2-22-13914/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13914

Kohtuasi

Pärnu Sovhoos OÜ kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar

Liitmaa 02.09.2022 otsuse ja 22.06.2022 otsuse peale

täiteasjas nr 175/2022/325

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu Sovhoos OÜ ja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Pärnu Sovhoos OÜ (registrikood 12894764),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson

Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud

isik

II

(võlgnik):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

III

(sissenõudja):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus rahuldamata.

2. Rahuldada osaliselt Pärnu Sovhoos OÜ määruskaebus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 5) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu

menetluskulud 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3

ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. 17.11.2022 kohtumääruse resolutsiooni p 4 on jõustunud (tervikresolutsiooni p 5.4).

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada avaldaja Pärnu Sovhoos OÜ kaebus osaliselt.

5.2. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 otsus täiteasjas nr

175/2022/325 osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata täiteasjas nr

2-22-13914

175/2022/325 Pärnu Sovhoos OÜ poolt 29.06.2022 esitatud kaebuse 22.06.2022

sunniraha määramise otsusele.

5.3. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 22.06.2022 otsus täiteasjas nr

175/2022/325, millega määrati Pärnu Sovhoos OÜ-le sunniraha summas

500 eurot.

5.4. Jätta avaldaja Pärnu Sovhoos OÜ kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

02.09.2022 tehtud otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis

läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise

hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale.

5.5. Jätta menetluskulud 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja

1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda. Jätta Pärnu Sovhoos OÜ poolt tasutud

riigilõiv 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses

Pärnu Sovhoos OÜ kanda.

5.6. Saata määrus menetlusosalistele.

6. Jätta Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.

7. Jätta Pärnu Sovhoos OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud kulud (sh Pärnu

Sovhoos OÜ määruskaebuselt tasutud riigilõiv) 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur

Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TMS § 218 lg 3 neljas lause, TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Sovhoos OÜ (edaspidi avaldaja) esitas 19.09.2022 Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu

kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 ja 22.06.2022 otsuste peale täiteasjas nr 175/2022/325.

Avaldaja palub tühistada täituri 02.09.2022 otsuse, millega kohtutäitur jättis läbi vaatamata

avaldaja 29.06.2022 kaebuse täituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele ja 05.08.2022

kaebuse täituri 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatusele, ning millega kohtutäitur jättis muus

osas avaldaja 05.08.2022 kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub tühistada täituri 22.06.2022

otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha 500 eurot ja millega tehti avaldajale korduva

sunniraha määramise hoiatus 1000 eurot.

2. Avalduse kohaselt esitas C (sissenõudja) kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks X (võlgnik) suhtes. Sissenõudja avalduse alusel on algatatud

täiteasi nr 175/2022/325. Avaldaja, kui täitemenetluse nr 175/2022/325 mõttes kolmas isik, oli

võlgniku tööandja kuni 06.06.2022.

3. Kohtutäitur edastas avaldajale 18.04.2022 võlgniku sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja

sunniraha määramise hoiatuse. Edastatud aktiga tegi kohtutäitur avaldajale sunniraha

määramise hoiatuse, kui ei toimu alusetult arestimisakti täitmist või ei täideta seda

nõuetekohaselt, määrates sunniraha suuruseks 500 eurot.

4. 15.06.2022 pöördus kohtutäitur avaldaja poole, küsides selgitusi võlgniku esitatud väidetele,

mille kohaselt töösuhe on lõpetatud 06.06.2022 ja töölepingu lõppemise päeval töötajale

2-22-13914

tasumisele kuuluvad tasud on makstud välja kohtutäiturile. Kohtutäitur palus selgitused anda

hiljemalt 21.06.2022 ilma sunniraha määramise hoiatuseta.

5. 21.06.2022 edastas avaldaja kohtutäiturile vastuse, et ei ole pädev selgitama kellegi teise

esitatud väiteid. Lisaks kinnitas avaldaja, et töösuhe võlgnikuga lõpetati 06.06.2022

töövõimetuslehe lõppemise järgselt.

6. 22.06.2022 edastas kohtutäitur avaldajale sunniraha määramise otsuse, millega määras

avaldajale sunniraha 500 eurot TMS § 26¹ alusel, mille kohaselt saab sunniraha määrata

võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti

täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. 22.06.2022 otsuse kohaselt oli Maksu- ja Tolliameti

(MTA) andmeil võlgniku sissetuleku suuruseks 2022. aasta mais 884,15 eurot, mis kuulus

võlgnikule väljamaksmisele 06.06.2022. Lisaks rõhutas kohtutäitur, et töösuhte lõppemisega

kuulusid võlgnikule väljamaksmisele töösuhte lõppemisega kaasnevad hüvitised. Kohtutäituri

hinnangul ei olnud väidetavalt summalt 884,15 eurot arestimisakti kohast kinnipidamist

toimunud. Sama otsusega kohtutäitur hoiatas, et kui avaldaja ei täida hiljemalt oma 30.06.2022

kohustust, s.o ei pea sissetulekust kinni ja/või ei edasta kinnipeetud summat kohtutäiturile,

määrab kohtutäitur sunniraha 1000 eurot.

7. 29.06.2022 esitas avaldaja kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele, milles palus

sunniraha määramise otsus tühistada.

8. 01.07.2022 edastas kohtutäitur avaldajale kaebuses puuduste kõrvaldamise nõude. Muu

hulgas nõudis kohtutäitur avaldajalt võlgniku ajutise töövõimetuslehe esitamist. Kohtutäitur

hoiatas, et kui kasvõi osaliselt jäävad puudused kõrvaldamata, siis jätab kohtutäitur kaebuse

tähelepanuta.

9. 07.07.2022 esitas avaldaja kohtutäiturile vastuse koos summalt 884,15 eurot teostatud

kinnipidamisi tõendavate dokumentidega. Avaldaja keeldus ajutise töövõimetuslehe

edastamisest leides, et tegemist on eriliiki isikuandmetega ning avaldajal kui endisel tööandjal

puudub seaduslik alus ilma võlgniku nõusolekuta selliste isikuandmete töötlemiseks. Avaldaja

selgitas, et täituril on võimalik pöörduda töövõimetuslehe saamiseks õigustatud isiku, s.o

Haigekassa poole või küsida haiguslehte otse võlgnikult.

10. 13.07.2022 esitas kohtutäitur korduva nõude kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

11. 22.07.2022 esitas avaldaja kohtutäiturile vastuse, et jääb kõigi oma eelnevalt esitatud

seisukohtade juurde ega soovi kaebust rohkem täpsustada. Avaldaja selgitas kohtutäiturile, et

kohtutäituril on võimalik võlgniku sissetuleku olemasolu või selle puudumise kohta saada infot

MTA-st.

12. 27.07.2022 edastas kohtutäitur avaldajale teabenõude täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 26 lg 2 alusel koos sunniraha määramise hoiatusega, milles nõudis võlgniku

töövõimetuslehe edastamist, avaldaja ja võlgniku vahelise töölepingu edastamist, kõikide MTA

andmebaasis nähtavate sissetulekute detailset kirjeldust ja selgitusi, miks ei tasutud võlgnikule

töölepingu lõppemisel ettenähtud hüvitist. Seega oli võimalik kohtutäituri selgitusest üheselt

välja lugeda, et kohtutäitur ei teinud avaldaja 29.06.2022 kaebuse osas TMS § 217 lg 2 ja lg 5

kohast motiveeritud otsust. Selle asemel esitas kohtutäitur avaldajale teabenõude.

13. 05.08.2022 vastuses heitis avaldaja kohtutäiturile ette TMS §-s 217 sätestatud regulatsiooni

eiramist ja TMS § 261 lg 9 rikkumist ning esitas oma vastuse teabenõudele.

2-22-13914

14. 23.08.2022 toimus kaebuse suuline läbivaatamine.

15. 02.09.2022 tegi kohtutäitur otsuse, mille resolutsiooni kohaselt jättis läbi vaatamata

avaldaja kaebuse sunniraha määramise hoiatuse peale ning muus osas jättis kaebuse

rahuldamata. Samas on kohtutäitur oma otsuses selgitanud, et jätab läbi vaatamata ka

29.06.2022 kaebuse, kuna esinevad objektiivsed takistused kaebuse läbivaatamiseks.

16. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 217 lg-d 2, 3 ja 5, sest kohtutäitur ei ole järginud

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korda. Avaldaja esitas

kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale 29.06.2022 kaebuse. Kohtutäituril ei olnud

õigust lükata 29.06.2022 kaebuse lahendamist edasi kuni kohtutäitur ootab teavet 22.06.2022

otsuse aluseks mitteolevate asjaolude kohta. Kohtutäitur oleks pidanud kaebuse 15 päeva

jooksul läbi vaatama ning hiljemalt 20 päeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest tegema

TMS § 217 lg 5 kohase otsuse. Käesoleval hetkel on kohtutäitur analoogia korras kohaldades

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 3401 pikendanud ebaseaduslikult kaebuse

läbivaatamise tähtaega ja seejärel sidunud 29.06.2022 kaebuse lahendamise 27.07.2022 esitatud

teabenõudele vastamisega.

17. Kohtutäituril puudus TMS § 261 lg 1 p-s 2 toodud alus sunniraha määramiseks 22.06.2022

otsusega. Avaldaja ei ole keeldunud alusetult arestimisakti täitmisest ja on täitnud arestimisakti

nõuetekohaselt, mistõttu puudus sunniraha määramiseks alus. Avaldaja selgitas 29.06.2022

kaebuses, et summa 884,15 eurot on 2022 aprillikuu (mitte maikuu) töötasu, mis kuulus

väljamaksmisele mais. Avaldaja on teinud neilt maikuus ka vajalikud kinnipidamised ja

vastavad summad on laekunud kohtutäituri arvelduskontole. Kohtutäitur on sunniraha

määramise otsuses esitanud aprillis väljateenitud ja mais väljamakstava töötasu meelevaldselt

mais väljateenitud ja juunis väljamaksmisele kuuluva töötasuna, et tekitada kunstlikult

sunniraha määramise otsusele põhjendus. Avaldaja esitas 08.07.2022 vastusega võlgniku

2022. aasta aprillikuu palgalehe ning kohtutäituri arvelduskontole nimetatud töötasult teostatud

kinnipidamiste maksekviitungid. Lisaks selgitas avaldaja, et võlgnik viibis maikuus haiguslehel

ning tal ei olnud töist sissetulekut. Pärast haiguslehe lõppemist töötajaga 06.06.2022 töösuhe

lõpetati. Töötaja ei käinud perioodil 01.05.2022-06.06.2022 tööl, mistõttu ei saanud talle

06.06.2022 tasumisele kuuluda ei maikuu ega juunikuu töötasu. Täitur ei saa automaatselt

eeldada, et võlgnikule kuulub igal juhul töölepingu lõpetamisel tasumisele nt kasutamata jäänud

puhkusetasu. Kui täituril oli eelnevalt kahtlus, kas avaldaja on korrektselt arestimisakti täitnud,

oleks täitur pidanud teabenõudega pöörduma avaldaja poole, mitte määrama sunniraha,

tuginedes eeldustele, mille tõesuses täitur veendunud ei olnud. Kohtutäituril puudus alus

29.06.2022 kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtutäituril oli võimalik veenduda MTA

andmebaasist, et maikuus ja juunikuus võlgnik töötasu ei teeninud ja võlgnikule ei kuulunud

väljamaksmisele ka muid hüvitisi. Avaldaja on kinnitanud, et 06.06.2022 ei kuulunud

võlgnikule tasumisele mistahes hüvitisi, ning selliste hüvitiste puudumist saab kohtutäitur MTA

andmebaasist võlgniku sissetulekute alt kontrollida.

Puudutatud isikute seisukohad

18. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

18.1. Sunniraha määramise ja sunniraha hoiatuse otsuse tegemise aluseks ei olnud üksnes

2022. aasta aprillikuu töötasuga seonduv. Vastavalt sunniraha määramise otsusele ei toimunud

tööandja poolt võlgniku sissetulekust kinnipidamist 06.06.2022 väljamaksmisele kuuluvatest

rahalistest vahenditest, sh maikuu ja juunikuu töötasust. Kohtutäitur saab eeldada, et võlgnikule

kuulusid tasumisele 2022. aasta mais ja juunis teenitud töötasu ja muud töösuhtega lõppemisega

2-22-13914

kaasnevad hüvitised. Tänaseni ei ole leidnud tõendamist, et 06.06.2022 väljamaksmisele

kuuluvad summad puudusid. Kohtutäituri hinnangul ei ole kohtutäituril võimalik veenduda

MTA andmebaasist, et mais ja juunis võlgnik töötasu ei teeninud, kuna avaldaja on jätnud

väljamaksed alusetult tegemata ning seega ka deklareerimata. Deklareerimata sissetuleku

andmine ei ole maksuametile teada ning seega ei ole see ka kolmandatele isikutele nähtav.

18.2. Kohtutäitur ei nõustu, et täitur oleks pidanud igal juhul vaatama kaebuse läbi ning tegema

otsuse TMS § 217 lg 3 ja 31 koosmõjul maksimaalselt 20 päeva jooksul. Kohtutäituri hinnangul

esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kaebuse läbivaatamist. Vaatamata

täituri korduvatele nõuetele puuduste kõrvaldamiseks ei asunud avaldaja puudusi kõrvaldama.

Kaebuse läbivaatamine toimub pärast puuduste kõrvaldamist. TMS-s puudub regulatsioon,

kuidas peab täitur käituma olukorras, kui kaebus on esitatud puudustega. Seega tuleb lähtuda

analoogiast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 ja TsMS § 3401 koosmõjus). Tänaseni ei ole

avaldaja edastanud kohtutäiturile kasvõi üksnes kuupäevade vahemikku, millal võlgnik viibis

töövõimetuslehel. Tuginedes 12.10.2022 Eesti Haigekassalt saadud infole, viibis võlgnik

perioodil 01.05.2022 kuni 06.06.2022 töövõimetuslehel ajavahemikul 16.05.2022 – 22.05.2022

ja 27.05.2022-06.06.2022. Seega ei olnud võlgnik töövõimetuslehel 01.05.2022 – 15.05.2022

ja 23.05.2022 – 26.05.2022 ning sai täita töökohustusi. Seega on avaldaja esitanud kohtule

valeandmeid.

19. Võlgnik ega sissenõudja oma seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrusega rahuldati avaldaja kaebus osaliselt ning tühistati

kohtutäituri 02.09.2022 otsus osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2022

kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele ning tühistati kohtutäituri 22.06.2022 otsus,

millega määrati avaldajale sunniraha 500 eurot. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri

02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja

kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha

määramise hoiatuse peale. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

21. Avaldaja oli käesoleval juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohtueelne menetlus

ning tal oli õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri otsusele. Avaldaja on esitanud 29.06.2022

kaebuse kohtutäituri 22.06.2022 sunniraha määramise ja korduva sunniraha määramise

hoiatuse otsusele. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et antud juhul tuleb lähtuda

analoogiast ning et esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kohtutäituril

kaebuse läbivaatamist ja kaebuse läbivaatamine saab toimuda pärast puuduste kõrvaldamist.

Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole kaebuse

esitaja läbinud kohtueelset menetluskorda ning seega ei saa ka esitada kaebust kohtule

(TsMS § 218 lg 1). Olukorras, kus täitur on avaldaja kaebuse jätnud käiguta ning kaebuse

esitaja kohtutäituri viidatud puuduseid kõrvaldada ei soovi, tuleks täituril kaebus läbi vaadata

sisuliselt, mitte jätta korduvalt käiguta. Maakohus märkis, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud

kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud,

võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul

teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu 13.10.2009

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9).

22. Sunniraha määramine või määramata jätmine on kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub

kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas kohtutäitur

teostas üldse sunniraha määramisel diskretsiooni ning kas ta ületas sunniraha otsust tehes temal

2-22-13914

oleva diskretsiooni piire. Selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri

seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise kui ka sunniraha määramise osas olema

sunniraha otsuses jälgitav. Kohtul ei ole täituri otsusele esitatud kaebust lahendades õigust

asuda kohtutäituri asemel hindama faktilisi asjaolusid. Kaebuses kohtutäituri tegevusele saab

isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses.

23. Riigikohtu üldkogu on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 tehtud määruses asunud seisukohale, et

sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis

saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Kohtutäitur peab sunniraha määrates

kindlaks tegema, kas sunniraha kohaldamise eeldused on täidetud (isik ei tee toimingut

määratud tähtpäevaks) ja kui need on täidetud, siis mis põhjusel vajalikku toimingut tehtud ei

ole ja kas selleks esinesid objektiivsed põhjused. Kohtutäitur ei saa lähtuda üksnes sellest, et

täitmiseks kohustatud isik ei ole kohtutäituri seaduslikku korraldust täitnud.

24. Käesoleval juhul ei ole kohtutäituri otsuse kujunemine sunniraha määramisel jälgitav –

sellest ei nähtu täituri tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise kohta (sh

rikkumise toimumine ja selle põhjused) ega ka see, millest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud

määrata sunniraha just sellises suuruses. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, kuidas on kohtutäituri

poolt sunniraha määramisel tuvastatud ja dokumenteeritud kohustuse rikkumine avaldaja poolt.

Kohtutäituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusest ei nähtu kohtutäituri kaalutlusi.

Kohtutäitur on otsust tehes lähtunud üksnes võlgniku selgitustest. Täitur ei ole enne sunniraha

määramist veendunud selles, et avaldaja arestimisakti ei täida. Kohus nõustub avaldajaga, et

kohtutäitur ei saa automaatselt eeldada, et võlgnikule kuulub töölepingu lõpetamisel igal juhul

tasumisele kasutamata jäänud puhkusetasu vm hüvitis. Kohtutäitur oleks saanud enne sunniraha

määramise otsuse tegemist mh pöörduda võlgniku poole, et küsida täiendavat teavet

väljamakstavate summade kohta (juhul, kui võlgnik leidis, et tööandjal oli kohustus töölepingu

lõppedes võlgnikule hüvitist tasuda). Käesoleval juhul kohtutäitur seda teinud ei ole. Samuti ei

ole kohtutäitur millegagi põhjendanud sunniraha 500 eurot nõudmist esmakordsel sunniraha

määramisel. Kohtutäitur on küll pädev iseseisvalt otsustama sunniraha kohase suuruse üle, kuid

seda otsust tuleb põhjendada. Täitur oleks pidanud hindama, milline sunniraha suurus,

arvestades konkreetse täitemenetluse ja kohustatud isiku eripära, oleks kohaseim.

25. Seega on kohtutäituri 02.09.2022 ja 22.06.2022 otsused osaliselt õigusvastased ja need

tuleb osaliselt tühistada (sunniraha määramise osas).

26. Avaldaja nõue sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks ei ole esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning esitatud nõudega ei ole võimalik avaldaja

eesmärki saavutada (Riigikohtu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). Seega jääb

avaldaja kaebus kohtutäituri 02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis

läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja

27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale (TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2).

27. Kuna kohus rahuldab avaldaja avalduse osaliselt, siis jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 10).

Kohtutäituri määruskaebus

28. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus tühistas kohtutäituri 02.09.2022 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja 29.06.2022 kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele (resolutsiooni p 2).

Lisaks palus kohtutäitur tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas

2-22-13914

kohtutäituri 22.06.2022 otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha summas 500 eurot

(resolutsiooni p 3). Kohtutäitur palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

29. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja on käesoleval juhul teinud endast kõik oleneva,

et läbida kohtueelne menetlus ning tal oli õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri otsusele.

Kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole kaebuse esitaja läbinud kohtueelset menetlust ning ei saa

esitada kaebust kohtule (TMS § 218 lg 1). Käesoleval juhul esinevad jätkuvalt objektiivsed

puudused, mis takistavad kohtutäituril kaebuse läbivaatamist. Kaebuse läbivaatamine saab

toimuda pärast puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei soovi puudusi kõrvaldada

(nt ei ole koostööaldis), ei tee kohtutäiturile kaebuse läbivaatamist automaatselt kohustuslikuks

ning ei välista korduvat nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Kohtutäituri hinnangul on küsitud

andmed kaebuse läbivaatamiseks ilmselgelt vajalikud, et tuvastada tegelik faktiline olukord ja

teha sellest lähtuvalt õiguspärane otsus. Kuna esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis

takistavad kaebuse läbivaatamist, ei ole läbitud kohtueelset menetlust.

Avaldaja määruskaebus

30. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5) ning teha

selles osas uus lahend, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus

jätta määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.

31. Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ning TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja § 172 lg 10 kohaselt jätta avaldaja menetluskulud kohtu määratud õiglases

proportsioonis kohtutäituri kanda. Kohus oleks pidanud võtma arvesse avaldaja kaebuse

rahuldamise sisulist ulatust. Kuna kohus on kohtutäituri sunniraha määramise otsuse

tühistanud, siis on avaldaja kaebuses esitatud eesmärk suures osas saavutatud ning kohus oleks

pidanud

võtma

kaebuse

rahuldamise

ulatust

arvesse

menetluskulude

jaotuse

kindlaksmääramisel. Teiseks on avaldaja kohtusse pöördumise põhjustanud kohtutäitur.

32. Kuna kohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, siis tulnuks TsMS § 172 lg 10 kohaselt

jätta vähemalt 50 % avaldaja poolt tasutud riigilõivust kohtutäituri kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

33. Avaldaja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri

kanda. Avaldaja oli teinud kõik selleks, et läbida kohtueelne menetlus, mistõttu oli avaldajal

õigus TMS § 218 kohaselt pöörduda kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kohtutäitur

oleks pidanud kaebuse läbi vaatama, kuivõrd kaebus vastas elementaarsetele nõuetele.

Käesoleval juhul puudus õiguslik alus avaldajale sunniraha määramiseks, kuivõrd avaldaja ei

olnud mistahes kohustusi rikkunud. Kohtutäitur oleks pidanud enne sunniraha määramise

otsustamist veenduma, kas võlgnikule kuulusid töölepingu lõpetamisel maksmisele rahalised

vahendid, mitte määrama automaatselt tööandjale sunniraha ning asuma alles pärast sunniraha

määramist osapooltelt konkreetseid selgitusi küsima. Kohtutäitur ei esitanud ühtegi selgitust

selle kohta, kuidas ja mis alustel avaldaja on arestimisakti täitmata jätnud. Avaldaja ei ole

väitnud, et võlgnik viibis 01.05.2022-06.06.2022 haiguslehel, vaid avaldaja on selgitanud, et

võlgnik ei käinud sel perioodil tööl ega teeninud sel perioodil töötasu, mh viibis võlgnik

maikuus ka haiguslehel. Tööandja pädevuses ei ole kohtutäiturile avaldada võlgniku eraelu ja

tervist puudutavaid andmeid. Kohtutäitur peab nimetatud andmeid küsima otse võlgnikult või

pöörduma haiguslehe osas andmete õigustatud töötleja (Haigekassa) poole.

2-22-13914

34. Kohtutäitur palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on jaganud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel õigesti.

35. Võlgnik toetas avaldaja määruskaebust ja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse

rahuldamata. Võlgnik selgitas, et ta on varem kohtutäiturile vastanud, et tal puuduvad avaldaja

vastu mistahes nõuded seoses töölepingu ja selle lõpetamisega (vt võlgniku 28.07.2022 e-kiri

kohtutäiturile).

36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kohtutäitur vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas

kohtutäituri 02.09.2022 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2022

kaebuse täituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele (resolutsiooni p 2) ning osas, millega

maakohus tühistas kohtutäituri 22.06.2022 otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha

summas 500 eurot (resolutsiooni p 3). Samuti palub kohtutäitur jätta kõik menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega

maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 5). Menetlusosalised ei ole

vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri

02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja

kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha

määramise hoiatuse peale. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas (s.o resolutsiooni p 4)

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

maakohtu menetluskulud 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda. Muus

osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab

ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Kohtutäituri

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

39. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu kohtutäituri määruskaebusele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud

ulatuses. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 neid ei korda.

39.1. TMS § 261 lg 1 p-i 2 järgi teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha

määramise hoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub

alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. TMS § 261 lg 7 esimese lause

järgi on lubatud sunniraha rakendada siis, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib,

ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

39.2. Ringkonnakohus

nõustub

avaldaja

ja

maakohtuga,

et

kohtutäituril

puudus

TMS § 261 lg 1 p-s 2 toodud alus sunniraha määramiseks 22.06.2022 otsusega, kuivõrd

kohtutäitur ei ole kohaselt tuvastanud, et avaldaja on keeldunud alusetult arestimisakti

täitmisest või ei ole täitnud arestimisakti nõuetekohaselt.

2-22-13914

39.3. Käesoleval juhul on kohtutäitur avaldajale edastanud 18.04.2022 võlgniku sissetuleku

(töötasu) arestimise akti. Nimetatud aktis sisaldus avaldajale ka sunniraha määramise hoiatus,

kui arestimisakti alusetult ei täideta või ei täideta seda nõuetekohaselt. 22.06.2022 otsusest,

millega kohtutäitur määras avaldajale TMS § 261 alusel sunniraha, nähtuvalt heidab kohtutäitur

avaldajale ette, et viimane on jätnud alusetult täitmata 18.04.2022 võlgniku sissetuleku

arestimise akti ning viitab, et MTA andmeil oli võlgniku sissetuleku suuruseks 2022. aasta mais

884,15 eurot, mis kuulus võlgnikule väljamaksmisele 06.06.2022. Lisaks märkis täitur, et

töösuhte lõppemisega kuulusid võlgnikule väljamaksmisele töösuhte lõppemisega kaasnevad

hüvitised. Kaebuses kohtutäituri 22.06.2022 otsusele on avaldaja selgitanud, et ta ei ole

arestimisakti nõudeid täitmata jätnud. Avaldaja märkis, et täituri viidatud sissetuleku 884,15

eurot puhul on tegemist aprillis väljateenitud ja juba mais väljamakstud töötasuga. Avaldaja

selgitas ka, et võlgnikule ei tehtud 2022. aasta mais ega juunis väljamakseid.

39.4. Kuivõrd sunniraha määramine on diskretsiooniotsus, siis peab kohtutäitur põhjendama,

kuidas ta jõudis sunniraha määramise otsustuseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kohtutäitur ei tuvastanud käesoleval juhul enne sunniraha määramist kohaselt sunniraha

kohaldamise eeldusi. Kohtutäitur väidab, et saab eeldada, et võlgnikule kuulusid tasumisele

06.06.2022 maikuus ja juunikuus teenitud töötasu ja muud töösuhte lõppemisega kaasnevad

hüvitised. Siiski ei ole kohtutäitur vastavat asjaolu enne 22.06.2022 otsuse tegemist tuvastanud.

Kohtutäitur ei ole tuvastanud, et 2022. aasta mais ja juunis oli avaldaja kohustatud tegema

võlgnikule väljamakseid ning on jätnud arestimisakti alusetult täitmata. Avaldaja on selgitanud,

et täituril oli võimalik veenduda MTA andmebaasist, et võlgnikule maikuus ja juunikuus

avaldaja poolt väljamakseid ei tehtud.

39.5. Arvestades, et sunniraha kohaldamise eeldused pidid olema tuvastatud enne 22.06.2022

otsuse tegemist, ei ole käesoleval juhul kohased täituri etteheited selle kohta, et avaldaja ei ole

kohaselt täitnud teabe andmise kohustust (s.o ei ole esitanud täiturile töövõimetuslehte,

töölepingut ega andmeid töötasu brutosumma kujunemise ning võlgniku puhkusel viibimise

perioodi kohta) ning seega ei ole tõendamist leidnud, et 06.06.2022 puudusid töösuhtest

tulenevad võimalikud nõuded. 22.06.2022 sunniraha määramise otsuses ei ole täitur teabe

mitteandmist avaldajale ette heitnud, niisamuti ei ole täitur vastavas osas avaldajale 18.04.2022

hoiatust teinud. Hoiatuses on täitur küll viidanud TMS §-le 261, mille lg 1 p-i 1 järgi võib

määrata sunniraha ka TMS §-s 26 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumise tõttu, kuid

hoiatuse ja sunniraha määramise otsuse sisust nähtuvalt on sunniraha määratud seetõttu, et

avaldaja ei ole arestimisakti korrektselt täitnud. Kohtutäitur ei saa pärast sunniraha määramist

muuta sunniraha määramise eelduseid ning tugineda avaldaja kaebust läbi vaadates sellele, et

avaldaja ei ole täitnud kohaselt teabe andmise kohustust. Ringkonnakohus märgib, et hilisem

põhjenduste esitamine ei ole kooskõlas kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks

sätestatud korraga (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 26).

39.6. Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sunniraha suuruse üle

otsustamine TMS § 261 lg-s 4 sätestatud piirides on küll kohtutäituri kaalutlusotsus, kuid

käesoleval juhul ei ole kohtutäitur sunniraha suurust millegagi põhjendanud. Sellist otsust peab

täitur põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse peale

esitatud kaebuse (TMS § 217 lg 1) läbivaatamisel.

39.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal oli käesoleval juhul õigus esitada

kaebus kohtutäituri otsusele, kuna ta on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohtueelne

menetlus. Täituri välja toodud puudused ei takistanud käesoleval juhul kohtutäituril kaebuse

läbivaatamist. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et täitur oleks pidanud enne sunniraha

määramist tuvastama, et avaldaja jättis arestimisakti alusetult täitmata ning täitur ei saanud

2-22-13914

pärast sunniraha määramist muuta sunniraha määramise eeldusi. Maakohus on põhjendatult

viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile,

kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva,

et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas

nr 3- 2- 1- 122-15, p 13; 12.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 19).

39.8. Arvestades eeltoodut, jääb kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.

40. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu avaldaja määruskaebusele ning leiab, et see

tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita

menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise

kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Riigikohtu 20.04.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-5997, 21).

40.1. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et õiglane on jätta

maakohtu menetluskulud 2/3 kohtutäituri kanda ja 1/3 avaldaja kanda. Ringkonnakohus

põhistab oma otsustust järgnevalt. Ringkonnakohus võtab esiteks arvesse asjaolu, et avaldaja

kohtusse pöördumise põhjustas kohtutäituri tegevus. Teiseks arvestab ringkonnakohus sellega,

et tsiviilasja sisuline vaidlus puudutas eeskätt sunniraha määramise otsuse vaidlustamist ning

selles osas avaldaja kaebus ka rahuldati. Võttes arvesse kaebuse rahuldamise sisulist ulatust, ei

oleks õiglane jätta menetluskulusid kummagi menetlusosalise enda kanda. Kuna avaldaja pidi

siiski olema teadlik, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa sunniraha määramise

hoiatust kohtus vaidlustada, siis ei oleks õiglane jätta kõiki menetluskulusid ka täituri kanda.

40.2. TsMS § 172 lg 10 järgi kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega jääb ka

maakohtus avaldaja poolt tasutud riigilõiv 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses

avaldaja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kohtutäituri määruskaebuse menetlemise kulud ja kaebuselt tasutud riigilõiv jääb täituri

enda kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10).

42. Avaldaja määruskaebuse menetlemise kulud jäävad 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3

ulatuses avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1, § 163 lg 1) ning avaldaja määruskaebuselt tasutud

lõiv jääb 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda (§ 172 lg 10).

43. Kuivõrd ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole kindlaks

määranud

menetlusosaliste

menetluskulude

rahalist

suurust,

jätab

ringkonnakohus

menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada

(vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).

44. TMS § 218 lg 3 neljanda lause kohaselt ei saa sunniraha määramise kohta tehtud otsuse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi

2-22-13914

kaevata. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei

saa käesolevat lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt