2-22-16617/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
Legislator headnote
AI generated2-22-16617/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-16617
Tsiviilasi
Bigbank AS hagi K. K. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht Riia
tn 2, 51004 Tartu linn), lepinguline esindaja Aap Kulik (e-
post kohus@sissenoudekeskus.ee)
Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post
xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt K. K.lt hageja Bigbank AS
kasuks 14 024,34 eurot, millest sissenõudmiskulud 5
eurot, intress 897,49 eurot, lepingu haldustasu 10,17
eurot, viivis 118,31 eurot ja põhivõlg 12 993,37 eurot.
3. Välja mõista kostjalt K. K.lt hageja Bigbank AS
kasuks viivis tasumata põhinõudelt (12 993,37 eurot)
19,90% aastas alates 05.11.2022 kuni põhinõude täieliku
tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Välja mõista kostjalt K. K.lt hageja Bigbank AS
kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1063,33
eurot (riigilõiv 980 eurot ja põhjendatud õigusabikulud
83,33 eurot).
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav
(TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus
võidakse
lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli
tingitud
mõjuvast
põhjusest.
Kaja
võib
esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kajale
tuleb
lisada
kõik
asja
ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada.
Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole
nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr
EE062200221059223099
Swedbank
AS-is
või
nr
EE221700017003510302
Luminor
Bank
AS.
Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja
arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles
kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.
Maksedokument
kautsjoni
tasumise
kohta
või
maksedokumendil
olevad
kõik
andmed
selle
elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda
riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks
või
riigilõivu
tasumiseks
või
kaebuses
esineva
sellise
puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus
lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava
ja põhjendava osa.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 980 eurot. Hageja õigusabikulud on 100 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv
menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule arve, mille kohaselt on
ta tasunud lepingulisele esindajale käesoleva tsiviilasja raames õigusabikuludena 100 eurot
(käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse hüvitada talle tekkinud õigusabikulud
koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt
arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa
muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna vastavat kinnitust kohtule
esitatud ei ole, mõistab kohus õigusabikulu välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 10.11.2021
määrus
2-18-16519
p
15).
Kohus
märgib,
et
äriregistri
andmetel
on
hageja
käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja õigusabikuludena
välja 83,33 eurot.
Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud
kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 1063,33 eurot.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liili Lauri
Kohtunik