3-22-2723/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

01.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2723

Haldusasi

MTÜ Saaremaa Kunstistuudio kaebus Päästeameti

21.10.2022 ettekirjutuse nr 7.2-6-2022-2065-1 p 1 ning

Päästeameti 30.11.2022 vaideotsuse nr 2-8/7400-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Saaremaa Kunstistuudio; esindaja

v.adv Kersti Põld

Vastustaja – Päästeamet; esindaja KR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Saaremaa Kunstistuudio määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Saaremaa Kunstistuudio määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 05.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2723 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeamet tegi 21.10.2022 MTÜ-le Saaremaa Kunstistuudio ettekirjutuse nr 7.2-6-

2022-2065-1 tagada hoonet (Lossi tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond)

hõlmav teavitus tulekahju korral (p 1) ning peatada täielikult objekti kolmanda korruse

kasutamine (p 2). Päästeamet aktsepteeris Arens Ehitustööd OÜ 01.07.2018 garantiikirja

perioodil 01.07.2018‒15.09.2018 hoonele kasutusloa menetluse raames vastutulekuna

erandkorras, kuna toetusraha kättesaamise tähtaeg oli lähenemas ja keeldumine oleks kaasa

toonud toetuse maksmata jätmise. Garantiikirja aktsepteeriti kahel tingimusel: 1)

evakuatsioonitrepp viiakse vastavusse hiljemalt 15.09.2018; 2) perioodil 01.07.2018‒

15.09.2018 ei viibi hoone kolmandal korrusel korraga rohkem kui 10 inimest. Päästeamet ei

aktsepteeri olukorda, kus Lossi tn 5, Kuressaare asuva Saaremaa Kunstistuudio hoovipoolset

evakuatsioonitreppi ei viida Päästeameti nõuetega vastavusse, põhjendades, et hoone III

3-22-2723

2(7)

korrusel üle 10 inimese ei viibi. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 " Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded" (määrus nr 17) § 41 lg 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks olema

hoones selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid

väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Kunstistuudio

hoones toimuvad erinevad lastele mõeldud ringid, võimalus on büroo- ja kunstipinda rentida

ning erinevaid üritusi korraldada. Tuginedes kohapeal teostatud ruumide paikvaatlusele ning

lähtudes III korruse ruumide otstarbest ei ole usutav olukord, kus kolmandat korrust kasutab

permanentselt alla 10 inimese. Sellist seisukohta toetab ka Saaremaa Kustistuudio enda

kodulehel antav informatsioon, mis lubab tegevust suuremale hulgale inimestele kui 10. Hoone

omaniku vastupidised väited on paljasõnalised. Evakuatsioonipääsude arv ja paigutus

määratakse vastavalt hoone kasutamisotstarbele ja hoone kasutajate maksimaalsele arvule. III

korruselt ei ole tagatud kahe hajutatud nõuetekohase evakuatsiooni nõue, kuna garantiikirjaga

lubatud puudused on endiselt täitmata. Nõue on võimalik täita, viies Saaremaa Kunstistuudio

hoovipoolne evakuatsioonitrepp vastavusse Päästeameti nõuetele. Ettekirjutuse täitmise

tähtajaks anti 21.10.2022. Ettekirjutuses sisaldus sunniraha hoiatus, mille kohaselt rakendab

haldusorgan ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 alusel

sunniraha 3200 eurot.

2. MTÜ Saaremaa Kunstistuudio esitas ettekirjutusele vaide, mis jäeti Päästeameti

30.11.2022 vaideotsusega rahuldamata.

3. MTÜ Saaremaa Kunstistuudio esitas 29.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Päästeameti 21.10.2022 ettekirjutuse p-i 2 ning 30.11.2022 vaideotsuse tühistamiseks.

Ettekirjutus põhineb paikvaatluse läbiviimise osas ebaõigetel andmetel. Vastustaja on rikkunud

kaalutlusõigust. Lossi tn 5 ehitisele anti pärast renoveerimist kasutusluba Päästeameti

märkusega, mille kohaselt väline evakuatsioonitrepp ei vasta tuleohutusnõuetele, vajalik on

teostada vaegtöö ning kuni vaegtöö on teostamata, on tarvilik piirata kasutajate arv III korrusel

10 kasutajani. Kaebaja on järginud ja kavatseb järgida ettenähtud tingimust. Hoone III korrusel

on stuudiod ja neid ruume ei kasuta rohkem kui 10 inimest korraga. Võrreldes kasutusloa

väljastamisega ei ole faktiline olukord muutunud, III korruse ruumide kasutuskoormus ei ole

suurenenud. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, miks on vältimatult vajalik hoone III korruse

kasutamine täielikult peatada. Ettekirjutuses viidatud kuupäeval 21.10.2022 paikvaatlust ei

tehtud ja see asjaolu tuvastati ka vaideotsuses. Paikvaatlus teostati 16.03.2022 ja selle

protokollis ei tuvastatud, et III korruse ruume oleks kasutanud rohkem kui 10 inimest. III

korruse stuudioruumid on küllaltki väikese pindalaga ja ühisüritusi seal ei korraldata. Stuudiote

väljaüürimisega kaetakse hoone haldamis-, korrashoiu- ja õppetegevuse korraldamisega seotud

kulusid. Hoone III korruse ruumide kasutamise täieliku peatamisega on kaebajale pandud keeld

ruume sihtotstarbeliselt kasutada, millega rikutakse kaebaja omandipõhiõigust. Ettekirjutuses

ei ole välja toodud erakorralisi asjaolusid, mis õigustaks meetme kohaldamist etteteatamisajata.

Evakuatsioonitrepi ümberehitamine nõuab asjaajamist ja rahalist ressurssi.

Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse peatada 21.10.2022 ettekirjutuse

p 2 kehtivus. Päästeameti 21.10.2022 ettekirjutusega on peatatud Kuressaare Lossi tn 5 hoone

III korruse kasutamine, ehkki Euroopa Liidu projekti „Saaremaa Kunstistuudio taristu

arendamineˮ tingimuste järgi on kunstistuudio kohustatud nimetatud hoones asuva

loomekeskuse ruume sihtotstarbeliselt kasutama. Ettekirjutusega on tekitatud kaebajale

kohustuste kollisioon: kui ta täidab Päästeameti ettekirjutust, siis rikub ta projekti tingimusi,

mis võib kaasa tuua toetusena saadud projektiraha tagastamise nõude; kui kaebaja täidab

projekti nõudeid, siis rikub ta Päästeameti ettekirjutust, mis toob kaasa sunniraha rakendamise

riski. Kui ettekirjutus jääb kehtima, peab kaebaja kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke

3-22-2723

3(7)

piiranguid. Ettekirjutusele eelnevalt oli lubatud III korruse ruumide kasutamine kuni 10 inimese

poolt.

4. Päästeamet oli 04.01.2023 vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadus ei ole põhjendatud. Ettekirjutuse koostamise aluseks on olnud asjaolu, et hoone III

korruselt ei ole tagatud nõuetekohane evakuatsioon, kuna III korruselt viiv evakuatsioonitrepp

ei vasta nõuetele. Argument, et Euroopa Liidu projektitoetuste tingimuste tõttu võib kõrvale

kalduda siseriiklike nõuete täitmisest, ei ole tõsiseltvõetav. Päästeamet ei ole peatanud mitte

kogu stuudio kasutamist, vaid III korruse kasutamise, kust ei ole tagatud nõuetekohane

evakuatsioon. Seega võib kunstistuudio tegevus hoone I ja II korrusel jätkuda. Kaebaja ei ole

tõendanud, miks just hoone III korruse kasutamise peatamine toob temale kaasa pöördumatud

tagajärjed. Ka sunniraha rakendamine Päästeamet poolt ei tooks kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine looks olukorra, kus kasutusel on avaliku hoone III

korrus, mis evakuatsioonile esitatavate nõuetele ei vasta. See võib olla ohuks nii kaebaja kui ka

hoone külastajatele. Tegemist on kaaluka avaliku huviga. Määruse nr 17 § 44 lg 2 kohaselt peab

hoone igalt evakuatsioonialalt olema üldjuhul võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult

paigutatud evakuatsioonipääsuni. Sama määruse § 44 lg 3 p 3 kohaselt võib üks

evakuatsioonipääs või -tee olla II–IV kasutusviisiga hoones, kus viibib korraga kuni 10 inimest,

kui see ei ohusta hoone kasutajaid. Saaremaa Kunstistuudio hoone näol on tegemist IV

kasutusviisiga hoonega, millel on 3 korrust. Hoone ehitusprojekti p 9.9.1 kohaselt on

maksimaalne inimeste arv hoones 90 (lk 32). Seega peab hoonel tuleohutusnõuete täitmiseks

olema määruse nr 17 § 44 lg 2 kohaselt kaks nõuetekohast evakuatsioonipääsu igalt

evakuatsioonialalt. Võimaliku tulekahju korral ja kui ehitisesisest treppi ei ole võimalik kõrge

temperatuuri või suitsuse keskkonna pärast kasutada, tuleb kolmandalt korruselt väljuda

välistrepi kaudu. Välistrepi astmed ei vasta astmete laiuse ja kõrguse osas trepi valemile ning

sellega ei ole tagastud kiire ja ohutu evakuatsiooni nõue. Kuna II korrust kasutavad kunstiringis

osalevad eri vanuses lapsed ning kunstinäitusi hoonet mitte tundvad inimesed, on ülimalt

oluline, et ohutu evakuatsiooni nõue oleks tagatud. Kaebaja on 2018. a kasutusloa menetlusest

alates olnud teadlik kolmanda korruse evakuatsioonitrepi nõuetele mittevastavusest. Kaebaja

on üle nelja aasta kestnud tegevusetusega tekitanud olukorra, kus tema kasutatav hoone ei vasta

endiselt tuleohutusnõuetele.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus ei ole äratuntav. Vaidlustatud ettekirjutusega ei

ole peatatud kogu kunstistuudio tegevust. Ohutusnõuete täitmise ning järgimise vajadus on

võrreldes kaebajale tekitatud ebamugavustega tunduvalt kaalukam. Vastustaja on asjakohaselt

viidanud määruse nr 17 vastavatele sätetele. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt

kunstistuudio taristu arendamise projekti tingimuste järgimisega ja projektiraha väidetava

tagasinõudmise võimalusega, siis ei ole see oht täpsemate põhjenduste puudumisel kuigi

usutav. Ohutusnõuete tagamine ning vastav tegevus peaks olema vaadeldav pigem

kunstistuudio taristu arenduseesmärgiga kooskõlas olevana, mitte vastupidi. Sunniraha

rakendamise võimalust ei saa samuti käsitada pöördumatute tagajärgedena HKMS § 249 lg-s 1

sätestatu tähenduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. MTÜ Saaremaa Kunstistuudio palub 20.01.2023 määruskaebuses Tallinna

Halduskohtu 05.01.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha asjas uus määrus, millega

rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

3-22-2723

4(7)

Määruse nr 17 § 55 lg 2 ega § 41 lg 2 ei sätesta kohustuslikku evakuatsioonitrepi astmete arvu

ühes trepimarsis, astme laiust ega kõrgust. Evakuatsioonitrepi spetsiifilisi nõudeid ei ole

sätestatud üheski õigusaktis. Ettekirjutuses toodud soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3‒

18, astme laius vähemalt 0,27 m ja soovitatav kõrgus 0,18m‒0,16 m, pärinevad Päästeameti

juhendist „Ehitislike tuleohutusnõuete kokkuvõte“. Ettekirjutus on puudulikult põhjendatud,

sest selles ei ole viidet nimetatud juhendile. Juhendis alajaotuses 6.3 (lk 41) on silmas peetud

hoonesisese evakuatsioonitee trepi mõõtmeid, ettekirjutus puudutab aga hoone välisküljele

jäävat täiendavat evakuatsioonitreppi. See nähtub ka 16.03.2022 paikvaatluse protokollist.

Hoonevälisele evakuatsioonitrepile ei ole kohustuslikku ega soovituslikku astmete arvu, astme

laiust ega kõrgust kehtestatud. Päästeameti ettekirjutuses nimetatud trepi parameetrid on

soovituslikud. Hoone välisküljel paiknev evakuatsioonitrepp on tehniliselt korras ja võimaldab

inimestel ohuolukorras hoonest väljuda. Välistrepile saab teiselt ja kolmandalt korruselt otse

välja viivatest ustest. Nendest ustest väljumisel on juba teostatud evakuatsioon hoonest välja.

Hoonest väljumisel liiguvad inimesed platvormile, kus nad on kaitstud tule, suitsu, kuumuse jm

võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. Sellelt platvormilt lahkumine ei

ole enam evakuatsioonitee, sest hoonest on juba väljutud.

Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, on ettekirjutus ikkagi ebaõige. Päästeamet jättis

järelevalvemenetluses täitmata selgitamiskohustuse, kui ei selgitanud kaebajale, et ehitise

tuleohutusnõuetele vastavust on võimalik tõendada analüütiliselt (määruse nr 17 § 4 lg 1) ega

andnud kaebajale selleks võimalust.

Halduskohtu määrus on põhjendamata. Hoone III korruse kasutamise täieliku keelamisega

pärsitakse hoone valdaja Saaremaa Kunstistuudio tegevust ja riivatakse ebaproportsionaalselt

kaebaja kui kinnistu omaniku omandipõhiõigust. Kaebajal takistatakse täita kohustust hoonet

sihipäraselt kasutada. Kaebaja laiendas hoonet osaliselt projektitoetuse arvel. Toetuse saamise

aluseks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 18.11.2016 otsus. Kultuuriministri

30.12.2014

määruse

nr

„Loomemajanduse

tugistruktuuride,

ühisprojektide

ja

ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 12) § 26 lg 1 p-st 111

tuleneb toetuse saaja kohustus tagada, et toetuse abil loodud või omandatud vara säilitatakse ja

kasutatakse sihipäraselt vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse lõppmakse tegemisest.

Kohustuse rikkumine võib kaasa tuua taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise (EAS

18.11.2016 otsuse p 4.13). Kunstistuudio III korruse kasutamise keelamine kätkeb endas

toetuse tagasinõudmise riski. Toetuse tagasinõudmine on küll hüpoteetiline, kuid mitte võimatu

ega ebatõenäoline.

Ettekirjutus riivab kaebaja omandipõhiõigust sellega, et omanik ei saa hoone kolmandat korrust

sihtotstarbeliselt kasutada, samuti sellega, et ei saa teostada üürileandja õigusi. Ettekirjutuse

tõttu tuli peatada varem sõlmitud üürilepingud. Uusi üürilepinguid III korruse väljaüürimiseks

sõlmida ei saa. Kaebaja üürilepingujärgsete kohustuste täitmine on muudetud võimatuks ja on

võetud võimalus saada üüritulu, mistõttu tekib kaebajale varaline kahju.

7. Päästeamet palub 27.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Ainuüksi asjaolu, et kolmandal korrusel on kaebajal sõlmitud üürilepingud, ei võimalda

järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja saab kasutada hoone

ülejäänud kahte korrust. Kaebaja esitatud üürileping OÜ-ga Hing võib olla fiktiivne. Leping on

sõlmitud paberkandjal, üür tasutakse sularahas ning OÜ Hing seaduslik esindaja on TK, kellel

on perekondlikud sidemed kaebaja seadusliku esindaja AT-aga. Lisaks on leping sõlmitud

pärast 01.09.2022 ehk pärast seda, kui 16.03.2022 oli alustatud riiklik järelevalve menetlus, mil

3-22-2723

5(7)

kaebaja oli teadlik, et talle heidetakse ette tuleohutusnõuete rikkumist. Kaebaja ei ole

põhjendanud, kuidas hoone ühe korruse mittekasutamine põhjustab toetuse tagasinõudmise.

Ehitamisel tuleb lisaks õigusaktidele lähtuda asjakohastest standarditest ja ehituse heast tavast.

Ettekirjutuse p-s 2 märgitud nõuded trepimademele tulenevad standardist EVS 812-7:2018.

Sisult samad nõude on märgitud ka Saaremaa Kunstistuudi ehituse eelprojekti seletuskirja p-s

1.3.3. (RT 88 10777: Trepid ja kaldteed). Standardite soovituslikkus ei tähenda seda, et nendest

tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud. Ehitusseaduse § 3 lg-s 1 (uus

redaktsioon § 7) sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus

täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna

spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides (vt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-10, p 7.2).

Objekti trepp ei vasta Eesti standard „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ (EVS 812-7:2018) p-s 13.7.9 esitatud nõuetele ja see on ehitisregistri

märkuste kaudu kaebajale teada alates 22.06.2018. Mittevastavus seisneb asjaolus, et trepi

astmed on üksteise all niivõrd kohakuti, et jalalaba sisuliselt astmele ei mahu, st astmete laius

0,27 m ei ole tagatud. Ehitaja Arens Ehitustööd OÜ on 27.06.2018 trepi üle vaadanud,

möönnud, et trepp ei vasta nõuetele ja 01.07.2018 kinnitanud, et puudused kõrvaldatakse

hiljemalt 15.09.2018. Sellekohane garantiikiri on lisatud ka ehitisregistrisse ja kaebajale teada.

Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole ehitajalt vastavat ehitustööd tellinud ja trepp ei vasta jätkuvalt

nõuetele.

Kaebaja tõlgendab evakuatsiooni mõistet meelevaldselt. Määruse nr 17 § 45 lg 6 kohaselt peab

ohutu liikumine olema tagatud evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas hoonevälisel trepil,

mis asub evakuatsiooniteel. Ehitamine toimub projekti alusel ja ka projekti kohaselt peavad

trepid vastama evakuatsiooninõuetele. Trepi kasutamine peab nii tavaolukorras kui

ohuolukorras olema ohutu ning seal peab olema lihtne liikuda. Astme laius on trepi ohutuse

seisukohast üks olulisemaid mõõtmeid, kuna piisav astme laius tagab ohutu ja ühtlase liikumise

trepil, mistõttu peaks trepiastmele saama toetuda terve jalalaba. Praegusel hetkel ei taga

trepiastmete mõõtmed ohutut liikumist ning trepp ei ole hõlpsasti läbitav tulenevalt astmete

laiuse ja kõrguse koosmõjust.

Arvestades konkreetset nõuet, millele vaidlusalune trepp ei vasta (trepikalle on niivõrd järsk ja

astme sügavus niivõrd väike, et ei võimalda ohutult astuda), ei ole analüütiline tõendamine, et

trepp ikkagi võimaldab ohutut evakuatsiooni, võimalik. Lisaks ei ole etteheide põhjendatud,

sest ettekirjutuse p-s 2 on selgitus analüütilise tõendamise kohta märgitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus muutmata.

9. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse

olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks

juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab

kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16). Esialgse

3-22-2723

6(7)

õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (Riigikohtu

02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8).

10. MTÜ Saaremaa Kunstistuudio on selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

ei saa ta hoone kolmandat korrust sihipäraselt kasutada. EAS 18.11.2016 otsusega rahuldati

kaebaja 19.09.2016 taotlus projektile „Saaremaa Kunstistuudio taristu arendamine“ määruse nr

12 § 6 p-s 5 nimetatud tegevusteks toetuse saamiseks. Kaebaja on laiendanud Lossi tn 5 hoonet

osaliselt projektitoetuse arvel. Määruse nr 12 § 26 lg 1 p 111 kohaselt peab toetuse saaja mh

tagama, et toetuse abil loodud või omandatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihipäraselt

vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest § 6 lg 1 p-des 1,

2, 3 ja 5 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul. Kohustuse rikkumine võib kaasa tuua

projektitaotluse otsuse kehtetuks tunnistamise. Tõendit selle kohta, et viidatud 5-aastane

periood oleks tänaseks ümber, pole asjas esitatud. Samuti on ettekirjutuse tõttu takistatud

kaebajal III korrusel asuvate stuudiote välja üürimine, millest saadava tuluga kaetakse hoone

haldamise, korrashoiu ja õppetegevuse korraldamisega seotud kulusid. Eelneva põhjal ei saa

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada.

11. Esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata

jätmise aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või avalikkuse või

kolmandate isikute ülekaalukas huvi. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuse

eduväljavaadet pidada ülemäära suureks, ei ole võimalik esitatud kaebuse alusel praeguses

menetlusetapis üheselt väita, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud

ettekirjutuse õiguspärasusele ja kaebuse eduväljavaadetele täpsema hinnangu andmine saab

toimuda halduskohtu poolt asja sisulise läbivaatamise käigus, kaaludes mõlema poole

argumente.

12. Eelneva tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada huvide kaalumise pinnalt.

Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutusega piiratakse ebaproportsionaalselt tema põhiseaduslikku

õigust omandit kasutada. Isiku omandipõhiõigus on kaalukas õigushüve. Samas tuleb kaalukaks

õigushüveks pidada ka tuleohutust ja ohutut evakuatsiooni ning Lossi tn 5 hoone külastajate elu

ja vara kaitset. TuOS § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud

evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Määruse nr 17 § 41 lg 1 kohaselt peab

evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele

ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva

paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud

tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajale ohutuks evakuatsiooniks

piisav. Ettekirjutusest nähtuvalt on Lossi tn 5 IV kasutusviisiga hoone, mistõttu peab hoone

tuleohutusnõuete

täitmiseks

olema

kaks

nõuetekohast

evakuatsioonipääsu

igalt

evakuatsioonialalt (määruse nr 17 § 44 lg 2). Lossi tn 5 hoone kaks evakuatsiooniväljapääsu on

sisetrepp ja välistrepp. Määruse nr 17 § 45 lg 6 kohaselt peab evakuatsiooniteel oleval trepil, sh

hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, olema tagatud ohutu liikumine. Päästeamet on

selgitanud, et kui hoones toimuva võimaliku tulekahju korral ei ole võimalik ehitisesisest treppi

kõrge temperatuuri või suitsu tõttu kasutada, tuleb III korruselt väljuda välistrepi kaudu. Kuna

ettekirjutuse kohaselt ei vasta välistrepp (selle trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed)

trepiastmetele ettenähtud nõuetele (Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“ osa 7,

p 13.7.9), siis ei ole tagatud kiire ja ohutu evakuatsioon (TuOS § 6 lg 1). Seejuures on vastustaja

vaideotsuses selgitanud, et paikvaatluse ajal viibisid III korrusel ka mudilaste muusikaringi (u

2‒4-aastased) lapsed. Kui tulekahju korral ei ole võimalik kasutada evakuatsiooniks

hoonesisest trepikoda või teist treppi, mis väljub kohviku poolt, evakueeruvad ka II korrusel

viibijad (nende hulgas kunstiringis osalevad eri vanuses lapsed) välimise trepi kaudu, mis trepi

kehva läbitavuse tõttu võib põhjustada ummikut, kukkumisi ja kehavigastusi. Selle vältimiseks

on ohutu evakuatsiooni nõue äärmiselt oluline.

3-22-2723

7(7)

13. Asja materjalidest nähtuvalt kooskõlastas Päästeamet Arens Ehitustööd OÜ 01.07.2018

garantiikirja (dtl 116) alusel 10.07.2018 hoone kasutusloa taotluse märkusega „Väline

evakuatsioonitrepp ei vasta ohutusnõudele. Trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad

tagama ohutu evakuatsiooni. Sellest tulenevalt on vajalik teostada vaegtöö. Evakuatsiooniteel

ja väljumisteel asuvate treppidel on soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3–18 ja astme laius

peab olema vähemalt 0,27 m ning soovitatav astme kõrgus 0,18 m kuni 0,16 m. Kuniks vaegtöö

on teostamata, on tarvilik piirata kasutajate arvu III korrusel 10 kasutajani. Peale vaegtöö

kõrvaldamist on võimalik kasutada III korrust piiranguteta. Vaegtöö kohta esitatud

ehitajapoolne garantiikiri“ (dtl 108). Ehitaja garanteeris hoovipoolse evakuatsioonitrepi

Päästeameti nõuetega vastavusse viimise hiljemalt 15.09.2018. Seega oli kaebaja juba alates

2018. a-st teadlik asjaolust, et evakuatsioonitrepp ei vasta nõuetele ja tuleb vastavusse viia

hiljemalt 15.09.2018.

14. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul kaalukamaks õigushüveks tuleohutus ning

sellest tulenevalt Lossi tn 5 hoones viibijate tervise ja elu kaitse, mistõttu on põhjendatud

kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Jättes Päästeameti 10.07.2018

kasutusloa märkuse tähtaegselt täitmata, võttis kaebaja teadliku riski, et hoone sihipärane

kasutamine ei pruugi olla hiljem võimalik. Hoone sihipärane kasutamine ei saa toimuda seda

kasutavate inimeste tervise ja ohutuse arvelt. Võimaliku sunniraha tasumisel on kaebuse

rahuldamise korral kaebajal õigus hiljem taotleda sunniraha tagastamist ja täitemenetlusega

tekitatud kahju hüvitamist. Tegemist on konkreetse summaga, mistõttu ei ole kahju tekkimise

ja selle suuruse tõendamine ülemäära keeruline. Samuti on kahju hüvitamise nõudega võimalik

nõuda saamata jäänud üüritulu.

(allkirjastatud digitaalselt)