2-22-2792/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2792

Kohtuasi

Aachen Õigusabi OÜ ja X hagi Y ja Q vastu Y-l

õigussuhte

puudumise

ja

Q

pärimiskõlbmatuse

tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aachen Õigusabi OÜ ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Aachen Õigusabi OÜ (registrikood 12091628),

seaduslik esindaja Kaili-Helina Kolts

Hageja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2022 määrus ja saata asi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aachen Õigusabi OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 22. veebruaril 2022 Harju

Maakohtule Y (kostja I) ja Q (kostja II) vastu hagi, milles palusid tuvastada 26. oktoobril 2017

väljastatud C testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt kostjal I õigussuhte

puudumine ja C pärijana kostja II pärimiskõlbmatus.

2-22-2792

Hagiavalduse kohaselt on hagejal I kostja II vastu kohtulahendist tulenev nõue 205,95 eurot ja

hagejal II kostja II vastu kohtulahendist tulenev menetluskulude hüvitamise nõue

2024,66 eurot. Hagejad on kostja II vastu alustanud täitemenetlust, mis ei ole viinud tulemusele,

kuna kostja II on oma varad kirjutanud kostja I nimele. Hageja I seaduslik esindaja sai

2. detsembril 2021 teada, et W, kostja I ja kostja II võltsisid kostja II ema 22. juuni 2017

testamenti. Notar Liivi Laos on väljastanud C surma järgselt 26. oktoobril 2017

testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse. W on testamendi võltsimist notarile tunnistanud.

Kuna kostjad on C testamenti võltsinud, on nad pärimiskõlbmatud. Kostja II loobus pärandist

kostja I kasuks, mistõttu saavad hagejad esitada nõude pärimisseaduse (PärS) § 126 alusel

kostja II temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast võlgade tasumiseks. Hagejatel on

võimalik PärS § 175 lg 4 järgi esitada pärimistunnistusel märgitud pärija vastu hagiavaldus

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 20. juuni 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest ning jättis menetluskulud hagejate kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlemast tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate

soovitud tulemust. Maakohus leidis, et hagejate hagi on esitatud niivõrd ebaselgel viisil, mis ei

võimalda üheselt aru saada, kes on asjas kostjateks. Hagejad on palunud kostjana II või

alternatiivselt iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasata Q, hagiavalduses esitatud

nõue on hagejatel aga esitatud ainult kostja I vastu. Lisaks ei selgu hagiavaldusest, miks on

tuvastushagi esitanud kaks hagejat ning milline on kummagi hageja õiguslik huvi

tuvastusnõuete esitamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaoludest lähtudes saab oletada, et

hagejate huvi seisneb kostjalt II võlgade kättesaamises, ent jääb arusaamatuks, kuidas hagejate

esitatud tuvastusnõuded aitavad seda saavutada. Kui mõlemad kostjad on pärimiskõlbmatud

ning ei saa seetõttu hagis märgitud kinnisvara pärida, ei saa hagejad esitada PärS § 126 alusel

nõuet kummagi kostja vastu, kuna nõude saab esitada vaid pärima õigustatud isikute vastu.

Hagejad ei ole välja toonud, kes on pärima õigustatud isik. Hagejad ei ole esitanud PärS § 175

lg 4 alusel pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuet ega põhjendanud hagis oma

õigustatud huvi. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning asjaolust, et hagiavalduses

esinevad puudused on ulatuslikud, ei ole juhul mõistlik anda hagejatele tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse

normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Asja lahendanud kohtunik Alan Biin oleks

pidanud end taandama, kuna ta on isiklik tuttav hagejaga II, kellega nad teevad Kaitseliidus

otsest koostööd. Hageja II sai kohtuniku nime teada 20. juuni 2022 kohtumäärusega. Kohtunik

on pahatahtlikult viivitanud menetlust kuni hagejate eesmärki ei ole enam võimalik saavutada

aegumise tõttu. Hagid aegusid PärS § 8 lg 2 alusel 2. juunil 2022, kuna hagejad said testamendi

võltsimisest teada 2. detsembril 2021.

Hagi esitamine on tingitud pärimisõiguse tunnistuse tühistamise vajadusest. Ainuke pärija on

kostja II tütar. Hagejate nõue on suunatud pärandavara vastu. Peale kostjate pärimiskõlbmatuse

2-22-2792

tuvastamist saavad hagejad esitada hagi kostja II tütre vastu, kui ta vabatahtlikult kostja II

võlgasid ei tasu.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks

(TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

6. Maakohus jättis vaidlustatud määruses hagejate hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse

võtmisest ennatlikult ning on jätnud korrektselt täitmata selgitus- ja põhjendamiskohustuse.

7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 13. septembri

2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-

16, p 10). Hagi menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2

nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus

otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega,

tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist ning

asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas n 3-2-1-134-07,

p 13). Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud sellega, et hagejad on

nõude esitanud ainult kostja I vastu, välja pole toodud, kes on kostjad, hagid on ebaselged,

hagiavaldusest ei nähtu kummagi hageja tuvastushuvi, välja ei ole toodud, kes on kinnisvara

pärima õigustatud isik ning esitatud ei ole pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuet.

Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kumbagi hageja nõuetest ei ole võimalik ühelgi

õiguslikul alusel rahuldada.

8. Kolleegiumi arvates pidi maakohus hagejate esitatud hagiavaldusest aru saama, et nende

lõppeesmärk on kostja II vastu olevate nõuete rahuldamine. Hagivalduse kohaselt ei ole

täitemenetluses õnnestunud nõudeid rahuldada, kuna kostjal II ei ole vara. Kui kostja II saaks

pärida C pärandi, oleks hagist järelduvalt hagejate nõudeid võimalik selle vara arvelt rahuldada.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejate hagis esitatud resolutsioonist ei ole

üheselt arusaadav, milline on hagejate nõue kostja I vastu, kuivõrd palutud on tuvastada

26. oktoobril 2017 väljastatud C testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt kostjal I

õigussuhte puudumine. Samas on hagiavaldusest võimalik järeldada, et hagejate eesmärgiks

võib olla tuvastada, et C ei ole testamenti teinud, et testament on tühine või et see tuleks

tühistada. Kuna hagejad tuginevad asjaolule, et testament on võltsitud, võib hagejatel olla alust

paluda tuvastada, et testamenti pole olemas, kuna pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet

avaldanud (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722, p 15 kolmas lõik)

ning pärijaks ei ole seetõttu kostja I. Hagiavalduses esitatud asjaoludest saab järeldada, et kui

kostja I ei saa testamendi alusel pärida, peaks seadusjärgse pärimise korral olema pärijaks

2-22-2792

kostja II. Lisaks on hagejad hagiavalduses esile toonud, et neil võib olla soov ka

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks PärS § 175 lg 1 alusel. Kuna hagejate esitatud nõue

ei ole selge, oleks maakohus pidanud andma hagejatele võimaluse enda nõuet täpsustada.

Kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude esitamisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude

sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul võib hagejatel olla

alust vastavasisuline hagi esitada, kui nad põhjendavad oma õiguslikku huvi tuvastushagi

esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi. Maakohus on hagejatele ette heitnud, et hagist ei nähtu,

milline on kummagi hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, kuid samas pole hagejatel

võimaldanud seda puudust kõrvaldada. Maakohtul tuleb hagejatel võimaldada vastavad

põhjendused esitada.

10. Lisaks on hagejad palunud hagiavalduses tuvastada kostja II pärimiskõlbmatus. Nõustuda

ei saa seetõttu maakohtu seisukohaga, et hagejad ei ole välja toonud, kes on asjas kostjad ning

et hagi on esitatud üksnes kostja I vastu. Maakohus on selgitanud, et kui kostjad on

pärimiskõlbmatud ja ei saa kinnisvara pärida, ei saa hagejad esitada PärS § 126 alusel nõuet

kummagi kostja vastu. Kolleegium märgib, et kohus võib isiku vaidluse korral tunnistada

pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel (PärS § 8 lg 1). Maakohus ei ole põhjendanud, miks

ei ole hagejate nõuet kostja II vastu tema pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks võimalik ühelgi

õiguslikul alusel rahuldada. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et hagejad ei saaks olla näiteks

huvitatud isikuteks PärS § 8 lg 1 tähenduses või et möödunud oleks paragrahvi lõikes 2

sätestatud tähtaeg. Maakohus on seega jätnud määruse nõuetekohaselt põhjendamata.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PärS § 8 lg 1 alusel tunnistatakse isik pärimiskõlbmatuks

vaid vastava hagi esitamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate eesmärk kostja II vastu

olevate nõuete rahuldamine pärandavara arvelt, mida kostjal II peaks olema õigus saada. Seega

ei pruugi hagejatel olla huvi kostja II pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude esitamiseks, kuna

vaidluse puudumisel oleks ringkonnakohtu hinnangul hagis esitatud asjaolude õigusust

eeldades kostjal II võimalik C pärand testamendi puudumise korral pärida ning kostjad võivad

saada oma nõuded kostja II suhtes algatatud täitemenetluses rahuldatud. Kuivõrd hagiavaldus

on aga puudustega ning hagejad ei ole oma huvi kostja II pärimiskõlbmatuks tunnistamise

nõude esitamiseks põhjendanud, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik võtta

seisukohta, et ka see nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Maakohtul tuleb anda hagejatele

tähtaeg kostja II vastu esitatud nõude õiguslikuks põhjendamiseks ja vastavate asjaolude

väljatoomiseks.

11. Lisaks on maakohus hagejatele ette heitnud, et nad ei ole välja toonud, kes on pärandit

tegelikkuses õigustatud pärima ning nad ei ole nõuet selle isiku vastu esitanud. Hagejad tõid

määruskaebuses esile, et kui kostja I ega kostja II ei ole õigustatud mh pärimiskõlbmatuse tõttu

pärima, on ainuke pärija kostja II tütar. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest

keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu

15. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13966/21, p 21). Kui maakohus leidis, et hagi on

PärS § 126 nõude osas puudulik või segane ning pole esitatud õige isiku vastu, tulnuks

maakohtul hagejatele selgitada, et hagi saaks menetleda, kui hagejad esitavad nõude isiku vastu,

kes on tegelikkuses õigustatud C pärandit pärima (vrd Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 11 teine lõik). Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt võib hagejate

soov olla ka kostja I pärimiskõlbmatuks tunnistamine. Arvestades aga praeguse määruse p-s 10

esitatud selgitusi, võib PärS § 126 alusel nõude esitamine olla ennatlik, kui kostja II

pärimiskõlblikkuse osas puudub vaidlus ja hagejatel ei ole huvi pärimiskõlbmatuks

tunnistamise nõude esitamiseks, s.o kostjal II oleks võimalik seadusjärgselt pärida.

2-22-2792

12. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

ennatlikult ega saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda enne, kui oleks hagejatele

selgitanud hagejate nõuetest lähtuvat nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ning andnud hagejatele

tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Alles juhul, kui hagejad ei oleks tähtajaks

puudusi kõrvaldanud, saanuks maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hagejate lõplikud ja

selged nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul

TsMS § 372 lg 3 kohaselt õigus selleks ka hagejad ära kuulata, kui on alust arvata, et hagejad

võivad kohtu suulistest selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.

13. Seoses hagejate väitega, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, kuna vaidlustatud

määruse teinud kohtunik oleks pidanud end taandama, märgib kolleegium, et praegusel juhul

puudub alus kahelda kohtuniku erapooletuses, kuivõrd maakohtu kohtunik ei ole end

taandanud, s.t ta ise ei ole ennast pidanud erapooletuks.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

15. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)