2-22-15386/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15386

Kohtuasi

X hagi Y vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. novembri 2022. a määrus (hagi läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erika Scholler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2022. a määrus osas, millega maakohus

jättis X hagi Y vastu võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2), ning menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3). Saata asi

menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 24. novembri 2022. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis kinnitamata X ja Y 22. novembri 2022. a kompromissi (resolutsiooni p 1).

3. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 14. oktoobril 2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu

võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 25

564,66 eurot ja intress 45 850,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. oktoobril 2006 laenulepingu, mille kohaselt andis

hageja kostjale laenu 200 000 Eesti krooni (31. oktoobri 2006 seisuga 12 782,33 eurot), millelt

tuli maksta intressi 12% aastas. Hageja andis kostjale laenu sularahas.

2-22-15386

2 (5)

Pooled sõlmisid 8. juunil 2008 järgmise laenulepingu samadel tingimustel. Hageja andis

kostjale laenu 200 000 Eesti krooni, millelt tuli tasuda intressi 12% aastas. Hageja andis kostjale

laenu kolmes osas. Hageja kandis 8. juunil 2008 kostja kontole 134 000 Eesti krooni ja

9. juunil 2008 33 000 Eesti krooni ning andis 9. juunil 2008 sularahas 33 000 Eesti krooni.

8. juuni 2008. a ja 9. juuni 2008. a ülekannete selgituseks on märgitud ekslikult „laenu

tagastamine“. Need ülekanded tehti eesmärgiga anda kostjale laenu.

Hageja esitas kostjale 23. mail 2022 laenude tagastamise nõude. Tegemist oli lepingu

ülesütlemisega. Kostja kohustus võlgnevuse likvideerima hiljemalt 31. juuliks 2022. Kostja ei

ole hagi esitamise seisuga oma kohustusi täitnud. Seetõttu pöördus hageja kohtu poole.

Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, paludes kanda kostja

korteriomanditele kohtulikud hüpoteegid: kinnisasjale registriosa nr-ga XXXXXXX (RRR)

hageja kasuks hüpoteek summas 34 707,40 eurot ja kinnisasjale registriosa nr-ga XXXXXX

(VVV) hageja kasuks hüpoteek summas 34 707,40 eurot.

2. Kohus jättis 14. oktoobri 2022. a määrusega hagi tagamata.

3. Kohus võttis hagi 17. oktoobri 2022. a määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagi

vastuse esitamiseks.

4. Kostja lepinguline esindaja Erika Scholler taotles kostja vastuse esitamiseks määratud tähtaja

pikendamist kuni 21. novembrini 2022. Kohus pikendas hagiavaldusele vastamise tähtaega

kuni 21. novembrini 2022.

5. Pooled

esitasid

22. novembril

2022

kohtule

kinnitamiseks

poolte

sõlmitud

kompromissilepingu. Kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku mh järgnevas:

• kostja tunnistab põhivõlgnevust 25 564,66 eurot;

• hageja loobub intressinõudest 7850,13 euro ulatuses;

• kostja tunnistab intressinõuet summas 38 000 eurot;

• kostja annab nõusoleku hageja kasuks hüpoteekide kandmiseks kinnistusraamatusse

korteriomandile aadressiga RRR, Tallinn summas 31 782,33 eurot ja korteriomandile

aadressiga VVV summas 31 782,33 eurot;

• kostja tasub hageja kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 10. kuupäevaks

1000 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Esimese makse tähtaeg on 10. detsembril 2022;

• pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus jättis 24. novembri 2022. a määrusega poolte 22. novembri 2022. a kompromissi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Kohus jättis hagi TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et asjas

puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

6.1. Kohus tegi kohtute infosüsteemi järgi kindlaks, et kostjal on pooleli ühisvara jagamise

vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-3928. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt

kuuluvad endiste abikaasade ühisvara hulka mh praeguses asjas esitatud kompromissi esemeks

olevad korteriomandid aadressidega RRR, Tallinn ja VVV, Tallinn. Kostja endine abikaasa Y

taotleb tsiviilasjas nr 2-22-3928 jagada poolte ühisvara, mh jätta korteriomand aadressiga RRR,

Tallinn Y ainuomandisse ning korteriomand aadressiga VVV, Tallinn kostja ainuomandisse.

Kostja ja Y vaidlevad tsiviilasjas nr 2-22-3928 mh praeguses asjas esitatud nõude aluseks

olevate laenulepinguliste kohutuste olemasolu üle. Y hinnangul ei ole kostja hagejalt laenu

2-22-15386

3 (5)

saanud ning ta seab kahtluse alla praeguses asjas esitatud laenulepingute sõlmimist kinnitavate

dokumentide usaldusväärsuse.

6.2. Kohtu hinnangul oli esitatud kompromiss vastuolus heade kommetega, mistõttu kohus seda

ei kinnitanud.

Kui kohus tuvastaks tsiviilasjas nr 2-22-3928, et kostjal ei ole hageja ees laenulepingust

tulenevat kohustust, kahjustaks praeguses asjas kompromissi korras kostja ja tema endise

abikaasa ühisvarale seatud hüpoteegid ebaproportsionaalselt kolmanda isiku, s.o Y huve. Kostja

kasuks seatud hüpoteegid võivad takistada ühisvara jagamist ja nende kustutamiseks oleks

eelduslikult vaja alustada uut kohtuvaidlust.

Väidetavate laenulepingute sõlmimise ja nende alusel laenu saamise osas esinevad ilmsed

vasturääkivused. Konto väljavõttest tuleneb, et 8. juunil 2008 ja 9. juunil 2008 tehtud

ülekannete selgituseks on märgitud „laenu tagastamine“. Ei ole usutav, et hageja kandis kostjale

167 000 Eesti krooni ja kirjutas maksekorralduse selgituseks ekslikult „laenu tagastamine“,

mitte „laenu andmine.“ Tegemist ei saa olla trükiveaga ega n-ö pisieksimusega. Laenu andmine

ja laenu tagastamine on erinevad asjad. On äärmiselt ebatõenäoline, et suures summas laenu

andev isik teeks sellise vea, et nimetaks laenu andmist hoopis laenu tagastamiseks. Lisaks

hakkas hageja kostjale väidetavalt 14 aastat tagasi antud laenu tagasi nõudma alles 23. mail

2022 ehk pärast seda, kui kostja endine abikaasa oli esitanud kostja vastu hagi ühisvara

jagamiseks tsiviilasjas nr 2-22-3928 ja menetlusse võtmise määrus oli kostja lepingulisele

esindajale kätte toimetatud. Seejuures tunnistas kostja koheselt oma võlgnevust ja kohustus

väidetava võla tasuma, täpsustamata seejuures võla suurust. Samuti muudab hageja nõude

ebausutavaks laenu andmine sularahas ja põhivõlgnevust pea kaks korda ületav intressinõue.

Kohus leidis eelnevat arvestades, et pooled ei soovinud esitatud kompromissiga lahendada

vaidlust, vaid tekitada jõustunud kohtumääruse, millega kostjal oleks võimalik takistada kostja

endisel abikaasal oma seaduslike huvide realiseerimist ühisvara jagamisel tsiviilasjas nr 2-22-

3928. Poolte selline eesmärk ja kirjeldatud tagajärgedega kompromiss on heade kommete

vastane. Kohus ei luba TsMS § 200 lg 2 kohaselt menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi

kuritarvitada ega kohut eksitusse viia.

6.3. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses

sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Kohtusse pöördumise esmane sisuline eeldus on õiguskaitsevajadus, mis väljendub menetluse

esemes ja eesmärgis. Õiguskaitsevajaduse esinemiseks on üldjuhul vaja, et poolte vahel oleks

vaidlus või erimeelsused hagi aluseks olevate asjaolude osas. Praegusel juhul ei vaidle kostja

hagile isegi osaliselt vastu. Hageja kinnitusel tunnistas kostja hageja nõuet tingimusteta juba

enne kohtusse pöördumist. Isikul puudub õiguskaitsevajadus olukorras, kus väidetav võlgnik

on hagile vastuväiteid esitamata nõus oma (ühis)varale hageja kasuks hüpoteekide seadmisega.

Sellises olukorras on pooled võimelised lahendama väidetavad varalised nõuded kohtuväliselt.

Hagi peamiseks eesmärgiks on kostja ühisvara hüpoteekidega koormamine, milleks on

eeldatavalt vajalik endise abikaasa nõusolek, mis praegusel juhul puudub.

6.4. Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei

nähtunud, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Kostja ei ole hagile vastanud ja kohtule

esitatud kompromiss on poolte endi poolt allkirjastatud. Seega jäid menetluskulud kindlaks

määramata.

2-22-15386

4 (5)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus

jättis hagi läbi vaatamata. Hageja palus saata hagi maakohtule menetluse jätkamiseks.

7.1. Kohus tuvastas õigesti, et kostja tunnistas nõuet. Samas ei ole kostja hagejale laenu

tagastanud. Hageja eesmärk on saada kostjalt enda raha tagasi. Seega ei ole kohtu väide, et

pooled on võimelised lahendama varalised nõuded kohtuväliselt, asjakohane.

7.2. Hageja selgitas, et pooled pidasid enne kohtusse pöördumist läbirääkimisi. Hageja on

nõudnud kostjalt raha kohtuväliselt, kuid kostja majanduslik seisund ei ole võimaldanud

hagejale raha tagastada. Kui hageja sai teada ühisvara jagamise asjast, ei olnud hagejal

kindlustunnet, et kostja tagastab laenu. Seetõttu esitas hageja nõudekirja ning kui kostja raha ei

tagastanud, pöördus hageja kohtusse. Ka siis, kui kostja ja tema endise abikaasa vahel ei oleks

ühisvara jagamise menetlust toimunud, oleks hageja lõpuks pöördunud kohtusse.

7.3. Menetluse jätkamine on hageja ainus viis oma huvide kaitseks ning raha tagasi saamiseks.

Seetõttu ei olnud kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu siseveendumus, millel

vaidlustatud määrus põhineb, võib olulist rolli mängida kompromissi kinnitamisel. Samas ei

ole kohtul õigust üksnes oma äranägemise ja siseveendumuse alusel jätta hagejat ilma

võimalusest kaitsta oma huve.

7.4. Hageja palus tühistada määrus osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ning saata

hagi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt kinnitada kompromissileping.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohtu määrus on jõustunud

osas, millega maakohus jättis kinnitamata poolte 22. novembri 2022. a kompromissi. Hageja

määruskaebus rahuldatakse.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis

hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Hageja ei vaidlusta määrust selle resolutsiooni p 1 osas,

millega maakohus jättis kinnitamata poolte 22. novembri 2022. a kompromissi (vt

määruskaebuse taotluste p 1, põhjenduste p 8). Seega on maakohtu määrus selle resolutsiooni

p 1 osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

11. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et hagejal

puudub õiguskaitsevajadus. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui

ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse

objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla

mingisugust kaitsmisväärset huvi (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 371 komm, p 3.4.5.2.b).

2-22-15386

5 (5)

12. Maakohus leidis, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus põhjusel, et kuna kostja ei vaidle

hagis esitatud nõudele vastu, on vaidlus võimalik lahendada kohtuväliselt. Ringkonnakohus

selle põhjendusega ei nõustu. Hagi kohaselt ei ole kostja hagejale laenu tagasi maksnud, ehkki

kohustus on muutunud sissenõutavaks, st kostja on hagejale võlgu. Olukorras, kus võlgnik oma

kohustust kohtuväliset ei täida, on võlausaldajal õigus pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks

kohtusse. Isegi kui kostja hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esita, ei ole hagejal ilma

täitedokumendita võimalik oma õigusi sundtäitmise teel maksma panna. Seega ei saa pidada

kohtusse pöördumist hageja huvide kaitseks ebavajalikuks.

13. Lisaks leidis maakohus, et hagi peamine eesmärk on saavutada kostja ja tema endise

abikaasa ühisvarasse kuuluvate kinnistute koormamine hüpoteekidega ning sellise eesmärgi

saavutamiseks ei peaks riik andma õiguskaitset. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle

põhjendusega. Hageja on esitanud hagis kostja vastu rahalise nõude võlgnevuse ja intressi

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. oktoobril 2006 laenulepingu,

mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 200 000 Eesti krooni, millelt tuli maksta intressi 12%

aastas. Pooled sõlmisid 8. juunil 2008 järgmise laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale

täiendavalt laenu 200 000 Eesti krooni, millelt tuli tasuda intressi 12% aastas. Hageja nõudis

23. mail 2022 laenude tagastamist, öeldes sellega lepingu üles. Kostja pidi võlgnevuse tasuma

31. juuliks 2022, kuid ei ole oma kohustusi täitnud. Eelnevast nähtuvalt on hageja eesmärk hagi

esitamisel saada kostjalt tagasi talle laenatud raha. Samuti nõuab hageja intressi maksmist.

Hageja ei ole nõudnud esitatud hagis hüpoteekide seadmist kostja ja tema endise abikaasa

ühisvarasse kuuluvatele korteriomanditele, mistõttu ei saa seda käsitada hagi tegeliku

eesmärgina. Hagi sellist eesmärki ei saa järeldada asjaoludest, et hageja taotles hagi tagamise

korras kohtulike hüpoteekide seadmist ning kompromiss, mille pooled kohtule kinnitamiseks

esitasid, hõlmas hüpoteekide seadmist.

14. Hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivikas. Hagis esitatud asjaoludel võib

poolte vahel olla tähtajatu laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses. VÕS §

398 lg 1 kohaselt võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette

vähemalt kaks kuud, ja nõuda pärast laenulepingu ülesütlemist laenu tagastamist. VÕS § 397

lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellekohase kokkuleppe korral maksta laenult intressi.

15. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud

põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude

jaotuse osas tühistada ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

16. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)