3-21-2026/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2026

Otsuse kuupäev

31.01.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Hans Domnini kaebus Haljala Vallavalitsuse 25.08.2021. a

otsuse nr 2112994/02667 tühistamiseks ning Haljala valla

kohustamiseks

ehitusteatise

nr

2111201/24927

läbivaatamisel täiendava kontrollimenetluse läbiviimiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Hans Domnin

Vastustaja – Haljala vald, esindaja vallasekretär Kristi

Tomingas

Kolmas isik – Mark Villenthal, esindaja vandeadvokaat

Küllike Namm

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hans Domnini kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

02.03.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hans Domnin (edaspidi ka kaebaja) on Lääne-Viru maakonnas aadressil Uus tn 20, Haljala

alevik, Haljala vald asuva kinnistu (katastritunnus 19002:003:1080) üks kaasomanikest.

3-21-2026

2(5)

Nimetatud kinnisasja kõrval asub Mark Villenthalile kuuluv kinnisasi aadressiga Uus tn 18a,

Haljala alevik, Haljala vald (katastritunnus 19101:001:0349). Uus tn 18a kinnistule on

2008. aastal püstitatud abihoone (ehitisregistri kood 120558801), mis paikneb Uus tn 20

kinnistu piiri ääres.

2. M. Villenthal esitas Haljala Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/24927, milles teavitas

tema kinnistul paikneva abihoone laiendamisest.

3. Kaebaja esitas Haljala Vallavalitsusele 19.07.2021 esindaja kaudu arvamuse seoses

ehitusteatisega. Kaebaja märkis selles muu hulgas, et abihoone laiendamine suurendab

tulekahju riski tema kinnistul; abihoonelt langev vihm ja lumi koguneks varasemast veelgi

suuremas ulatuses tema kinnistule; abihoone laiendamine toimuks läbi tema kinnistu ning tema

krundil asuva maja hoov muutuks abihoone laiendamisel pimedamaks ja rikuks vaate.

4. Haljala Vallavalitsus tegi ehitusteatise kohta 25.08.2021 otsuse nr 2112994/02667, milles

märkis, et ehitamine on lubatud ning arvestada tuleb ametkondade ja tehnovõrkude valdajate

tingimustega ja tegutseda vastavalt nende juhistele. Veel on nimetatud otsuses märgitud, et

kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt kooskõlastada töö- või

põhiprojekti joonised.

5. H. Domnin esitas 04.09.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohus

võttis 14.09.2021. a ja 13.10.2021. a määrustega menetlusse nõuetes tühistada Haljala

Vallavalitsuse 25.08.2021. a otsus nr 2112994/02667 ja kohustada Haljala Vallavalitsust

riikliku järelevalve tegemiseks (s.o ehitusteatise läbivaatamisel täiendava kontrollimenetluse

läbiviimiseks).

6. Kohus kaasas 14.09.2021. a määrusega haldusasja menetlusse kolmanda isikuna

M. Villenthali ning jättis 13.10.2021. a määrusega rahuldamata kaebuses esitatud esialgse

õiguskaitse taotluse.

7. Haljala vald esitas kaebusele 29.10.2021 vastuse, milles leiab, et vaidlustatud haldusakt on

õiguspärane ning palub arvestada esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud arvamuses toodud

seisukohtadega.

8. M. Villenthal esitas kaebusele 01.11.2021 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. Kohus otsustas 09.01.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis

menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

10. Kolmas isik esitas 13.01.2023 kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kaebajalt

menetluskulude väljamõistmiseks, vastustaja vastas kohtunõudele 16.01.2023 ning kaebaja

esitas 21.01.2023 oma seisukohad kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et vastustaja on enda 25.08.2021. a otsusega õigusvastaselt lubanud

kolmandal isikul abihoonet laiendada ning põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Abihoone rajamisel rikuti varasemat kokkulepet rajada hoone krundi piirini (hoone

katusenurk on üle krundi piiri). 2007. aastal anti ehitusluba kaasomandis oleva Uus tn 20

kinnistu ühe omaniku allkirjaga. Rajatud abihoone aknad on vaatega otse Uus tn 20 elumaja

elutuppa, mis teeb elutoas viibimise mitteprivaatseks. Vahemaa kaebaja elumajast abihooneni

on 36 m. Lisaks on abihoone rajaja valanud osaliselt kaebaja kinnistule betoonaluse

soojuspumba jaoks. Abihoone aknaid pestakse ja muid korrashoidu vajavaid tegevusi tehakse

samuti omavoliliselt kaebaja kinnistult. Abihoone laiendamisega tuleb privaatsuse rikkumisi

juurde, kuna pinda, mida hooldada, on rohkem. Tegemist ei ole heauskselt püstitatud hoonega,

vaid omakasu eesmärgil naaberkinnistu ärakasutamisega.

11.2. Vaidlustatud haldusakti andmisel on arvestatud selle piirinaabri nõusolekut, kelle

krundiga abihoone ei piirne.

3-21-2026

3(5)

11.3. Vihmavesi ja lumi lõhuvad abihoone ees olevaid ilupuid ja taimi. Juurde ehitamisega

kasvab abihoone kõrgus ja ka lumi langeb suuremalt kõrguselt. Kuna algselt lepiti kokku, et

abihoone ehitatakse krundi piirini, siis hea ehitustava kohaselt peaks ka vihmasüsteem jääma

ehitaja krundile, mille paigaldamine täna on võimatu.

11.4. Rajatud abihoone on puidust ja tuleohtlik. Puudub tulemüür.

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.

12.1. Kõnealuse abihoone laiendamine ei tekita keelatud mõjutusi kaebaja kinnisasjale ega

kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist. Uus tn 18a olemasolev kõrvalhoone on püstitatud

õiguslikul alusel, kaebaja nõusolekul ja 29.06.2008 väljastatud ehitusloa nr 1625 alusel.

Ehitisele on 21.09.2017 väljastatud kasutusluba. Kaebaja ei ole väljastatud ehitus- ja

kasutusluba vaidlustanud. Samuti ei ulatu olemasolev kõrvalhoone naaberkinnistule, kuna

ehitisealuse pinna hulka ei arvestata naaberkinnistule, s.o antud juhul Uus tn 20 kinnistule

ulatuvat katuseräästast kuni 1 meetri ulatuses (majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a

määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi

määrus nr 57) § 19 lg 1, lg 6 p 9). Väljaulatuva katuseräästa laius on ca 42 cm.

12.2. Tuleohutuskuja nõue (8 meetrit) on täidetud, mistõttu puudub vajadus tulemüüri

püstitamiseks. Päästeameti Ida päästekeskus on 13.07.2021 ehitusteatise menetluses

ehitusprojekti tingimisi kooskõlastanud.

13. Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, põhjendades enda seisukohta

kokkuvõtlikult järgmiselt.

13.1. Vaidlustatud haldusaktiga lubatud abihoone laiendusega ei kaasne kaebajale kui

piirneva kinnisasja ühele omanikule püsivaid negatiivseid mõjusid ehitusseadustiku

(EhS) § 44p 4 tähenduses. Abihoone on ehitatud 2008. aastal väljastatud ehitusloa alusel, mida

kaebaja vaidlustanud ei ole. Abihoone laiendamine ei hõlma juba olemasoleva välisseina

asukoha muutmist ega vähenda seega kaebaja privaatsust. Juurde ehitatav osa asub kaebaja

kinnistul asuvast ehitisest (laut) vähemalt 8 m kaugusel, mistõttu on ainetud kaebaja väited

tulemüüri puudumisest. Kaebaja elumaja asub abihoonest ca 40–50 m kaugusel ning see on

abihoone akendest vaevu märgatav. Kaebaja etteheited seonduvad 2008. aastal väljastatud

ehitusloa alusel ehitatud abihoonega, mille osas ei ole kaebaja varasemalt pretensioone ega

kaebust esitanud.

13.2. Kui abihoone laienduse eelprojekti kohaselt oli ette nähtud abihoone katuse tõstmine

ca 1 m, siis tegelikkuses tõsteti abihoone katust vaid 51 cm võrra ning tõstmine ei toimunud

kogu katuse ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Abihoonele paigaldati ka vihmaveerennid ja

lumetõke. Seega ei tulene 2008. aastal ehitatud abihoonest ega selle laiendusest kaebaja

kinnistule mistahes negatiivseid mõjutusi.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kaebaja palub kohtul tühistada Haljala Vallavalitsuse 25.08.2021. a otsuse

nr 2112994/02667 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 5–6), millega lubati kolmandal isikul

ehitusteatise nr 2111201/24927 (dtl 138–140) alusel laiendada tema kinnistul paiknevat

abihoonet. Samuti palub kaebaja kohustada Haljala valda viima läbi ehitusteatise

nr 2111201/24927 täiendav kontrollimenetlus.

15. Vastavalt EhS § 35 lg-le 3 on EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul nõutav ehitusteatise

esitamine. Praegusel juhul tuligi kolmandal isikul vastavalt EhS lisale 1 teavitada pädevat

asutust enda abihoone laiendamisest ehitusteatisega. Ehitusteatise saamisel kontrollib pädev

asutus vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia

ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva

asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke

nõudeid; või 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik

3-21-2026

4(5)

(EhS § 36 lg 5). Kui esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44), tuleb pädeval

asutusel algatada täiendav kontroll ning ehitusloa andmisest keelduda, kui puudusi ei ole

võimalik kõrvaldada täiendavate nõuetega (EhS § 36 lg 6). Sealjuures tuleb pädeval asutusel

arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-

õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav

kontroll (Riigikohtu 18.12.2019. a otsus nr 3-17-1859, p-d 19 ja 20). Vastavalt EhS § 44 p-le 4

tuleb ehitusloa andmisest muu hulgas keelduda olukorras, kus ehitise või ehitamisega kaasneb

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle

mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

16. Kohus jääb enda 13.10.2021. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebuses toodud

väidete ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei saa järeldada, et kolmanda isiku kinnistul

paikneva abihoone laiendusega kaasneksid kaebajale kui piirneva kinnisasja ühele omanikule

püsivad negatiivsed mõjud EhS § 44 p 4 tähenduses. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse

kaasatud ja ta sai esitada vastustajale oma kirjalikud seisukohad. Abihoone laienduse ehitamise

lubamist ei saa pidada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et kaebaja ei ole naaberkinnistu

omanikuna selleks selget nõusolekut andnud.

17. Kolmas isik on vaidlusaluse abihoone ehitanud 2008. aastal ning abihoone laiendamise

eelprojektist (dtl 80–96) nähtuvalt ei hõlmanud selle laiendamine juba olemas olnud välisseina

asukoha muutmist. Sellest tulenevalt ei saanud muutuda ka abihoonest tulenev mõju kaebaja

privaatsusele. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei vähenenud kolmanda isiku krundil asuva

abihoone laiendamisel ka abihoone ja kaebaja krundil asuva kõrvalhoone vaheline kuja.

Eelprojektist (lk 7) nähtuvalt asub kaebaja krundil asuv kõrvalhoone kui lähim naaberkinnistu

hoone abihoonest ca 8,5 m kaugusel. Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-le 1 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt

8 meetrit. Seega on see nõue praegusel juhul täidetud. Kaebajal tulevikus võimalikult esinev

vajadus tulemüüri ehitamiseks pidi olema kaebajale arusaadav juba siis, kui kolmas isik

abihoone ehitas ning selline vajadus ei saanud tekkida abihoone laiendamisega.

18. Kolmas isik on selgitanud, et on lisanud abihoonele vihmaveesüsteemi ja paigaldanud

katusele lumetõkke ning selliste tööde teostamise kohta on esitatud kohtule pildid (dtl 112–

113). Ka eelprojektist tuleneb, et sadeveed tuleb juhtida maapinna kalletega hoonest eemale

pinnasesse ning naaberkinnistule neid juhtida ei tohi. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul alus

arvata, et abihoone laienduse väljaehitamisega võiks saada kaebaja krundi pinnas sadevete läbi

kahjustatud.

19. Veel on kolmas isik märkinud, et katust ei ole abihoone laiendamise käigus tõstetud mitte

1 m, vaid 51 cm võrra. Kuigi abihoone kõrguse tõstmine võis mingil määral suurendada

päikesevalguse kadu kaebaja kinnistul, ei saanud muutuda seeläbi pimedamaks kogu kaebaja

hoov. Eelprojektis toodud asendiskeemilt (lk 11) saab järeldada, et selline valguse vähenemine

ei mõjuta kaebaja krundil asuvat eluhoonet.

20. Kaebaja ei ole esitanud muid väiteid, millest tulenevalt peab ta enda õigusi abihoone

laiendamisega rikutuks ning ka kohus ei näe vaidlusaluse ehitusteatise menetluses õiguslikke

puudusi, mis annaks alust kaebuse rahuldamiseks.

21. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused nii vaidlustatud haldusakti

tühistamiseks kui ka vastustaja kohustamiseks viima kõnealuse ehitusteatise kohta läbi

täiendavat kontrollimenetlust. Kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 30 eurot,

mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-21-2026

5(5)

23. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

24. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 101 lg 1 järgi kuuluvad menetluskulude hulka

ka menetlusosaliste kohtuvälised kulud, milleks on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud (HKMS § 103 lg 1 p 1). Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista kohtumenetluses kantud

menetluskulud 1872,01 eurot koos käibemaksuga (21.09.2021. a arve dtl 130 ja 03.11.2021. a

arve dtl 131). Arved on esitatud VES-VIL Osaühingule ning arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks

olnud õigusteenuse osutamisega just kolmanda isiku käesolevas haldusasjas esindamiseks.

25. HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see,

kui tema eest kandis need muu isik. Sellises situatsioonis tuleb aga pidada õigusabikulude

väljamõistmist põhjendatuks juhul, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest

nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et

menetlusosalisel on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada (vt

Riigikohtu 15.10.2013. a otsus nr 3-3-1-35-13, p 30; samuti 15.12.2022. a otsus nr 3-20-1310,

p 37. 1). Praegusel juhul on kolmas isik üksnes kohtule kinnitanud, et tal on kohustus

õigusabikulud nende eest tasunud isikule hüvitada, kuid vastava kohustuse kohta ei ole kohtule

esitatud ühtegi tõendit. Samuti ei ole selgelt tuvastatav, et õigusabi oleks osutatud käesolevas

haldusasjas. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks nende menetluskulude kaebajalt väljamõistmist

ning kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)