1-06-2335/77 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-06-2335 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.I

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 15.09.2005 ja lõpp 14.09.2011 RESOLUTSIOON Jätta K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 4 ja §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 15.09.2005.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 22 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav omandas 2010 abikoka eriala, lõpetas müürsepp

– pottsepa kursused ja alustas B-kategooria juhiloa omandamist. 2009 läbis

kinnipeetav sotsiaalprogrammi Convictus ja omandas põhihariduse. Kinnipeetav oli

enne vangistust ema poolt ülalpeetav, kuna oli alaealine. Vangistuses toetab

2 kinnipeetavat vend. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval summas 11 904,48

krooni. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend, suhted on head,

käiakse kokkusaamistel ja suheldakse telefoni teel. Kinnipeetava isa viibib kinnipidamiskohas. Vabaduses tarvitas kinnipeetav nii alkoholi kui ka narkootikume

(3 – 4 korda nädalas amfetamiini). Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad

vanusele. Kinnipeetav on vanglas rikkunud süstemaatiliselt korda, on esinenud

vägivaldset käitumist. Tulevikule ei ole kinnipeetav mõelnud, eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetava väide edaspidi õiguskuulekalt elama asumise kohta on

paljasõnaline, kuna kriminaalse taustaga seltskonda sattumisel on tõenäoline, et

kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Kinnipeetava puhul seisneb oht füüsilise vägivalla tarvitamises ja esemete äravõtmises, oht suureneb alkoholijoobes ja grupi mõjul. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse, ema on sellega nõus. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetava töökogemus on minimaalne. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid kogusummas 16 653,28 krooni. Arvestades, et

kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku kogemus ning ta on varasemalt olnud ülalpeetav, on võlanõuete likvideerimine kaheldav. Vabaduses oli kinnipeetaval

probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuna kinnipeetav on vangistuses 22 korda karistatud distsiplinaarkorras, näitab see tema madalat motivatsiooni loobuda

kuritegelikust käitumisest ning seda, et ta ei tunnista ühiskonnas kehtivaid

käitumisnorme. Oma eakohaseid sotsiaalseid oskusi kasutab kinnipeetav erinevates olukordades lähtudes eelkõige iseenda kasudest. Vabanemise korral võib kinnipeetaval

kasvada risk seoses teisi ärakasutava elustiiliga, kui võtta arvesse asjaolu, et kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama oma ema ja tema elukaaslase juurde. Maakohtu istung Kinnipeetav K.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et seoses allumatusega ei sobi kinnipeetav kriminaalhoolduse alla ja seega ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise eest, mis olid seotud vägivalla

tarvitamisega. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 22 distsiplinaarkaristust, neist 3 aastal 2010.

3 Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemast kriminaalkaristusest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetav viitas küll maakohtu istungil

tema isiklikus toimikus olevale garantiikirjale xxx, kuid maakohus ei pea

võimalikuks seda arvestada. Tegemist on garantiikirjaga, mis ei vasta ametlikule

dokumendile esitatud nõuetele. Lisaks sellele on see garantiikiri dateeritud 17.09.2010. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud töökoht

oleks kinnipeetavale tagatud ka pool aastat hiljem, s.o. käesoleval ajal. Töökoha olemasolu ja selle tingimusi ei ole saanud kontrollida ka kriminaalhooldusametnik. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris.

Samas on seal elamise korral oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuna

kinnipeetaval puudub igasugune majandusliku toimetuleku kogemus ning majanduslikult toimetulekuks võib ta hakata lähedasi omakasu eesmärgil ära kasutama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasema käitumiskontrolli ajal oli kinnipeetaval probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisega.

Erialade omandamise, sotsiaalprogrammi Convictus läbimise ja põhihariduse omandamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja tal tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 16.02.2011

№oremreferent

Liivi Õun