3-21-2083/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2083

Haldusasi

Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu kaebus

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.01.2021 kirja nr

4-3/261-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10

korteriühistu, esindaja Urmas Meos

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Kenneth Rivis

Kolmas isik – OSAÜHING GIZA, esindaja v.adv Alo

Pormeister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-

2083 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need

ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

2. Mõista Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistult välja OSAÜHINGU GIZA

apellatsioonimenetluse kulu 562,50 (viissada kuuskümmend kaks eurot 50 senti) eurot.

Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.03.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-2083

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu (kaebaja, KÜ) esitas 20.07.2020 Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 asuvas kaupluses

tehtavate tööde osas järelevalve läbiviimiseks. Pärast asjaolude selgitamist ja 28.07.2020

paikvaatlust tegi TLPA Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 mitteeluruumi nr M56 omanikule

OSAÜHINGULE GIZA (OÜ Giza) 29.07.2020 ettekirjutuse, millega kohustas osaühingut

peatama kohe, kuid mitte hiljem kui 29.07.2020 kõik Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 mitteeluruumis

nr M56 teostatavad ehitustööd. Ehitustööde jätkamine oli ettekirjutuse kohaselt lubatud üksnes

pärast ehitusteatise ja ehitusprojekti kinnitamist TLPA poolt. TLPA tuvastas 05.08.2020

paikvaatlusel, et ehitustööd jätkuvad ja koostas samal päeval OÜ-le Giza hoiatuse, millega

rakendas ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha.

2. Ehitisregistris võeti 14.09.2020 menetlusse OÜ Giza ehitusteatis ja TLPA kaasas kaebaja

samal päeval ehitusteatise menetlusse. Kaebaja ehitusteatise ega -projekti kohta märkuseid ei

esitanud. TLPA seadis 26.01.2021 kirjaga OÜ-le Giza lisatingimuse, mille kohaselt peab enne

ehitamise alustamist olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti

ekspertiis, ning luges ehitusteatise 27.01.2021 teavitatuks. Ehitusprojekti ekspertiis esitati

TLPA-le 06.07.2021.

3. Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu esitas 13.09.2021 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, mis võeti menetlusse TLPA 11.12.2020 ehitusteatise nr

2011201/23138 ja TLPA 26.01.2021 kirja nr 4-3/261-1 tühistamise nõuetes.

Maja sisevõrkudes tehtavad omavolilised muudatused ja projektita ümberehitused mõjutavad

otseselt kogu elamu toimimist ning avaldavad otsest mõju maja kui arhitektuurilise ja insener-

tehnilise terviku toimimisele.

Kaebaja on gaasi-, kütte- ja elektrivarustuse osas kolmandale isikule tehniliste tingimuste

pakkujaks. Projekteerimise käigus ei ole kordagi kaebajaga kontakteerutud ega tehniliste

võimalustega tutvutud. Kaebajal ei ole teiste kaasomanike huve kahjustamata võimalik tagada

kolmandale isikule projekteeritud gaasi-, kütte- ja elektrivõimsusi. Näiteks on kolmandal isikul

projekti kohaselt vaja 63A elektrivõimsust, kuid kuna kõigi kaasomanike elektrivarustus toimub

läbi liitumis- ja jaotuskilbi, on võimalik anda vaid 25A. Projekti sellisel kujul kinnitamisega jäi

endiselt kolmanda isiku ruumidesse ka peakilp, mis toidab ühte kaasomanikku Radiocom OÜ-

d. Nii on kolmandal isikul võimalik Radiocom OÜ elekter välja lülitada, mida ta ka tegi. Ka ei

ole kolmas isik selgitanud, mida ta soovib kuumutusseadmetel kuumutada; nt rasva

kuumutamisel peab kanalisatsioonis olema ka rasvapüüdja. Võrreldes elamu algse projektiga ei

ole projektimuudatusi põhjendatud.

3-21-2083

3(11)

Kaebaja õigusi rikub kogu ehitustegevus, mis jääb väljapoole kolmanda isiku äripinda. Kolmas

isik alustas ilma kaasomanike nõusolekuta ulatuslike lammutustöödega juulis 2020 ja tegi ka

elamu trepikoja kandeseina ukseava ilma projektita. Tulevaste restoranikülastajate vaba pääs

trepikotta ohustab kaasomanike julgeolekut. Kolmanda isiku väitel on ust vaja evakuatsiooni

jaoks, kuid Päästeameti vastusest nähtuvalt ei ole täiendavaid evakuatsiooniuksi vaja ja oleks

piisanud ka Vase tänaval olevatest ustest. Hõbeda tänava poolse uue ukse osas jäeti täielikult

kõrvale, kas seda ust on üldse vaja. Uksel on varikatuse kronšteinid, kuid varikatusest pole

esitatud TLPA-le fassaadipiltigi. Projekteeritud uued ventilatsioonikorstnad jäävad lähimast

korteriaknast vaid 4,5 m kaugusele. Projekt näeb ette ava välisseina, millega blokeeritakse

korteriühistu liikmete kasutuses olevad kolm parklakohta, kuna projekteeritud estakaadi ja uksi

ei ole võimalik autode parkides kasutada. Nimetatu rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna

projekteerimisega, mis on saanud ehitusteatise näol TLPA heakskiidu, ei saa parkimiskohti

ümber projekteerida. Nimetatud kohas on parkla juba 2008. a-st alates.

Projekt ei käsitle 60-ne projektis märgitud restorani või poe külastaja liikluskorraldust,

parkimist tänaval, samuti restorani ja poe jäätmekäitlust. Restorani ja poe jäätmemajandus

erineb oluliselt korteriomanike jäätmetekitamisest. Projekt ei käsitle, kas ja mis laadi ning mis

mahus prügi restoran või pood tekitab, kui palju peab olema jäätmekonteinereid ja kus nad

asuvad. Elamu ümbruses ühiskasutuses olev ruum on piiratud. Seega ei ole ka teoreetilist kohta

jäätmemahutitele.

Kaebajat ei ole kolmanda isiku poolt projekteerimisse kaasatud. Ehitusteatise menetlusse ei

kaasanud kaebajat ka TLPA.

Ehitusprojekti ventilatsiooniosa ega kütteosa projekteerijatel ei ole nõutud pädevust.

Kaebajale ei ole ehitusprojekti esitatud ja kaebajale teadaolevalt ei ole olemas nõuetekohast

lõplikku projekti, millele on tehtud kohane ekspertiis. Ekspertiis oleks tulnud teha iga osa kohta

eraldi. Ekspertiisi teinud isikutel ei olnud ekspertiisi tegemise õigust (kutsetunnistuste kehtivus

lõppes 06.06.2021).

Kaebajale ei ole esitatud projekteerimise lähteülesannet, mistõttu ei ole kaebajal võimalik

veenduda, millega kolmas isik üldse soovib endistes kaupluseruumides tegeleda.

Ventilatsiooniavade ja gaasipliitide projekteerimine viitab kolmanda isiku tegelikule

kavatsusele kasutada kaupluseruume restoranina.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaupluse rekonstrueerimisprojekti kohaselt on planeeritud järgnevad kaasomandisse tehtavad

muudatused: välisuks Hõbeda tänava poole, evakuatsioonipääs elamu trepikotta puhkeruumist,

siseaknad müügisaali ja kontorite vahel, kaks ventilatsiooni sissepuhkeresti seintesse ja katusele

kolm väljapuhkekorstent. Nimetatud muudatused ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid.

Kaasomandivaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse ja samuti ei saa kaasomandivaidlusi

lahendada vastustaja ehitusteatise menetluses.

Ehitusprojekti gaasivarustuse, elektripaigaldise ja küttesüsteemi renoveerimise projektidest ei

nähtu kaebajale mingeid kohustusi kaupluse gaasi-, elektri- ja küttevarustuse osas. Projekti

kohaselt paigutatakse kommunikatsioonide osas eraldi mõõturid.

Projekteeritud evakuatsioonipääs on kasutamiseks ette nähtud vaid erakorralisel juhul eeskätt

tulekahju korral. Seega ei pääse kaupluse külastajad kaebaja kirjeldatud viisil trepikotta.

Hõbeda tänava poole rajatava sissepääsu juures asuv nn parkla ei ole parkla, vaid isetekkelised

parkimiskohad, mis asuvad kõnniteel ega ole ametlikud. Tegelikult on hoone parkimine

3-21-2083

4(11)

lahendatud hoovisiseselt, kuhu on juurdepääs Vase tänavalt Tina tänava poolsest otsast. Õiguste

rikkumiseks ei saa nimetada parkimisvõimaluse puudumist kohas, kus parkimist ette nähtud ei

ole. Kavandatud kaldega sissepääs (kauba transpordiks ja invasissepääs) on projekteeritud

maapinna kalletega minimaalse kõrguste vahega. Kõnniteel liiklejaid segavat pandust või

estakaadi ei ole ette nähtud. Seega ei riku rajatav sissepääs kaebaja õigusi.

Ventilatsiooni põhiprojekti kohaselt paigutatakse ventilatsiooni agregaadi õhuvõtu ja

väljatõmbe poolele normikohased filtrid ja projektikohaste normide ja parameetrite järgimist

kontrollib vastustaja kasutusteatise või kasutusloa menetluses. Kaupluse tegevusest tekkida

võivad lõhna- või mürahäiringud hoitakse ära asjakohaste insenertehniliste lahendustega.

Samad ruumid on juba varem olnud kauplusena kasutusel.

Tellija poolt projekteerijale antud lähteülesande alusel ei otsustata ehitusteatise teavitatuks

lugemist. Ehitusteatise üle otsustatakse üksnes ehitusprojekti alusel. Tellija lähteülesanne võib

olla projekteerijale antud ka suuliselt. Lähteülesanne kajastub alati ehitusteatise või ehitusloa

aluseks olevas ehitusprojektis – praegusel juhul on kolmanda isiku sooviks rekonstrueerida juba

varem hoones olemas olnud kaupluse ruumid koos kõigi kaupluse juurde kuuluvate

kommunikatsioonidega ja võtta need ruumid taas kauplusena kasutusele.

Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ning ehitusteatise aluseks olevale

ehitusprojektile on pädevate isikute poolt tehtud ekspertiis, milles on projekt hinnatud

nõuetekohaseks.

5. OÜ Giza palus jätta kaebuse rahuldamata.

Hõbeda tn 7 // Vase tn 10, Tallinn asuvas majas oli vanasti kauplus ja ruumid olid algselt

kavandatud kaupluseks. Kauplusel oli oma logistikaskeem kaupade kohaletoimetamiseks ja

müümiseks ning evakuatsiooniväljapääs. Kaupluse ruumid tervikuna jagunesid kaheks osaks:

M55

ja

M56,

millest

kumbki

müüdi

erinevatele

omanikele

eraldi.

Nii

läks

evakuatsiooniväljapääs ja kauba toimetamine kauplusesse hoovist ruumide M55 omaniku kätte,

kes need hiljem sulges. M56 kaupluse ruumid said ainult kaks sisse- ja väljapääsu ust Vase

tänava poolt. Kaupluse logistiline skeem oli häiritud. Kolmanda isiku poolt ruumide

rekonstrueerimise projekt on taastanud logistika, mis vastab kõikidele standarditele ja nõuetele.

Projekt vastab ehitusteatises näidatud kasutusotstarbele. Ruumide kasutamise otstarveteks on

büroohoone ja kaubandushoone. Kolmas isik ei kavatse rajada ruumidesse restorani.

Ehitusteatise projektidokumentatsioon on koostatud vastavalt kehtivatele normidele ja

ajakohane. Ehitamine on seaduslik ja ehitusprojektile on tehtud ekspertiis. Kaebajale ei panda

projektiga gaasi-, elektri- ja küttevarustuse osas kohustusi. Ehitusregistri andmetel on kogu

majas olemas elektri-, vee- ja gaasivarustus ning kanalisatsioon. Kaupluse pinnal olemasolevate

kommunikatsioonide uuendamine (elektrijuhtmete, vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus,

põrandaküttetorude paigaldamine jne) ei tekita ühistule juurde kohustusi. Ehitusprojekti

kohaselt paigaldatakse kommunikatsioonide osas ka eraldi mõõturid. Kolmandal isikul on ka

eraldi elektrileping AS-ga Eesti Energia. Kaebaja ei ole selle lepingu pool ega nende teenuste

vahendaja.

Evakuatsioonikäigu rajamine ei too kaasa kaasomandi muutumist ega riku kaebaja ega

kaasomanike õigusi muu hulgas põhjusel, et trepikorrusel pole ainsatki korteriust. M56

kaupluse ruumidest väljapääs läbi trepiplatsi toimub Vase tn ja maja sisehoovi ehk kohta, kus

algselt oli varuväljapääs ja kauba poodi toimetamine.

Esialgu

oli

kauplusesse

maja

ehituse

käigus

projekteeritud

sundsisse-

ja

väljatõmbeventilatsioon, mis aja jooksul lagunes. Ruumide rekonstrueerimise käigus kasutati

3-21-2083

5(11)

osaliselt uue ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ära olemasolevad vanad augud hoone

seintes ja katuses. Kaebaja ja kaasomanike õiguseid see ei riku. Võimaliku müra ja lõhna

tõkestamiseks on torustikesse paigaldatud spetsiaalsed summutid ja filtrid.

Hõbeda tn sissepääs ehitatakse hoone seina servale ja see ei riku parkimisvõimalusi. Liiati ei

ole ametlikke parkimiskohti täiendava sissepääsu kohas kunagi olnudki. Lisasissepääsu

rajamine ei takista elanikel parkimiskohtade loomist või kasutamist ja ka invasissepääs on

võimalik rajada nii, et see parkimist ei sega.

Kolmanda isiku omandis olevate ruumide kasutamisega seonduva jäätmekäitluse lahendamist

ehitusteatise menetluses ei nõua ehitusseadustik (EhS) ega ehitusprojektile esitatavad nõuded

ning ilmselge on see, et kolmas isik korraldab enda jäätmete äraveo. Hoone vaidlusalune osa on

varem olnud kasutuses kauplusena, mistõttu on nii parkimislahendus kui ka jäätmekäitlus varem

olnud lahendatud ning kaupluse sisseseade uuendamine ei mõjuta neid küsimusi. Tegemist ei

ole uue hoone püstitamisega ega olemasoleva hoone laiendamisega, vaid varasemalt olemas

olnud kaupluse rekonstrueerimisega olemasolevas mahus, mistõttu ei ole alust nõuda eraldi

projekti parkimis- ega jäätmekorralduse lahendamiseks.

Kaebaja oli TLPA ehitusteatise menetlusse kaasatud ja talle võimaldati juurdepääs kõigile

ehitusteatisega seotud dokumentidele. Kõik ehitusteatisega seotud dokumendid olid

ehitisregistri veebilehel kättesaadavad. Kaebaja ega ükski kinnistu kaasomanik ei esitanud

sisulisi ettepanekuid ega märkuseid projekti kohta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1275 eurot ja jättis menetlusosaliste muud

menetluskulud nende endi kanda.

Kuigi vastustaja 26.01.2021 kiri on haldusakt EhS § 36 lg 6 alusel, ei ole haldusaktiks

ehitusteatis. Kohus parandab menetlusse võetud nõude ‒ kaebaja taotleb TLPA 26.01.2021 kirja

nr 4-3/261-1 tühistamist. Kirja kui haldusakti tühistamisel muutub ka ehitusteatis

mitteaktsepteerituks ehk ehitamine ei ole lubatud. Kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest

tulenevalt ei pea kohus vajalikuks ühtegi nõuet tagastada, vaid üksnes nõuet tõlgendada, mis ei

muuda vaidluse sisu ega ulatust.

Ehitusteatises sooviti hoone kaupluseosa ümberehitamist (EhS § 4 lg 3). Ehitusteatisega koos

esitatud eelprojekti seletuskirja kohaselt oli ümberprojekteeritavates ruumides kauplus, ruumid

on seisnud tühjalt. Tegemist ei ole hoone osa kasutusotstarbe muutmisega. Hoone osa on olnud

kasutusest väljas ning selles on vaja teha uuendusi, et ruume uuesti kauplusena kasutusele võtta.

Osa ümberehitustöödest viitab ka sellele, et hoone osa korrastatakse, et see vastaks uuenenud

ootustele (invajuurdepääs, invatualett, kaasaegne puhkeruum ja evakuatsioonipääs).

Olukorras, kus tegemist on juba senise kaupluse ruumidega, mille osas toimuvad sisemised

uuendustööd, ei ole enam võimalik vaielda küsimuse üle, kas hoone osa võiks üldse kauplusena

kasutada. Faktiliselt võinuks hoone osa kasutusele võtta kauplusena ka ümberehitustöid

tegemata või tehes üksnes töid, mis ei nõua vastustaja EhS korras teavitamist. EhS kohases

ehitusteatise menetluses, kus uuendatakse kaupluse sisseseadet, ei lahendata jäätmekäitluse ega

parkimise küsimusi. Tegemist ei ole uue ehitise ega olemasoleva ehitise kasutusala muutmisega,

mis võiks nõuda nende küsimuste analüüsimist.

Kaasomandi mõttelisel osal muudatuste tegemine ja selles kokku leppimine toimub

tsiviilõiguslike normide kohaselt. Tsiviilkorras lahendatakse vaidluseid ka selle üle, kuidas

toimub hoone ühiste kulude kandmine, olgu selleks siis kommunikatsioonide loomise,

asendamise, parandamise või kasutuse kulud või jäätmeveo kulud (sh uute konteinerite

3-21-2083

6(11)

paigaldamine või tihedam tühjendus). Projektis märgitud peakaitse suurus (63A) ei tähenda

seda, et kolmandal isikul on selline elektrivajadus või tekiks sellest tulenevalt nõudeõigus

kaebaja vastu. Ehitusloa, -teatise või projektiga ei reguleerita kaasomanike vahel, kes, kui palju

ja milliseid elektri- või gaasiseadmeid kasutada võib. Ka Radiocom OÜ-sse puutuv ei puuduta

kaebaja õiguseid.

Kohus ei käsitle juba 2020. a-l enne ehitusteatise aktsepteerimist toimunud lammutustöid, kuna

need ei ole praeguse vaidluse ese. Omaalgatuslike ehitustööde tagajärjeks ei ole see, et mistahes

seadustamiskatsetest tuleb keelduda. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisnevad

sisevõrkudes tehtavad tööd, mis mõjutavad maja arhitektuurilist ja insenertehnilist tervikut.

Nagu nähtub eelprojektist, säilitatakse kogu kandesüsteem, katusekonstruktsioon ja

konstruktiivne lahendus, mistõttu ei nähtu kaebaja viidatud terviku rikkumist.

Evakuatsioonipääs asub kaupluse põhiplaani kohaselt esiku, puhkeruumi ja kontori juures, kuhu

kaupluse külastajatel puudub otsene juurdepääs. Põhiplaanil toodut arvestades ei ole usutav, et

evakuatsioonipääsu kasutataks kaupluse külastajate poolt igapäevaselt, kui kaupluse

põhiruumidest on vähemalt kolm väljapääsu tänavale. Juhul kui ainsaks väljapääsuks tuleohu

eest pääsemiseks on evakuatsiooniuks korterelamu trepikotta, on tegemist sellise erakorralise

olukorraga, mida kaebajal tuleb inimeste elude päästmiseks taluda ja mis ei ole ilmselgelt

kaebajale määratud ülemäärane kohustus.

Ventilatsiooni ja kütteosa projekteerijate pädevuse osas nõustub kohus HKMS § 165 lg 2 alusel

vastustajaga, et ehitusteatise korral ei ole pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamine seaduse

kohaselt nõutav. Vastustaja on samas viidanud ka isikute asjakohasele pädevusele.

Kuna kohus hindab vastustaja 26.01.2021 kirja õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS

§ 158 lg 2), ei mõjuta haldusakti õiguspärasust see, kas hiljem (s.o juulis 2021) on haldusaktis

seatud tingimus täidetud õiguspäraselt. Isegi siis, kui lugeda ka ehitusprojekti ekspertiisi

faktilise tegemise küsimus praeguse haldusasja osaks, ei tooks see kaasa kaebuse rahuldamist.

Kuigi ehitusprojekti ekspertiisi allkirjastamise hetkel 06.07.2021 olid ekspertiisi läbi viinud

ekspertide kutsetunnistused kehtivuse kaotanud, on mõlemad eksperdid Kutseregistri kohaselt

pärast ekspertiisi allkirjastamist saanud uued kutsetunnistused. Ekspertiisis on selgitatud, et

pädevate vastutavate inseneride kutsed on taastõendamisel-pikendamisel. Ka formaalse

minetuse möönmisel ei ole sisuliselt kahtluse all see, et ekspertiisi viisid läbi vajalikke teadmisi,

oskusi ja kogemusi omavad isikud. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kuidas nimetatud asjaolu

saaks rikkuda kaebaja õiguseid.

Vastustaja 26.01.2021 kirjas toodud kohustus esitada ehitusprojekt ning viia läbi ekspertiis ei

ole suunatud sellele, et kolmas isik pidi ehitusprojekti ja ekspertiisi esitama kaebajale. Kui

kaebaja ei ole saanud projekti või ekspertiisiga tutvuda (millega ta eelduslikult on siiski tutvuda

saanud), ei mõjuta see 26.01.2021 kirja õiguspärasust. Ekspertiis on läbi viidud ning vastustaja

on selle heaks kiitnud. Vastustajal ei olnud ka kohustust omal algatusel tutvustada kaebajale

eelnevates projektides tehtud muudatusi ja parandusi. Kohtuasja esemeks ei ole eelnevad

projektid ega kolmanda isiku lähteülesanne projekteerijale. Seetõttu ei pea kaebajale andma ka

ülevaadet, mis oli teise isiku mõttekäik või arutlused (sh lähteülesanne), millega jõuti lõpliku

tulemuseni. Kaebajat ei tulnud kaasata ka kolmanda isiku ja projekteerija aruteludesse või

kohtumistele. Kaebaja on 28.09.2021 seisukoha lisana esitanud ehitusteatise märkused ja

kommentaarid, millest nähtub, et kaebajale on olnud vastav osa juurdepääsetav. Lähteülesanne

ei mõjuta ehitusprojekti nõuetekohasust või ehitusteatise õiguspärasust. Kolmandal isikul on

õigus ehitada vaid vastustaja heakskiidu saanud ja ekspertiisi läbinud ehitusprojekti alusel, sh

vastavalt kasutusotstarbele.

3-21-2083

7(11)

Kaebaja oli ehitusteatise menetlusse kaasatud, sh saadeti kaebajale teavitus ehitusteatise

esitamisest samale e-posti aadressile, millelt kaebaja ise vastustaja ehitusjärelevalve osakonda

2020. a suvel ehitustegevusest teavitas ning millelt on esitanud kaebuse. Asjaolu, et kaebaja ei

reageerinud ehitisregistrist saadetud teavitusele ega esitanud tähtaegselt vastuväiteid, ei

tähenda, et teda ei ole ehitusteatise menetlusse kaasatud. Kaebajale anti võimalus kaasa rääkida

ehitusteatise menetluses, s.o enne 26.01.2021 haldusakti andmist, kus ehitusteatis aktsepteeriti

eelprojekti alusel.

Kaebaja on viidanud, et ventilatsioonikorstnad jäävad lähimast aknast vaid 4,5 m kaugusele.

Vastustaja on õigesti viidanud, et ventilatsiooni põhiprojekti ehituskirjelduse seletuskirja

kohaselt on ette nähtud nii filtrid kui ka mürasummutid (p-d 7.4 ja 7.6). Müra piirväärtusi on

selgitatud ka lehekülgedel 6‒7. Projekti kohaselt peab ehitatav ventilatsioonisüsteem vastama

müra normtasemetele. Ventilatsioonist tulenevad müra- ja lõhnahäiringud ei ole ehitamise, vaid

kasutamisega kaasneda võivad riskid, mida hinnatakse kasutusteatise andmise menetluses.

Mürasummutust on käsitletud ka läbiviidud ekspertiisis.

Kaebaja on märkinud kommunikatsioonide osas, et rasva kuumutamisel (pliidil vms) peab

kanalisatsioonis olema rasvapüüdja. Tegemist on avaliku õigusega keskkonnakaitsele, mille

kaitseks kaebaja kohtusse pöörduda ei saa. Lisaks on veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti

seletuskirjas selgitatud, et ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Kaupluse heitvesi ei sisalda aineid üle lubatud

kontsentratsioonipiiri ja nad vastavad olmevetele seatud kriteeriumidele (lk 6). Seega on

võimalik kasutusteatise menetluses või hilisemalt järelevalve läbiviimisel nõuda ka selle

eesmärgi täitmist.

Hõbeda tänava poolse sissepääsu ja parkimiskohtade kaotamise osas ei nähtu kohtule kaebaja

õiguste riivet. Hõbeda tänava poole varikatuse paigaldamine ei saa riivata kaebaja õiguseid.

Vastustaja on ka selgitanud, et Hõbeda tn pool ei ole hoone ees parkimiskohti ja need on n-ö

isetekkelised. Kui kinnistul ei ole selles kohas parkimist ette nähtud, ei saa samasse suunda

lisasissepääsu rajamine ka kaebaja õiguseid riivata.

Asjast ei nähtu, et faktiliselt sooviks kolmas isik hoonet kasutada millegi muu kui kauplusena.

Ühel juhul (ventilatsiooni põhiprojekti ehituskirjelduse lk 8) on küll mainitud restorani, kuid nt

põhiplaanil kui ka läbivalt seletuskirjas, samuti läbiviidud ekspertiisis on kirjeldatud kaupluse

rekonstrueerimist. Ka juhul kui kolmas isik asub kasutama ruume restoranina, ei mõjuta see

vastustaja

haldusakti

õiguspärasust.

Ehitusteatis

on

aktsepteeritud

olemasoleva

kasutusotstarbega (büroohoone, kauplusehoone) ning vastustajal ei ole põhjust eeldada, et

äripinda asutakse kasutama vastuolus ehitusteatisega. Kui kasutusteatise menetluses või hiljem

selgub, et hooneosa kasutatakse muul eesmärgil, tuleb kasutusteatise aktsepteerimisest

keelduda või algatada järelevalvemenetlus.

Kuivõrd vastustaja haldusakt on õiguspärane, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tallinn, Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 korteriühistu palub 07.02.2022 apellatsioonkaebuses

(ja 18.01.2023 seisukohas) Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsus tühistada.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja on ebaseadusliku ehitusteatise

aktsepteerimisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

3-21-2083

8(11)

Kohtuotsusest selgus üllatuslikult, et kohus on pärast sisulise arutamise lõppemist ja enne otsuse

tegemist nõuet muutnud/parandanud. Kohus oleks pidanud eelnevalt asja sisulise arutamise

uuendamata ja võimaldama kaebajal esitada oma seisukoht. TLPA 26.01.2021 kirjas on tehtud

ka õigeid otsuseid, nt kohustatud esitama projekt ja tegema projektile eelnevalt ekspertiis.

Projekti esitamata ja ekspertiisi tegemata jätmine ongi kaebaja kaebuse põhimotiivid ja need

viisidki ehitusteatise ebaõigele aktsepteerimisele. Selles osas kaebaja TLPA 26.01.2021 kirja ei

vaidlusta.

Kohtuvaidlus on hälbinud oma esialgsest konkreetsest sisust, mistõttu on kohus väitnud ja

põhjendanud ulatuslikult asjaolusid, millega kaebaja on nõus ja mida ta pole vaidlustanud.

Kaebaja ei ole vaidlustanud, et hoonesse oli projekteeritud kauplus ja seal töötas aastakümneid

valuutakauplus Albatross ja toidupood Rellih. Seetõttu väidab kohus aluseta, nagu oleks

vaidluse all küsimus, kas hoone osa võiks üldse kauplusena kasutada. Vaidlus tekkis, sest TLPA

aktsepteeris uue kaasomaniku OÜ Giza projektita ja ekspertiisita projekti alusel ehitusteatise.

Ehitusteatise realiseerimine paneb kaebajale kohustusi, mida ta ei suuda täita ja mis rikuvad

tema subjektiivseid õigusi. Kohtuotsuse väide (p 8), et tegemist ei ole hoone osa kasutusotstarbe

muutmisega, ei leidnud menetluse käigus kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust energiatarbe

suurendamise (elekter, gaas) vajadus väidetavalt kaupluse jaoks kaebaja ehk kõigi teiste

korteriomanike arvel.

Tegelikkusele ei vasta väide, et kaebaja kaasati ehitusteatise menetlusse. Kaebajal oli side

TLPA-ga hetkeni, mil TLPA teatas projekti tagastamisest OÜ-le Giza. Miks projekt tagastati,

millal projekt uuesti esitati ja mis muudatusi seal tehti ning milline oli projekteerimise edasine

käik, seda kaebajale ei selgitatud. Ehitisregistris ei ole menetluse käik ega muudatuste ja

vastuväidete sisu jälgitav.

Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et projekt ja ekspertiis oleks tulnud esitada kaebajale. Need tuli

esitada linnale. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt ütleb kohus, et kaebaja oli ehitusteatise

menetlusse kaasatud (mida ta oligi kuni projekti tagastamiseni), aga teisalt, et linn ei pidanudki

kaebajale projekte ja muudatusi tutvustama. Kohtu väide, et linn ei pidanudki kaebajat mitte

millestki ehitusteatise menetluses teavitama, on vastuolus hea halduse tavaga. Kohtuasja ese on

Tallinna linna poolt ebaseaduslikult aktsepteeritud ehitusteatis, mis sai võimalikuks seetõttu, et

vastustaja ei nõudnud pädevate projekteerijate koostatud projekti ega pädevat ekspertiisi. Nii

gaasi, elektri ja ventilatsiooni kui ka vee ja kanalisatsiooni osas oleks tulnud teha eraldi

ekspertiisid pädevate ekspertide poolt.

Kohtu seisukoht, et lähteülesandel pole mingit tähtsust ja võib-olla pole OÜ-l Giza selliseid

võimsuseid vaja, on ebakorrektne. Kaebajal ei ole õnnestunud OÜ-lt Giza ega projekteerijalt

saada OÜ Giza esitatud lähteülesannet. OÜ Giza on keeldunud selgitamast, mida ta kavatseb

kunagistes kaupluseruumides tegelikult tegema hakata. Projekteeritud ventilatsioonikorstnad

katusel ning 30 kW gaasivõimsus ja 3x63 A elektriühendus viitavad soovile asutada restoran.

Ka projektdokumentatsiooni on jäänud sõnu „restoran“ ja „terrass“, millel pole seost

kauplusega. 2020. a-l murdis OÜ Giza kaebaja ja kaasomanike nõusolekuta ava kaasomandis

oleva trepikoja seina, tagades restoranikülalistele vaba pääsu trepikotta, mis ohustab

kaasomanike julgeolekut. Teadmata lähteülesannet, ei ole kaebajal võimalik mõista, kes on

need 60 evakueeritavat külalist. Päästeameti seisukoht on, et evakuatsioon on tagatav ka kahe

ehitusjärgse uksega.

Projekteeritud on kaebajat kaasamata. Kaebaja on OÜ-le Giza gaasi-, kütte- ja elektrivarustuse

pakkuja. Seega on projekteeritud kaebajale tema selja taga kohustusi, mida ta täita ei suuda.

Kaebajal ei oleks teiste kaasomanike huve kahjustamata ka tehniliselt võimalik OÜ-le Giza neid

võimsusi tagada. Kaebaja ja korteriomanike teadmata on OÜ-le Giza kuuluva osa katusele

3-21-2083

9(11)

projekteeritud ventilatsioonikorstnad, mis jäävad lähimast avatavast korteriaknast 4,5 m

kaugusele.

8. Tallinna linn palub 17.03.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtupoolne nõude tõlgendamine ei muuda vaidluse sisu ega ulatust ning menetluse

uuendamine ei oleks andnud mingit lisaväärtust.

Asja materjalide juurde on esitatud nii ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojekt kui ka

ehitusprojekti ekspertiis. Mingeid kohustusi, mida kaebaja täita ei suudaks, ehitusprojektist ei

tulene. Samuti ei ole alust arvata, et kolmas isik hakkab oma tegevuskulude, sh elektrikulude

hüvitamist nõudma kaebajalt. Arusaamatuks jääb kaebaja arvamus, justkui oleks ehitusteatisega

muudetud kaupluseruumide kasutusotstarvet. Ehitusprojekt ei pane kaebajale kohustust tagada

kolmandale isikule mingeid võimsusi. Lisaks ei ole kaebaja kuidagi põhistanud, miks peaks

projektis ette nähtud gaasi- kütte- ja elektrivõimsused kuidagi kaasomanike huve kahjustama.

Ilmne vale on kaebaja väide, et teda ei kaasatud ehitusteatise menetlusse.

Ehitusteatise menetluses ei pea pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud (EhS § 24 lg 2 p

2). Vastutaja on isikute asjakohast pädevust selgitanud.

Ehitusteatist ei loeta teavitatuks mitte lähteülesande, vaid ehitusprojekti alusel. Lisaks ei tulene

õigusaktidest, et kolmas isik oleks pidanud kaasama kaebaja ehitusprojekti koostamisse.

9. OÜ Giza palub 16.03.2022 ja 18.01.2023 vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ning mõista kolmanda isiku kantud menetluskulud välja kaebajalt ja jätta kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja ega ühistu liikmete õigusi ei ole ehitusteatisega (TLPA 26.01.2021 kiri) rikutud.

Ehitusteatise aluseks oleva projekti realiseerimine ei pane kaebajale kohustusi.

Vaidlusalused ruumid on juba varem olnud kasutuses kauplusena, mille üle ei ole vaidlust.

Tegemist ei ole hoone osa kasutusotstarbe muutmisega. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles

seisnevad sisevõrkudes tehtavad tööd, mis mõjutavad maja arhitektuurilist ja insenertehnilist

tervikut. Eelprojektist nähtuvalt säilitatakse kogu kandesüsteem, katusekonstruktsioon ja

konstruktiivne lahendus, mistõttu viidatud terviku rikkumist ei nähtu.

Kaebaja oli menetlusse kaasatud ning ta on saanud esitada enda seisukohad ja vastuväited.

Kaebaja oli projekti ja ekspertiisiga tutvunud ning isegi kui ei olnud, siis see ei mõjuta

26.01.2021 kirja õiguspärasust. Ekspertiis on läbi viidud ja vastustaja on selle heaks kiitnud.

Kohtuasja esemeks ei ole eelnevad projektid ega kolmanda isiku lähteülesanne projekteerijale.

Kaebaja on 28.09.2021 seisukoha lisana esitanud ehitusteatise märkused ja kommentaarid,

millest nähtub, et talle on olnud vastav osa juurdepääsetav ja kättesaadav.

Kaebaja ei ole gaasi- kütte- ja elektrivarustuse osas tehniliste tingimuste pakkujaks.

Ehitusprojekti kohaselt paigaldatakse kommunikatsioonide osas ka eraldi mõõturid. Projektis

märgitud peakaitse suurus (63A) ei tähenda, et kolmandal isikul on selline elektrivajadus või

sellest tulenevalt tekiks nõudeõigus kaebaja vastu. Ekspertiisis on ka märgitud, et tegemist on

olemasoleva peakaitsega, mis jääb samaks ehk midagi ei muutu. Kolmas isik ei soovi rajada

ega raja ruumidesse restorani ning vastupidised kaebaja väited on ebaõiged. Ventilatsiooni

uuendamine ei viita soovile rajada restoran.

3-21-2083

10(11)

Ventilatsiooni ja kütteosa projekteerijad olid pädevad isikud ja kohus on selle õigesti

tuvastanud. Ventilatsioonist tulenevad müra- ja lõhnahäiringud ei ole ehitamise, vaid

kasutamisega kaasneda võivad riskid, mida hinnatakse kasutusteatise menetluses.

Kohus on õigesti käsitlenud evakuatsioonipääsu trepikotta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohus ei ole menetlenud asjakohast nõuet. TLPA 26.01.2021 kirjaga (dtl 152)

määrati Hõbeda tn 7 // Vase tn 10 ümberehitamisele järgmised lisatingimused: „ehitustööde

ajal tuleb tagada olemasolevate puude kasvutingimuste säilimine. Puude võra ulatusse

ehitusjäätmeid ja -materjali mitte ladustada. Enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise

aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4 p 1, § 42 lg 3 p

6).“ Et tegemist oli ehitamisele seatavate nõuetega, oli TLPA 26.01.2021 kiri haldusakt EhS §

36 lg 6 tähenduses, kuid selle tühistamisel ei oleks ehitusteatis muutunud automaatselt

mitteaktsepteerituks, vaid tühistatud oleks üksnes seatud lisatingimused. Kuna seatud

lisatingimused ei saanud kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi (seda ei väida ka kaebaja), ei

olnud TLPA 26.01.2021 kirja tühistamise nõue lubatav.

11. Asja materjalidest nähtuvalt jätkas kolmas isik siiski ehitamist ka enne ehitusprojektile

ekspertiisi teostamist (vt kaebaja 10.06.2021 vaie, dtl 8 ja vastustaja 29.06.2021 kiri kolmandale

isikule, dtl 175). Sisuliselt oli kaebaja 10.06.2021 vaide näol tegemist taotlusega

ehitusjärelevalve algatamiseks. Vastustaja jättis 11.08.2021 vaideotsusega (dtl 53) vaide

rahuldamata, andes hinnangu vaides esile toodud pretensioonidele. Ehitustööde peatamise

taotluse rahuldamisest vastustaja ei keeldunud (vaideotsuse p 7.7), vaid märkis, et kuna selline

taotlus esitati alles vaidemenetluses, tegeleb ameti järelevalve osakond sellega ja ehituse

peatamise või peatamata jätmise otsust saab hiljem eraldi vaidlustada. Vastavat otsust pole asja

materjalide hulka esitatud.

12. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta. Riigikohus on 06.06.2018 määruses nr 3-17-1152 (p-d 10 ja 11) ja

18.12.2019 otsuses nr 3-17-1859 (p 15) selgitanud, et ehitusteatise teavitatuks lugemine

EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2),

ning vastustaja sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega

riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks. Kui ehitusteatisega on nõustutud selle

vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada

riikliku järelevalve meetmetega. Seega oleks praeguses asjas olnud kohane nõue kohustada

vastustajat viima läbi riiklik järelevalve ehitusteatise teavitatuks lugemisega lubatud

ehitustegevuse suhtes ja halduskohus oleks pidanud kaebajat suunama kohustamisnõude

esitamisele. Siiski ei pea ringkonnakohus otstarbekaks teha kaebajale ettepanekut muuta

kaebust apellatsioonimenetluses, kuna faktilised asjaolud on riikliku järelevalve taotlemise

ajaga võrreldes ilmselt oluliselt muutunud (valminud on ehitusprojekti ekspertiis, kaupluse

ruumid on suure tõenäosusega valmis ehitatud, kuigi ehitisregistrist ei nähtu kasutusteatise

esitamist) ja kaebajal on vastavalt oma eesmärgile võimalus esitada vastustajale uus taotlus

ehitusjärelevalve läbi viimiseks ja sellest keeldumise korral pöörduda kohustamiskaebusega

halduskohtu poole.

13. Kuna TLPA 26.01.2021 kiri ei riku kaebuse esitaja õigusi, tuli kaebus jätta rahuldamata ja

seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka apellatsioonkaebus, seejuures puuduks vajadus anda sisulist

hinnangut kaebuses väljendatud seisukohtade suhtes.

3-21-2083

11(11)

14. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et asja materjalidest ei nähtu, et

ehitustegevusega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. TLPA ei aktsepteerinud kolmanda

isiku ehitusteatist ehitusprojektita. Ehitisregistrist nähtub, et OÜ Inrestauraator Projekt

ehitusprojekt (dtl 279 jj) oli ehitisregistrisse üles laetud juba 10.09.2020 ning TLPA 26.01.2021

kirja kohaselt ei olnud ehitamine lubatud enne sellele projektile ekspertiisi teostamist. Ekspertiis

esitati 06.07.2021 (dtl 154). Kaebaja oli kaasatud ehitusteatise menetlusse (dtl 142 ja 143), tal

oli võimalik ehitisregistris jälgida ehitusteatise menetluse kulgu ja esitada vastuväiteid.

Menetlusse kaasamine ei toimu aina uuesti, kui vastustaja esitab projekti osas mõne märkuse ja

taotleja selle lahendab, vaid menetluse käik on jälgitav ehitisregistrist. See, kas ja kuidas

projekti täiendati vastavalt TLPA märkustele (vt ehitisregistri kooskõlastused ja märkused, dtl

40), ei ole kaebaja õiguste rikkumise kontekstis määrava tähtsusega. Kaebaja õiguste rikkumise

kontekstis on oluline, kas õigusi võib rikkuda ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks olnud

n-ö

lõplik

ehitusprojekt.

Kolmandal

isikul

puudus

kohustus

kaasata

kaebajat

projekteerimisprotsessi. Lähteülesande olemasolu või puudumine ei oma tähtsust ehitamise

õiguspärasusele hinnangu andmisel ning kaupluse ruumide võimalik kasutamine muuks

otstarbeks (samuti võimalikud ülemäärased müra- või lõhnahäiringud) ei ole ehitusteatise

kontrolliobjekt, vaid need küsimused on asjakohased kasutusteatise menetluses. Kaebaja ei ole

millegagi tõendanud oma kartusi seoses kolmanda isiku gaasi-, kütte- või elektritarbimisega:

kolmas isik maksab ise oma tarbimisega seonduvad kulud ning puuduvad tõendid, et kolmanda

isiku vajadustele vastavaid võimsusi pole tarnijal võimalik tagada. Uks trepikotta ei riiva

kaebaja subjektiivseid õigusi ülemääraselt, kuna see on mõeldud üksnes avariiväljapääsuks ning

avaneb trepikotta korrusel, kus puuduvad korterid. Parkimiskohtadega seonduvalt on vastustaja

selgitanud, et parkimiskohti ei ole Hõbeda tn poole ette nähtud ning asjaolu, et kaebaja on seal

parkimise eest võtnud kelleltki omavoliliselt parkimistasu, ei muuda ala parklaks. Lisaks märgib

ringkonnakohus kaebaja kõigi kaasomandi valitsemisega seonduvate etteheidete kohta, et need

vaidlused ei ole ehitusteatise kontrolliobjekt ning tuleb kaasomanikel lahendada

tsiviilkohtumenetluses.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja lg-le 8 tuleb kaebajalt välja mõista kolmanda isiku

menetluskulud. Kolmas isik on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamist

kokku 3 tunni ja 45 minuti eest summas 562,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulu

taotlusele on lisatud arved ja kulude spetsifikatsioon. Kulud on seotud praeguse haldusasjaga,

vajalikud ja mõistlikus suuruses. Seetõttu mõistab kohus kolmanda isiku menetluskulud

kaebajalt välja täies ulatuses. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)