4-22-4554/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023, Tartu Väärteoasja number 4-22-4554 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. detsembri 2022. a määrus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21. detsembri 2022. a määruse tühistamises väärteoasjas nr 2440,22,005409 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi uurija vanemkomissar Eduard Blaško määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politseija Piirivalveameti määruskaebus Viru Maakohtu 27. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti taotlus VTMS § 191 p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur koostas 08.12.2022 menetlusaluse isiku Sergei Gorodetski suhtes väärteoprotokolli. Väärteoprotokolli andmetel rikkus Sergei Gorodetski LS § 69 lg 3 nõudeid, täites sellega LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteokvalifikatsiooni.

1.1. Sergei Gorodetski esitas 12.12.2022 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile VTMS § 69 lg 6 ja § 62 lg 4 alusel taotluse väärteotoimikust koopia saamiseks.

2 1.2. Politseija Piirivalveamet saatis 14.12.2022 Sergei Gorodetskile vastuskirja, milles selgitas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

2. Sergei Gorodetski kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas 19.12.2022 Politseija Piirivalveametile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, milles palub tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist, kõrvaldada õiguste rikkumine ja väljastada kogu väärteotoimiku koopia (sh salvestused), muuta menetlusalluvust ja lükata edasi vastulause esitamise tähtaeg.

2.1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika Elm jättis 21.12.2022. a määrusega väärteoasjas nr 2440,22,005409 kaebuse rahuldamata.

3. Sergei Gorodetski kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas 22.12.2022 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale (21.12.2022. a määrus) väärteoasjas nr 2440,22,005409. Kaitsja palus tunnistada Sergei Gorodetski õiguste rikkumist selles, et temale ei võimaldatud saada koopiaid väärteotoimiku materjalidest, kõrvaldada õiguste rikkumine ja kohustada Politseija Piirivalveametit väljastama viivitamatult kogu väärteotoimiku täielik koopia ning hüvitada õigusabikulud riigi vahenditest.

4. Viru Maakohus rahuldas 27.12.2022. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-4554 Sergei Gorodetski 22.12.2022 kaebuse ja tühistas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi juhi Annika Elmi 21.12.2022. a määruse. Maakohus kohustas VTMS § 62 lg 4 alusel Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonda väljastama menetlusalusele isikule Sergei Gorodetskile (ja/või tema kaitsjale) kogu toimiku koopia väärteoasjas nr 2440,22,005409.

4.1. Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja on ekslikult asunud seisukohale, et VTMS § 62 lg-s 4 sätestatud õigus ei laiene menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale. VTMS § 62 lg 4 reguleerib justnimelt toimiku koopia väljastamist isikule, kellel on selleks õigus. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku õigus tutvuda toimikuga tuleneb VTMS § 69 lg-st 6. Seda, et seadusandja on VTMS § 62 lg-s 4 hõlmanud väärteotoimikust või menetlusdokumendist koopia saamise õigust omavate isikute ringi lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, tuleneb otsesõnu väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu 215 SE teise lugemise seletuskirjast. Kohtuväline menetleja on kohustatud VTMS § 69 lg 6 ja § 62 lg 4 alusel väljastama menetlusalusele isikule väärteotoimiku koopia, sest menetlusalusel isikul on õigus toimikuga tutvuda ning ta on esitanud kohtuvälisele menetlejale taotluse väljastada talle kogu väärteotoimikust koopia

MÄÄRUSKAEBUS

5. Viru Maakohtu 27.12.2022. a määruse peale esitas määruskaebuse Politseija Piirivalveameti esindaja vanemkomissar Eduard Blaško, kes palub võtta määruskaebus menetlusse, algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada, tuginedes PS §- dele 15 ja 24, VTMS § 191 p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus määrus ei kaitse isikute eraelu puutumatust ja on seega PS §-ga 26 vastuolus.

5.1. Kaebuse esitaja leiab, et VTMS § 62 eelnõu seletuskiri ei edasta seadusandja tahet selgelt ning kohtu tõlgendus andis sättele õigusvastase sisu. VTMS § 62 reguleerib kohtuvälise

3 menetluse andmete avaldamist vaid nendele isikutele, kes ei ole menetlusosalised. Kohtumäärusega pandud kohustus kogu toimiku avaldamiseks vastulause esitamise faasis võib otseselt ohustada tunnistajate eraelu puutumatust ja oluliselt mõjutada väärteomenetluse edasist käiku (nt tunnistajate mõjutamine, menetluse dokumentide avaldamine meedias jne). Viru Maakohus on jätnud tähelepanuta, et menetlusaluse isiku õigust tutvuda väärteoasjas kogutud tõenditega reguleerib erinorm, milleks on VTMS § 69 lg 6. Üldnorm (VTMS § 62) kuulub kohaldamisele ainult erinormi puudumisel.

5.2. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei arvesta maakohus, et tunnistaja kontaktandmete avaldamisega võidakse otseselt rikkuda tunnistaja õigusi. Samuti on selline tõlgendus vastuolus PS §-s 26 sätestatud õigusega eraelu kaitsel. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonnaega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Tunnistaja andmete avaldamine menetlusalusele isikule, tema kaitsjale või ka kolmandatele isikutele ei aita kaasa kaitseõiguse tagamisele ja võib kahjustada väärteomenetluse huve. Kohtuvälise menetleja kohustus on tagada kõikide menetluses osalenud isikute õigusi (sealhulgas põhiõigusi).

5.3. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikkel 6 lõige 1 p-le f – isikuandmete töötlemine on mh seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. Kohtuvälisel menetlejal on õigus töödelda isikuandmeid kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Sealjuures on andmete töötleja kohustatud kaaluma andmesubjekti huvisid ja kolmanda isiku õigustatud huvi andmete saamiseks. Teabenõudes ja kohtumääruses puuduvad põhjendused, milles seisneb kolmanda isiku õigustatud huvi andmetega tutvumiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul kaaluvad andmesubjekti huvid, põhiõigused ja –vabadused üle kolmanda isiku huvid. Riigikohtu poolt antud suuniste kohaselt tähendab avaldamine VTMS § 62 puhul eelkõige võimalust ja luba vajalikus osas tehtud otsuse kohta andmete andmist massiteabevahenditele ning kolmandatele isikutele. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et VTMS §-s 62 tehtud muudatuste eesmärgiks oli, et väärteo tõttu vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isikul ja tema esindajal oleks võimalus tutvuda väärteo asjaoludega ning sellest tulenevalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ning, kas kahju hüvitamise osas on kohtuvälise kokkulepe saavutamine võimalik kohtusse pöördumata. Nimetatud põhjusel on neil õigus saada kogu toimik alles peale otsuse tegemist või jõustumist, kuivõrd neile on oluline teada, kes põhjustas neile kahju ja milliste tõenditega on see leidnud kinnitust. Kolmandate isikute (tunnistajate) eraeluliste andmete kannatanule avaldamata jätmine ei ole takistuseks kahjunõude esitamisel ja võimaliku kohtuvälise kokkuleppe saavutamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Politseija Piirivalveameti kaebus Viru Maakohtu 27.12.2022. a määruse peale jääb läbi vaatamata.

7. VTMS § 191 p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määruse peale, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus.

4 Käesolevas väärteoasjas ei ole tegemist konfiskeerimise kohta tehtud määrusega, mistõttu ei ole võimalik Viru Maakohtu 27.12.2022. a määruse peale määruskaebust esitada.

8. Politseija Piirivalveamet palub määruskaebuses tunnistada põhiseadusevastaseks VTMS § 191 p 12, mis ei võimalda antud olukorras esitada neil määruskaebust Viru Maakohtu poolt VTMS § 79 alusel tehtud kohtumäärusele. Kaebuse esitaja on märkinud alusteks PS §-id 15 ja 24 ning leiab, et olukorras, kus maakohtu määrus ei kaitse isikute eraelu puutumatust on VTMS § 191 p 12 vastuolus PS §-ga 26.

9. PS § 15 annab õiguse igaühel pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. PS §-st 24 on käesolevas asjas aktuaalne lõige 5, mille järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Seega on tegemist igaühe õigustega, mis tulenevalt PS §-st 9 laienevad nii eraisikutele kui ka teatud tingimustel juriidilistele isikutele. Samas ei anna põhiseadus võimalust nimetatud õigust kasutada riigivõimu institutsioonidel. Politsei ja piirivalve seaduse § 1 lg 2 sätestab, et politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Seega ei saa Politseija Piirivalveamet tugineda PS § 24 lg-le 5. Sellele seisukohale viitab ka Riigikohus 03.10.2016. a määruse nr 3-1-1-63-16 p-s 15, milles on märkinud, et PS § 24 lg-s 5 ette nähtud kaebeõigus on põhiõigus ning riik ega ükski riigiasutus, sh prokuratuur, ei ole põhiõiguste kandja ega saa seetõttu põhiõigustele tugineda.

10. Kuivõrd kaebuse esitaja soovib tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VTMS § 191 p 12, mis sätestab edasikaebeõiguse piirangu, ning Politseija Piirivalveametil puudub õigus tugineda PS § 24 lg-le 5, ei ole tegemist antud juhul menetlusosalisega, kellel on võimalik VTMS § 191 p 12 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist taotleda. Seega jääb sellekohane taotlus läbi vaatamata

11. Arvestades seda, et Politseija Piirivalveameti taotlus edasikaebepiirangu tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks jääb läbi vaatamata, ei saa rääkida ka kaebuse esitaja õigusest esitada määruskaebust. Nii kohaldub antud asjas VTMS § 191 p 12, mistõttu kaebuse on esitanud isik, kellel puudub kaebeõigus.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 142 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus Politseija Piirivalveameti määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingeri Tamm