2-20-285/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-20-285

Tsiviilasi

AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu avaldus

Kaja Uusveli ja Rasmus Raudsiku vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB "Lietuvos

draudimas"

Eesti

filiaal

(registrikood

12831829),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Kaja

Uusvel

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann

2. Viljandi linn, XXXXXXX korteriühistu (registrikood

XXXXXXXX), seaduslik esindaja I.N.

3. Rasmus Raudsik (isikukood XXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali

määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus

ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 8. jaanuaril 2020 avalduse

Kaja Uusveli (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus kaasas menetlusse

puudutatud isikutena Viljandi linn, XXXXXXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik II) ja

Rasmus Raudsiku (puudutatud isik III). Avaldaja palus 26. aprilli 2021. a menetlusdokumendis

mõista kahju puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt välja.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes sõlmis korteri asukohaga Viljandi,

XXXXXXXXXXXX–1 kindlustamiseks kindlustuslepingu. 23. augustil 2019 sai avaldaja

kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus XXXXXXX korteris veekahju (ülemised

naabrid uputasid). Kahjustada sai koridor ja suur tuba. Kahjuhaldus OÜ vaatas 23. augustil

2019 üle korterid nr 1 ja nr 11 ning 26. augustil 2019 korteri nr 6. Kahjuhaldus OÜ koostas

arvamuse kahju põhjuse ja kahju suuruse kohta. FORMAT OÜ (end. Osaühing FORM A.T.)

tegi korteris nr 1 remonti ning esitas avaldajale arve 12 195 eurot, mille avaldaja tasus. Avaldaja

on hüvitanud kahju kokku 13 395 eurot, s.o remont 12 195 eurot, 2 vaipa 500 eurot,

sektsioonkapp 300 eurot, ajutise elukoha üür 400 eurot.

Puudutatud isik I on korteriomandi asukohaga Viljandi, XXXXXXXXXXXX–6 omanik.

Avaldaja esitas kahjunõude asjast puudutatud isiku I vastu (I kd, tl 51–53), kes keeldus nõuet

tasumast (I kd, tl 54). Puudutatud isik III on korteriomandi asukohaga Viljandi,

XXXXXXXXXXXX–11 omanik. Kuna veekahju oli ka korteris nr 11, siis vastutavad korterite

nr 6 ja nr 11 omanikud tekitatud kahju eest solidaarselt. Avaldaja palus 26. aprilli 2021. a

menetlusdokumendis mõista puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt välja kahju 13 395 eurot,

seisuga 8. jaanuar 2020. a sissenõutavaks muutunud viivise 42 eurot 39 senti ja viivise seaduses

sätestatud määras põhinõudelt alates 9. jaanuarist 2020 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Veekahjustuse

võis põhjustada veeleke korterist nr 11. Elamu on ehitatud 1971. aastal. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustik on pärit samast ajast, torustikku vahetatud ei ole. Seega võib läbijooks

olla põhjustatud kogu maja torustiku amortisatsioonist ja veekahju eest vastutab korteriühistu.

Esitatud tõendid ei ole piisavad, et tuvastada, milline oli tegelik tekkinud kahju korteris nr 1.

3. Puudutatud isik II on menetluse kestel esitanud erinevaid seisukohti veelekke võimaliku

asukoha kohta ja välistanud ühistu võimaliku vastutuse, sest kahju tekkimine ei ole toimunud

ühistu vastutusalas.

4. Puudutatud isik III leidis, et korteri nr 11 trapi probleem ei saanud kahju põhjustada. Korteris

nr 1 on kogu vannitoa ja köögi lahendus ümber ehitatud. Vesi võis lekkida šahtist otse lagede

peale ja seinte vahele (II kd, tl 31 pöördel).

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus jättis 23. augusti 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1

kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt, kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on

korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning ta peab hoiduma eriomandi eseme

kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.

Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed,

ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg-s 1 sätestatut.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Korteriomanik ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma

kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastutus ei

sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist.

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05,

p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kahju hüvitamist võib

kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult,

korteriühistult, teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu või muult isikult, kes on oma

kohustusi rikkunud.

Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja ja kahju saanud korteri omanik on sõlminud korteri

kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 529507408 (kodukindlustuse poliis nr 529507408) (I kd,

tl 10–12) ja kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013

(I kd, tl 13–17). Avaldaja sai 23. augustil 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate (I kd, tl 18).

Kindlustusvõtja esitas avaldajale varakahju avalduse (I kd, tl 19–20). Puudutatud isik I on

korteri nr 6 omanik (I kd, tl 50) ja puudutatud isik III on korteri nr 11 omanik. Avaldaja on

tasunud kindlustusvõtjale kindlustushüvitisena kokku 13 395 eurot (I kd, tl 43–44, 48–49).

Maakohus nõustus osaliselt puudutatud isiku I seisukohtadega kahju suuruse põhjendatuse

kohta (II kd, tl 12–13). Elutoaga seotud lammutustööde (620 eurot) vajalikkust ei ole avaldaja

tõendanud. Duširuumi põranda ja seinte lammutustööde (650 eurot) vajalikkust ei saa hinnata

tundmatul mõõtühikul põhineva arvutuse järgi. Samuti ei ole põhjendatud ehitusprahi ja

ehitusjääkide utiliseerimise kulu 340 euro osas. Üldteada asjaoluks saab lugeda, et ehitustööde

tegemise ajal laminaatparketi ruutmeetri hind ei ületa 20 eurot ruutmeeter, seega on elutoa

laminaatparketi vahetus põhjendatud 1200 euro osas. Nõue seinte ehitustööde osas ei ole

põhjendatud, sest esitatud tõenditest pole üheselt arusaadav, milliste ruumide ja milliste

seintega on tegemist ja miks vajas vahetust osa köögi glasuurplaatidest. Samuti ei saa nõude

aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendatuks lugeda sektsioonkapile ja vaipadele tekkinud

väidetavate kahjustuste osas.

Maakohus luges põhjendatuks järgmisi kulutusi: korteri remont 6529 eurot, sh 1457 eurot

aluspõrand, 1200 eurot parkett, 1240 eurot lagi, 2464 eurot duširuum, 83 eurot valgustite

tagasipaigaldus, 50 eurot koristamine ja 35 eurot prahi utiliseerimine. Samuti on põhjendatud

ajutise elukoha üürikulu septembri eest 150 eurot ja oktoobri eest 250 eurot. Kokku on nõue

põhjendatud 6929 euro ulatuses.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist tüüpilise hagita asjaga ja menetluses

puuduvad isikud, kes ise oma õiguste realiseerimisega hakkama ei saa ning vajavad seetõttu

erilist kaitset. Seetõttu ei ole põhjendatud avaldaja poolt menetluses avaldatu, et kohus ise

rakendades uurimisprintsiipi tuvastaks kohustatud isiku(d) ja vastutuse ulatuse.

Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga

seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine

korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi

või kaasomandi esemega (Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 16).

Avaldaja poolt (vaatamata korduvatele ettepanekutele) tõendite mitteesitamine seoses

asjaoludega, mis võimaldaks hinnata asjast puudutatud isikute i ja III vastutust ja ka vastuse

astet, toob kaasa avalduse täieliku rahuldamata jätmise.

Puudutatud isik I esitas korteriühistu 2021. a majanduskava (II kd, tl 43–44), milles on viide

põhiliste tehnosüsteemide täielikule amortiseerumisele. Puudutatud isiku II, s.o korteriühistu,

vastu avaldaja nõuet esitanud ei ole. Puudutatud isik II avaldas muuhulgas, et veeleke toimus

korterist nr 11, kus duširuumi äravoolu trapitihend oli defektne. Ühistu esimehe poolt kohapeal

kontrollimisel selgus avatud trapi vaatlemisel, et vee äravool korteri nr 11 trapist ei toiminud ja

vesi voolas trapi kõrvalt paneelide ja trapi vahele (I kd, tl 202–205).

Tunnistajate I.I. ja V.K. ütlused on kokkulangevad osas, mis puudutab asjaolu, et veeavarii

toimus korteris nr 11 esinenud trapitihendi defekti tagajärjel. V.K. kinnitab sama asjaolu ka

korteriühistu esimehena (I kd, tl 205). I.N. korteriühistu järgmise esimehena jäi 1.detsembril

2020 sarnasele seisukohale (I kd, tl 209), kuid avaldas hilisemas menetlusdokumendis (II kd, tl

10, 19), et vastutav isik on puudutatud isik I. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt toimus korteris

nr 11 pärast korteris nr 1 veekahjustuste tekkimist remont. Puudutatud isik III välistas enda

vastutuse, viidates korterist nr 11 lekkinud vee hulga eelduslikule ebapiisavusele (I kd, tl 196–

197).

Korteri nr 11 vannitoa trapi vigasus (tihendi puudumine) on tuvastatud, sest hüdroisolatsiooni

kraed ei ole paigaldamisel kasutatud. Puudutatud isik I esitas trapi paigalduse juhendi (II kd,

tl 41–42), millest nähtub tihendi kasutamise vajalikkus. Maakohus leidis, et puudutatud isik III

esitas vabandatavuse vastuväite ning avaldaja nõustus, et korteri nr 11 trapi probleem ei saanud

tuua kaasa vaidlusalust kahju.

Avaldaja on esitanud nõude kahe puudutatud isiku vastu ja on avaldanud vastuoluliselt, et

kuivõrd asjast puudutatud isik I eitab veeleket, ei ole eksperdil võimalik lekkinud veekogust

tuvastada. Samas on avaldaja leidnud, et puudutatud isiku I korteris nr 6 voolas vesi

pesumasinast välja ja seejärel alumisse korterisse nr 1, järelikult ei hoidunud puudutatud isik I

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega.

Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Kuigi

avaldaja esitas nõudeid kahe puudutatud isiku vastu, leidis ta, et korteri nr 11 trapi probleem ei

saanud põhjustada sellist veekogust, et korteris nr 6 jookseks vesi üle vannitoa lävepaku

esikusse ja vett jätkuks veel korteri nr 1 uputamiseks (I kd, tl 186 pöördel). Avaldaja poolt

esitatud arvamusest kahju suuruse kohta nähtub, et arvamuse andja leidis, et oleks meelevaldne

vee kogust ja asjaolusid arvestades süüdistada korteri nr 11 omanikku (I kd, tl 37).

Avaldaja poolt esitatud arvamuses kahju põhjuse kohta on mitmel korral märgitud puudutatud

isiku III võimalikule vastutusele viitavaid detaile, sh puudutatud isiku III esindaja igakülgseid

märkusi korterist nr 11 lähtunud veelekkele. Arvamuse andja peab siiski kahju tõenäoliseks

põhjuseks korteri nr 6 pesumasina kanalisatsiooni puudust (I kd, tl 21–34).

Puudutatud isik I esitas tõendi, millest nähtub, et tema pesumasin on varustatud süsteemiga,

mis iseseisvalt peatab vee juurdepumpamise avariiolukorras (II kd, tl 13). Kuivõrd avaldaja ise

toob esile pesumasinaga seotud asjaolusid, siis ei ole avaldaja seisukoht, et kohus ise tuvastab

vajalikud asjaolud, õige. Avaldaja leidis vaatamata kohtu ettepanekutele, et täiendavate tõendite

esitamine tema poolt ei ole asja lahendamiseks vajalik (II kd, tl 67–68). Kuivõrd avaldaja ei

lükanud ümber puudutatud isiku I väidet, et pesumasin on varustatud süsteemiga, mis peatab

iseseisvalt vee juurdepumpamise avariiolukorras, saab esitatud tõenditest järeldada kohustuse

rikkumise puudumist puudutatud isiku I poolt. Puudutatud isiku I poolse rikkumise eeldus saab

tekkida ainult juhul, kui on selge, et kahjustav asjaolu lähtus korterist nr 6.

Maakohus leidis, et puudutatud isikud ei ole tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandi esemest.

Puudutatud isiku I poolset teadmist korteris nr 1 toimunud šahti ümberehitusest ei ole avaldaja

ümber lükanud. Võimalik šahti ümberehitus võib muuta vee liikumist kortermaja siseselt.

Täiendavate tõenditeta ei ole võimalik teha kindlaks, kas puudutatud isikud, kelle vastu on

nõuded suunatud, on vastutavad, sh solidaarselt. Vee hulga ja kortermaja sisemuses vee

liikumisega seotud asjaolud võimaldaksid hinnata, tuvastades põhjusliku seose olemasolu või

selle puudumise, puudutatud isikute vastutuse põhjendatust ja ulatust. Avaldajale tõendite

esitamise ettepaneku tegemine pidi tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks

välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada

lisatõendeid (Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18).

Puudub võimalus hinnata avaldajale tehtud ettepanekutes kirjeldatud asjaolusid tõenditega

kogumis ja teha järeldused puudutatud isikute I ja III võimaliku, sh hulgas solidaarse vastutuse

kohta. Puudutatud isikute suhtes puudub seadusest tulenev vastutuse piiramise või välistamise

alus. Puudutatud isikute I ja III vahel puudub võimalikus sisesuhtes vastutuse piiramise või

välistamise kokkulepe. Puudutatud isikute I ja III omavahelise vastutuse määra

kindlakstegemiseks on vajalik tuvastada kahju tekkimise asjaolusid, sh solidaarse vastutuse

aluseid. Kahes korteris veeavarii korraga esinemine on väheusutav. Avaldaja poolt esitatud

asjaoludel ei ole põhjendatud VÕS § 137 lg 2 kohaldamine.

Avaldaja poolt esitatud ekspertiisina pealkirjastatud eriteadmistega isiku arvamus (II kd, tl 52–

64) ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, sest asjaolud kahes tsiviilasjas ei ole

samastatavad.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha asjas uus määrus, millega mõista puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt

välja kahju 13 395 eurot, 8. jaanuari 2020. a seisuga viivis põhinõudelt 42 eurot 39 senti, viivis

põhinõudelt seadusjärgses määras alates 9. jaanuarist 2020 kuni nõude täitmiseni ning jätta

menetluskulud puudutatud isikute I ja III kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ning

menetlusõiguse norme. Üldjuhul peab rikkumise tõendama avaldaja, v.a juhul, kui kahjustav

asjaolu on saanud alguse puudutatud isiku korterist. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku I

korteris nr 6 oli kahju toimumise päeval vesi nii vannitoa, kui ka koridori põrandal, kuhu see

valgus üle vannitoa lävepaku. Korteriühistu esimees V.K. tunnistas kohtuistungil, et

duširuumist voolas üle lävepaku vesi, vee jäljed olid, see oli märg. Seega on avaldaja

tõendanud, et korteris nr 6 oli toimunud kahjutav asjaolu, s.o veeleke. Maakohus ei ole

tuvastanud, mis põhjusel oli puudutatud isiku I korteri põrandal vesi ning kas vee sattumist

korteri põrandale või korteri põrandale sattunud vee eemaldamata jätmist saab lugeda seaduses

sätestatud kohustuse rikkumiseks. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul kohustus

hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Avaldaja hinnangul hõlmab see kohustus

ka alumise naabri kahjustamisest hoidumist. Kuna puudutatud isiku I korteris oli veeuputus,

vannitoas oli umbes 1,8 mm vett (I kd, tl 184 pöördel), siis sattus vesi ka alumisse korterisse

ning kahjustas alumist naabrit. Avaldajal puudub võimalus tuvastada, mis põhjusel vesi korter

nr 6 põrandale sattus. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa sellist tõendamiskoormust

avaldajale panna. Kui puudutatud isik I väidab, et vesi sattus tema korteri põrandale puudutatud

isiku III korterist nr 11, siis peab nimetatud asjaolu tõendama puudutatud isik I. Kuivõrd

maakohus leidis, et puudutatud isiku III korterist ei ole kahjustav asjaolu alguse saanud, siis on

puudutatud isiku I väide selle kohta, et veekahju põhjustas korteri nr 11 puudusega veetrapp,

jäänud paljasõnaliseks. Kohtumäärusest ei selgu, kas maakohus luges puudusega veertappi

korteris nr 11 korteriomaniku poolseks kohustuse rikkumiseks või mitte.

VÕS § 103 lg 1 alusel saab eeldada, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud

isik I ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta

tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste

rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. KrtS § 31 lg 1 p-i 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduda eriomandi eseme

kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Maakohus ei

võtnud seisukohta, kas korteri nr 6 kasutamine viisil, et korteri vannitoa põrandal on vett

niipalju, et see valgub esikusse, on KrtS § 31 lg 1 p-is 1 toodud kohustuse rikkumine või mitte.

Maakohus rikkus tõendamiskoormust. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt piisab rikkumise

vabandatavuseks vastuväite esitamisest. Puudutatud isik III esitas vabandatavuse vastuväite.

Maakohtu hinnangul tuli avaldajal tõendada puudutatud isiku III vastutuse puudumist. Avaldaja

rõhutab, et puudutatud isik ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste

rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Kuna avaldaja on esitanud kahjunõude nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku III vastu,

siis pidi kohus hindama nõudeid eraldi ning põhjendama, kas avaldaja nõue puudutatud isiku I

vastu ja / või puudutatud isiku III vastu on põhjendatud või mitte. Kohtumäärusest ei selgu,

miks jääb avaldaja nõue puudutatud isikute vastu rahuldamata. Kui kohus leiab, et puudutatud

isikud I ja III ei vastuta kahju eest solidaarvõlgnikena, siis tuleb kohtul põhjendada, miks ei saa

kahju hüvitamist nõuda eraldi puudutatud isikult I või puudutatud isikult III. Maakohus ei

põhjendanud, miks olukorras, kus puudutatud isik I ei tõendanud rikkumise vabandatavust, ei

saa nõuda temalt kahju hüvitamist. Solidaarkohustuse tekkimise eelduseks on mitme isiku

vastutus samal või erineval alusel kolmandale isikule tekkinud kahju eest (VÕS § 137 lg 1).

Seega on solidaarkohustuse hindamiseks vaja tuvastada, kas puudutatud isikud vastutavad

kahju tekkimise eest. Solidaarkohustuse olemasolu hindamiseks ei ole vaja tuvastada

solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse jagunemise määra. Maakohus ei põhjendanud, miks

kahes korteris veeavarii korraga esinemine on väheusutav.

Avaldaja ei ole väitnud, et püstakute šaht oleks ümber ehitatud. Selle väite esitas puudutatud

isik I. Avaldaja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isiku I väited esimese

korruse püstakušahti ümberehitamise kohta on paljasõnalised.

Avaldaja on kahju suurust tõendanud hinnapakkumisega, mis on ka lubatav (Riigikohtu

21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-11, p 16). Kahju suuruseks on asja parandamise mõistlik kulu, mille mõõtühikuks

on euro.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu. Asjaolu, et korteri nr 6 vannitoas oli vesi,

ei kinnita, et kahjustav asjaolu sai alguse korterist nr 6. Puudutatud isik I on esitanud tõendid

selle kohta, et veekahjustus sai alguse korterist nr 11. Vaidlust ei ole, et korteri 11 äravoolutrapp

oli katki. Avaldaja ei selgitanud, kuhu vesi paneelide vahel koguneb, kui hüdroisolatsioon on

katki. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isik I on rikkunud korteriomaniku kohustusi.

Avaldaja oletused, et veekahju tekkis puudutatud isiku I pesumasina umbemineku tõttu, on

oletus. Puudutatud isik I on tõendanud, et vesi tuli tema korterisse vannitoas asuva šahti luugi

kaudu, šaht ei ole puudutatud isiku I korteri eriomand. Kui korteris nr 11 asuv trapp ei oleks

olnud katki, poleks vesi puudutatud isiku I korterisse pääsenud.

8. Puudutatud isik II ei avaldanud määruskaebuse kohta oma seisukohta .

9. Puudutatud isik III vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja peab tõendama, kes korteriomanikest on oma

kohustusi rikkunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et veekahju oleks saanud alguse puudutatud

isiku III korterist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise ning

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja asi saata puudutatud isikute I ja III osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

11. Menetlusosalised ei vaidle maakohtu poolt tuvastatu üle, et 19. augustil 2019 toimus

aadressil XXXXXXX, Viljandi kahjujuhtum, mille tagajärjel sai kannatada avaldaja kui

kindlustusandja poolt kindlustatud korter. Korteriomanik avastas kahju tekkimise 22. augustil

2019. Avaldaja hüvitas kahjustada saanud korteriomanikule kahju 13 395 eurot ning avaldajale

läks üle kahjustatud korteri omaniku nõue kahju tekitanud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).

Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel

hüvitisnõude puudutatud isikute I ja III kui väidetavalt oma kohustust rikkunud korteriomanike

vastu. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas puudutatud isikud I ja III rikkusid oma

kohustust ja kas rikkumine on vabandatav.

Avaldaja esitas nõude puudutatud isiku I vastu, kuid palus 26. aprilli 2021. a

menetlusdokumendis mõista kahju välja puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt.

Puudutatud isik I on vastuväitena leidnud, et vastutavaks isikuks võib olla korteriühistu

(puudutatud isik II). Maakohus kaasas puudutatud isikuna menetlusse ka korteriühistu.

Avaldaja ei ole aga korteriühistu vastu nõuet esitanud. Sellele ei tugineta ka määruskaebuses.

Seega ei analüüsi ringkonnakohus võimalikku korteriühistu vastutust.

12. KrtS § 31 lg 1 p-i 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakohus on iseenesest

õigesti leidnud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud

korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja

muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii

juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest.

Kahjustatud korteri omanik (aga ka temale kahju hüvitanud avaldaja, kellele kahjustatud korteri

omaniku nõue on üle läinud) peab tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma

kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega, et tekkinud

kahju on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Puudutatud isikud peavad vastutusest vabanemiseks tõendama, et nemad ei ole

oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav.

Avaldaja leidis määruskaebuses, et maakohus ei ole menetluses tõendamiskoormist õigesti

jaotanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga.

Avaldaja palus menetluse algstaadiumis juba 18. veebruari 2020. a menetlusdokumendis, et

kohus selgitaks menetlusosalistele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (I kd, tl 179). Kuigi

maakohus on korduvalt andnud menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade

esitamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu selgitused tõendamiskoormise osas olnud

ebaselged (II kd, tl 16–17, 34, 47–48).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja poolt kindlustatud korteris on tekkinud kahju

ning avaldaja on tõendanud, et see kahju ei saanud tekkida kahju kannatanud korteriomandi

eriomandi seisukorrast tulenevalt. Puudutatud isikud ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Sellises olukorras on tõendamiskoormis vastutust välistavate asjaolude esinemise kohta nendel

korteriomanikel, kelle eriomandist tulenevalt võis kahju tekkida.

Avaldaja on esitanud Kahjuhaldus OÜ arvamuse kahju põhjuse kohta, mille kohaselt on kahju

põhjuseks tõenäoliselt korter 6 pesumasina kanalisatsiooni puudus (I kd, tl 24). Maakohus

nõudis avaldajalt tõendite esitamist selle kohta, et puudutatud isik I kasutas pesumasinat

veeavarii tekkimise hetkel (II kd, tl 17), kahjustatud korteris veekahjustusi tekitanud vee hulga

kohta, esimese korruse korteris šahti väidetava ümberehituse mõju veekahjustuse tekkimisele,

teise korteri ehitustehnilise osa kohta, kolmanda korruse korteri vannitoa katkise tihendi ja

esimese korruse korteri veekahjustuse seose kohta (II kd, tl 34). Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist asjaoludega, mida tulnuks vastutusest vabanemiseks tõendada puudutatud isikutel,

mitte avaldajal.

Lisaks leidis maakohus 19. mai 2022. a määruses (II kd, tl 66), et on võimalus, et oli ainult üks

veelekke allikas, mis asus korteris nr 11. Sellele vaatamata välistas maakohus korteri nr 11, s.o

puudutatu isiku III vastutuse täielikult.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute I ega III vastutust välistavad asjaolud

praegusel juhul menetluses esitatu põhjal tuvastatavad. Ringkonnakohus ei saa asja lahendada

olukorras, kus tõendamiskoormis on menetluses algusest peale valesti jagatud ning

menetlusosalistele ei ole olnud selge, missugused on need asjaolud, mida nad peavad tõendama.

Kahjustatud korter asub esimesel korrusel, puudutatud isiku I korter asub kahjustatud korteri

kohal teisel korrusel ning puudutatud isiku III korter kolmandal korrusel. Kahju põhjustanud

veeleke oleks iseenesest võinud saada alguse veel kõrgemalt, ka neljandalt korruselt. Seega

tuleb menetluses eeldada, et kahju tekkis kas puudutatud isiku I või puudutatud isiku III

kuuluvast korterist või mõlemast neist ning nad on mõlemad või keegi neist on rikkunud

korrashoiukohustust.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et puudutatud

isikute I ja III korteriomandites oli puudusi seoses korteriomandi eriomandi korrashoidmise

kohustuse täitmisega, s.o puudutatud isik III puhul oli trapi tihendis puudus, mistõttu vee

äravool oli takistatud ning puudutatud isiku I korteris oli veelekke toimumise päeval

korteripõrandal vesi. Seega on menetluses põhistamist leidnud kohustuse rikkumine

(erioomandi hoidmine seisukorras, mis välistab kahju tekkimist kaasomandi osale või teiste

korteriomanike erioomandi). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja mõlema korteriomandi

puhul näidanud ära ka võimaliku põhjusliku seose kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise

vahel.

14. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel uuesti hinnata, kas puudutatud isikud vastutavad

kohustuste rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1, § 115 lg 1) ning hinnata võimaliku solidaarvastutuse

tekkimist, s.o kas puudutatud isikud vastutavad solidaarselt või vastutab tekitatud kahju eest

üksnes üks puudutatud isikutest.

Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõudele võivad kohalduda VÕS § 138 sätted. VÕS § 138

lg 1 järgi juhul, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud,

et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Kahju

hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud

(VÕS § 138 lg 2).

Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi

omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole

oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Maakohus on menetluses kuulanud

ära tunnistajad. Maakohus viitas nii tunnistajatena ärakuulatud isikute ütlustele, kui ka

kirjalikele tõenditele (maakohtu määruse p 37–38), kuid ei toonud välja, millistele järeldustele

maakohus tõenditele tuginedes jõudis. Kui tunnistajate ütlused on vastuolulised, tuleb

maakohtul võtta seisukoht nende usaldusväärususe kohta.

Maakohtu viited tõenditele ja tunnistajate ütlustele on vastuolus maakohtu poolt tehtud

järeldusega, et puudutatud isikud I ja III ei vastuta tekitatud kahju eest. Maakohus on

menetlusosalistele saadetud kirjas järeldanud, et veega seotud probleeme võis esineda kohtule

esitatud tõendite kohaselt nii korteris 6 kui ka korteris 11 (II kd, tl 3).

Maakohtu

poolt

menetlusosalistele

saadetud

määrus

võtab

mitmel

lehel

kokku

võlaõigusseaduse sätted, samas on maakohtu enda selgitused raskesti jälgitavad ja jääb

arusaamatuks, mida siiski menetlusosalised peavad tõendama.

Kui veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires asuvast esemest, saab

eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud

vabandatav. Seega peab puudutatud isik vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (Riigikohtu19. märtsi 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21; 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25

ja 49).

Vajadusel tuleb maakohtul anda menetlusosalistele tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks.

Kui vastutust välistavad asjaolud puuduvad, saab maakohus hinnata tekkinud kahju

põhjendatud suurust. Puudutatud isik I on vaielnud vastu tehtud tööde põhjendatusele ja kahju

suurusele. Avaldajale tuleb vajadusel anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.

Kohtul tuleb, arvestades kahjujuhtumi toimumise aega, juhtida menetlusosaliste tähelepanu

kokkuleppe sõlmimise otstarbekusele.

15. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks

lahendamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks TsMS § 174

lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke