hagis välja

toonud, et: „Võlatunnistuse kohaselt on kostja kinnitanud, et (B) Võlgnik on nõustunud kinnitama

Võlausaldajale Võlgnevuse olemasolu ja suurust ning on teinud Võlausaldajale ettepaneku

Võlgnevuse osade kaupa tasumiseks.“ – mis omakorda viitab deklaratiivsele võlatunnistuse

tunnustele. Arvestades asjaolu, et vahetu kostja ise ei ole võimeline aru saama ja eristama

konstitutiivset võlatunnistust deklaratiivsest võlatunnistusest, ei oma mingit tähendust ka hageja

poolt esitatud viide tekstile, millest nähtuvalt olevat pooled sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse.

Esitatud tekstil puudub mistahes õiguslik tähendus.

-

Hageja väide, mille kohaselt olevat võlatunnistus eesti keeles koostatud ja seetõttu peaks

olema kostjale arusaadav, ei vasta tegelikkusele. Kostja osundab, et tavainimesed, kes ei tea ja ei

tunne võlatunnistuste eristamise õiguslikku spetsiifikat, ei ole võimelised vahet tegema

konstitutiivse ja deklaratiivse võlatunnistuse vahel. Kostjal ei ole kunagi olnud tahet luua iseseisvat

konstitutiivset võlatunnistust, millega hagejat rikastada. Arvestades asjaolu, et kostja on füüsiline

isik, kes ei saa tõenäoliselt isegi keskmisel arusaamise tasandil aru juriidiliste tekstide ja terminite

spetsiifikast, ei ole võimeline ka hindama ja aru saama deklaratiivse ja konstitutiivse võlatunnistuse

tekkemehhanismist ja tagajärgedest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tahe oleks suunatud

abstraktse – konstitutiivse võlatunnistuse andmisele. Kostja ei ole nimelt mitte kunagi hagejat

rikastada soovinud. Hageja poolt väidetud kohustust ei eksisteeri. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-

5601 selgitanud: Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse

võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev

kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Hageja ei ole tõendanud kostja

tahet luua iseseisev kohustus. Kostja ei ole seejuures ka ühegi vastuväite esitamise õigusest

loobunud. Kostja on selgitanud, et ei ole hagejalt mitte midagi vastu saanud ja kostjal puudub

kohustus hageja ees. Riigikohus on selitanud tsiviilasjas 2-19-5601, et: „Kui hageja tugineb nõuet

esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks

olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise

tagasinõude esitamisel (vt selle kohta lisaks käesoleva otsuse p-d 18–18.2).“ Riigikohus on lahendis

p 18.1, p 18.2 ja p 22 selgitanud, et võlatunnistuse tagasinõudmiseks ei pea esitama vastuhagi.

Lähtudes asjaolust, et hageja ei ole hagis selgitanud ega ühegi tõendiga tõendanud võlatunnistuse

aluseks olevat õigussuhet, puudub kostjal võimalus ja kohustus esitada tõendeid, mis lükkaksid

ümber hageja väited võlatunnistuse aluseks oleva õigussuhte kohta. Riigikohus lahendis täiendavalt

selgitanud, et kui võlgnik on tunnistanud võlga ilma aluseta, on võlgnikul võimalik alusetult saadud

võlatunnistuse tagasinõudmisega (VÕS § 1028) samadel tingimustel ka keelduda konstitutiivsest

võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest. Kostjal on seega võimalik selline võlatunnistus

tagasi nõuda, sest kohustust ei ole tekkinud ja kohustust eksisteeri. Kostja ei ole seejuures saanud

aru dokumendi õiguslikust tähendusest, mille alusel hageja olematut kohustust sisse nõuab. Kostja

avaldab, et võtab võlatunnistuse tagasi ning keeldub hagetud võlatunnistusest tuleneva kohustuse

täitmisest.

-

Kostja on seisukohal, et hageja poolt menetlusdokumendile lisatud png laiendusega failid ei

tõenda vaidlusaluseid asjaolusid ja ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Seega tuleb hageja 28.12.2022

menetlusdokumendi lisad jätta vastu võtmata.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tugineb oma otsuses allpool esitatud

põhjendustele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Pooled vaidlevad käesolevas asjas küsimustes, kas nõude aluseks olev võlatunnistus on

kehtiv, kas tegu on deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega ning kas tegu on hageja alusetu

rikastumisega.

7. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 2-19-5601 öelnud, mida tuleb kohtul

võlatunnistusest tuleneva nõude esitamise puhul hinnata, seda ka siis, kui pooled ei ole seda

taotlenud.

7.1.

Kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma

seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus

(võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus.

Käesolevas asjas on hageja esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et vaidlusalune võlatunnistus on

kahepoolne ehk tehinguline tunnistus. Kostja on algatanud hageja iseteeninduskeskkonnas

võlatunnistuse sõlmimise, valinud endale sobiva/jõukohase maksegraafiku ning kinnitanud

07.08.2019 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe sellega, et tasus lepingutasu 20 eurot, mida tuleb

lugeda kaudseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lõike 3 mõttes.

7.2.

Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne

(konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või

deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada

võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on

tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi

kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja

eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi,

poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe

siduda end just abstraktse kohustusega, s.t poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus

kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja

ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua

iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et

hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest

võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli

poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse

loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega,

millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega

lihtsustada selle sissenõudmist. Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud

sooritusele iseseisva, s.t selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla

sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui hageja tugineb

nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse

aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu

rikastumise tagasinõude esitamisel.

Hageja esitatud võlatunnistuses on selgesõnaliselt kirjas, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega.

Samas on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et võlatunnistuse liigi selgitamisel ei tohi piirduda

grammatilise tõlgendusega, vaid tuleb arvestada, milline on võlatunnistuse sisu ja eesmärk.

Vaidlusaluse 07.08.2019 sõlmitud võlatunnistuse eelviimases lõigus on kokku lepitud, et

võlausaldaja saab edaspidi võlatunnistuse aluseks oleva kohustuse täitmist nõuda vaid selle

võlatunnistuse alusel ning teiselt poolt loobub võlgnik õigusest esitada võlgnevuse olemasolu,

suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid,

mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist.

Kostja on küll väitnud, et juriidilise oskusteabeta isikuna ei olnud ta võimeline hindama ja aru saama

konstitutiivse võlatunnistuse tekkemehhanismist ja tagajärgedest, ent viidatud punktist peaks

keskmine mõistlik inimene siiski aru saama, et võlatunnistuse sõlmimise tagajärjeks on see, et

seniste kohustuste asemele tekib uus kohustus ja selle aluseks olevaid nõudeid hageja muul moel

kui selle võlatunnistuse alusel välja ei nõua. Ehk siis – mõistmata terminit „konstitutiivne

võlatunnistus“ on sõlmitud kokkuleppest keskmisel mõistlikul isikul võimalik aru saada, et pooled

alustavad seniste kohustuste osas n-ö puhtalt lehelt. Kuna hageja on tõendanud, et võlatunnistuse

sõlmimise algatas kostja, leiab kohus, et kostja tahe oli sõlmida võlatunnistus just sellisel kujul ehk

konstitutiivselt. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega.

7.3.

Juhul kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas

võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistuse kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul

on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus

on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud

lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu

kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 mõttes. Tüüptingimustel sõlmitud

võlatunnistuse korral peab kohus arvestama tüüptingimusi reguleerivate VÕS-i sätetega, mh

tüüptingimuste tõlgendamist reguleeriva VÕS §-ga 39 ja tüüptingimuste tühisust ettenägeva VÕS

§-ga 42. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle

tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. Kui võlgnik annab

võlatunnistuse võlausaldaja ettevalmistatud dokumendi osana, tuleb kohtul kontrollida, kas

võlatunnistus on tüüptingimusena (sh VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi) kehtiv.

Käesolevas asjas on 07.08.2019 sõlmitud võlatunnistus valmistatud ette hageja/võlausaldaja

iseteeninduskeskkonnas ehk suures osas võlatunnistusest on tegu tüüptingimuste kasutamisega.

Kostjal/võlgnikul oli võimalus valida vaid jõukohane kuumakse suurus ja maksete tasumise

kuupäev. Niisiis peab kohus hindama, kas kõnealused tüüptingimused võivad olla tühised, kuna

kahjustavad teist poolt ebamõistlikult. Vaidlusaluses võlatunnistuses ja sellega koos sõlmitud

maksekokkuleppes on kostja tunnistanud enda võlgnevust hagejale summas 1597,62 eurot, valinud

endale sobiva maksegraafiku (igakuiselt summas 140 eurot, v.a esimene ja viimane makse; kestus

alates võlatunnistuse sõlmimisest 13 kuud). Viivise määraks on kokku lepitud 0,065% päevas.

Maksekokkuleppe tüüptingimused käsitlevad võlgniku kinnitust, et ta on teadlik võlgnevuse sisust

ja selle tekkimise alustest; võlgnik on nõustunud kinnitama võlgnevuse olemasolu ja suurust ja

teinud ettepaneku võlgnevuse osade kaupa tasumiseks; kui võlgnik tasub võlatunnistuses toodud

maksegraafiku järgselt oma kohustusi, siis loobub võlausaldaja muul moel võlgnevuse sisse

nõudmisest.

Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimused on poolte vahel tasakaalus (kostja tunnistab võlga ja asub

seda tasuma, hageja loobub õigusest võlgnevust makseperioodil sisse nõuda) ega kahjusta kumbagi

poolt ebamõistlikult. Samuti ei sunnita kostjat kui eeldatavalt nõrgemat poolt selles õigussuhtes

loobuma oma õiguskaitsevahenditest, ei panda talle täiendavat tõendamiskoormust vmt

ebaproportsionaalset kohustust. Samuti ei saa pidada ebaproportsionaalselt koormavaks

tüüptingimusena kehtestatud viivisemäära 0,065% päevas ehk 23,73–23,79% aastas. Riigikohtu

poolt lahendis asjas nr 3-2-1-25-16 on öeldud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.t aastas

24% ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine, käesoleval juhul jääb viivise määr

sellest allapoole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et tüüptingimused kehtivad ja seega on kehtiv ka võlatunnistus kui

tehing.

8. Kostja on lisaks esitanud võlatunnistusele vastuväite tulenevalt alusetu rikastumise sätetest.

Hageja leidis, et sellisel juhul peaks kostja esitama vastuhagi ja põhjendama oma nõuet hagile

kehtestatud viisil. Kostja vaidles sellele vastu, osundades Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-

5601, milles Riigikohus muutis oma varasemat seisukohta, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja on

esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik võlast vabanemiseks esitada

alusetust rikastumisest tulenevaid vastuväiteid võlale üksnes VÕS § 1028 jj alusel vastuhagi vormis.

Riigikohus leidis, et kui võlga on tunnistatud ilma õigusliku aluseta, on võlgnikul võimalik alusetult

saadud võlatunnistuse tagasinõudmisega (VÕS § 1028) samadel tingimustel ka keelduda

konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest (sõltumata alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumisest). Selline õigus tuleneb seaduse üldisest põhimõttest, mis on väljendatud

VÕS §-s 110 kohustuse täitmisest keeldumise õiguses, sh võlgniku aegunud nõude puhul (VÕS §

110 lg-d 1 ja 4), tasaarvestust ettenägevates sätetes (VÕS § 197 jj, mh § 200 lg 2) ning muudes

sätetes, mis annavad võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest võlausaldajast tuleneva

asjaolu tõttu. Konstitutiivne võlatunnistus annab võlausaldajale täiendava nõude aluse, millele

võlgnik saab esitada alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg 1) tuleneva vastuväite, et tagatavat

kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või see on hiljem ära langenud. Kui hageja esitab

kostja vastu nõude, tuginedes konstitutiivsele võlatunnistusele ja kostja võlgnikuna tugineb

asjaoludele, millest järeldub, et võlatunnistusega tagatavat kohustust ei eksisteeri, siis on kostja

(võlgnik) kas otseselt või kaudselt esitanud alusetust rikastumisest tuleneva vastuväite, mille sisu on

konstitutiivse võlatunnistusega võlausaldajale antud nõudeõiguse üleandmise alusetus VÕS § 1028

lg 1 mõttes. Sellisel juhul tuleb võlgniku vastuväidet kohtul ka sisuliselt hinnata, s.t tuvastada, kas

kostjal on hageja vastu VÕS § 1028 lg-st 1 ja § 1032 lg 1 esimesest lausest tulenev nõue saada tagasi

hagejale konstitutiivse võlatunnistusega antud nõudeõigus. Ilma võlgniku vastuväidet hindamata ei

saa kohus konstitutiivsele võlatunnistusele tuginevat võlausaldaja (hageja) nõuet rahuldada. Kui

kostja esitab sellise vastuväite, peab kostja oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendama

samal viisil, mil ta kannaks tõendamiskoormust juhul, kui ta oleks esitanud hageja vastu

võlatunnistusega võlausaldajale antud nõudeõiguse tagasisaamiseks alusetust rikastumisest tuleneva

hagi.

TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt on kumbki pool kohustatud hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja esitas võlatunnistusel

põhinevale nõudele vastuväite, et võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet ei ole olemas, oleks kostjal

tulnud oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 2-13-34922).

Praeguses vaidluses on kostja küll korduvalt väitnud, et ta ei ole kunagi soovinud hagejat alusetult

rikastada ja vaidlusalune võlatunnistuse alusel nõude rahuldamine seda teeks, ent ta ei ole esitanud

kohtule ühtegi tõendit, mis seda väidet põhistaks. Seega leiab kohus, et kostja paljasõnaline

vastuväide tuleb jätta tähelepanuta.

9. Kostja esitas 18.01.2023 saabunud lõplikus seisukohas kohtule taotluse, et kohus jätaks

hageja 28.12.2022 menetlusdokumendile lisatud .png-laiendusega failid vastu võtmata. Kohus juhib

tähelepanu, et tegu on hageja e-kirja n-ö allkirjaosas olevate pildifailidega ettevõtete logodest, mida

hageja ei ole esitanud tõenditena või muude menetluses tähtsust omavate dokumentidena, mistõttu

jätab kohus kostja vastava taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

11. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle punktide 1 ja 7 kohaselt on

kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

12. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi

asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 74,11 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud

täiendava riigilõivu näol 275,89 eurot, kokku 350 eurot. Hageja taotles õigusabikulu summas 960,

sh 20 eurot tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja esitamisest (TsMS § 4842)

ja 940 eurot 7 tunni ja 50 minuti eest määraga 120 eurot tund käibemaksuta.

13. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on üle paisutatud. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud õigusabikulu tunnimäär suuremas ulatuses kui 120 eurot koos käibemaksuga tunni

õigusabi kohta (100 eurot käibemaksuta tunnis).

Kohus leiab, et hageja õigusabi tunnimäär on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja põhjendatud.

14. Lisaks leiab kostja, et hageja menetlusdokumentides korratakse läbivalt varasemat teksti

paisutamaks dokumentide mahtu. Samuti leiab kostja, et hageja õigusabikulu 2 tundi ja 50 minutit

on põhjendamatu, kuna täiendavaid dokumente tsiviilasja toimikust ei nähtu. Sarnased vastuväited

on kostjal ka järgnevate menetluskulude kohta (21.11.2022 menetlusdokument, 28.12.2022

menetlusdokument)

Kohus leiab, et hageja mõistlik ajakulu käesolevas asjas on 6 tundi, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult

keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi koostamisel ei

pidanud hageja esindaja läbi töötama suures mahus dokumente, asi oli esindajale tuttav juba

eelnevalt ettevalmistatud maksekäsu kiirmenetlusest ning käesolev hagi ei ole mahukas. Kohased

on kostja argumendid korduvuste osas menetlusdokumentides ja viited lisadokumentide

läbitöötamisele. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks seega 740 eurot, koos

riigilõivuga niisiis 1090 eurot.

15. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise

taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik