2-22-14518/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14518

Tsiviilasi

M B hagi Z B vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M B (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Kostja: Z B (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M B ja Z B abielu, mis on registreeritud xxx Kasahstani vastavas asutuses.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

28.09.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja ei soovi abielu

jätkata kostja vägivaldsuse tõttu. Pärast lahutust soovib hageja kanda nime B. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on

lõppenud 2022.aasta augustis ning alates 2022.aasta detsembrist elavad pooled eraldi. Hageja

ei soovi abielulisi suhteid enam taastada.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

3. Kostja hagile ei vastanud, kuid oli istungile ilmunud. Istungil teatas kostja, et ta ei soovi

abielu lahutada, seda soovib hageja. Pere on kostja jaoks oluline. Samas kostja saab aru, et kui

hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada, siis ta ei saa midagi teha. Kostja kinnitas, et

abielulised suhted lõppesid 2022.aasta augustis ja eraldi koliti elama 2022.aasta detsembrist.

Ühine poeg pidi elama kostjaga ja tütar hagejaga. Kostja avaldas, et ta ei ole nõus, et hageja

jätab peale lahutus nimeks B.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti 26.08.2006 Kasahstani vastavas asutuses. Hageja kinnitusel ei ole

poolte vahel abielusuhteid ning ta ei soovi neid enam taastada. Pooled elavad ka alates

2022.aasta detsembrist eraldi.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada.

7. Hageja on soovinud jätta perekonnanime pärast lahutust samaks. Kostja on sellele vastu

vaielnud. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu

lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib

isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Antud juhul on hageja andnud teada, et soovib, et säilib

abielu ajal kantud perekonnanimi, mistõttu säilib hagejal abielu lahutamisel abielu ajal kantud

perekonnanimi B.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS

§ 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS

§ 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik