2-22-11382/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-11382

Tsiviilasi

A.A. hagi I.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

360 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.K. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) I.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Vastustaja

(hageja)

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.E. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. novembri 2022. a

otsus muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Jätta I.K. apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (Kambja Vallavalitsuse 30.

septembri 2022. a ja 31. oktoobri 2022. a lasteaiaarved, kuvatõmmised nende

maksmise kohta ning 6. detsembri ja 7. detsembri 2022. a e-kiri) vastu võtmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 4. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi I.K. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja 40 euro suuruse igakuise

elatise alates hagi esitamisest kuni hageja alushariduse omandamiseni (koolieelse lasteasutuse

lõpetamiseni) ehk kuni 31. augustini X. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva

elatise perioodi 4. august 2021 kuni 3. august 2022 eest 670 eurot 15 senti.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kelle juures hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494

kehtestatud suhtluskorra alusel 50% ajast. Hageja käib lasteaias, mille tasu maksab

ainuisikuliselt K.E. (hageja ema). Hageja on seisukohal, et ema panustab lapse ülalpidamisse

rohkem kui kostja. Hageja ema on korduvalt pöördunud lasteaiatasu osaliseks hüvitamiseks

kostja poole, kuid kostja ei ole tasumisega nõustunud. Muus osas on lapse eakohased vajadused

mõlema vanema juures kaetud ja mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Lapse arengu

seisukohalt on oluline, et laps käiks lasteaias.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja oli seisukohal, et tema panustab lapse ülalpidamisse oluliselt rohkem kui ema. Laps

areneb kostja juures rohkem, kuna seal on tal palju mänguasju, temaga käiakse kinos, reisidel,

sõprade sünnipäevadel ja mängumaadel. Kuna kostja ostab lapsele kallimaid ja kvaliteetsemaid

riideid ning jalanõusid kui ema, panustab ta rahaliselt rohkem. Kostja juures olles ei vaja laps

lasteaiateenust. Kostja ei vaidle vastu, et mõlemad vanemad panustavad ajal, mil laps viibib

suhtluskorra ajal ühe või teise vanema juures, lapse ülalpidamisse võrdselt, s.t kannavad

eluaseme-, toidu-, transpordi-, ravi- ja vabaajakulud.

Kostja selgitas, et ta sõlmis lasteaiakoha kasutamise lepingu enda nimele ja seega peab hoopis

hageja ema hakkama talle elatist maksma.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 4. novembri 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 40 euro suuruse igakuise elatise alates 4. novembrist 2022 kuni kostja

alushariduse omandamiseni koolieelses lasteasutuses, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2024.

Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks lapse ema kontole. Maakohus

jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

Asjas on tuvastatud, et hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskorra alusel

mõlema vanema juures 50% ajast. Kostja on avaldanud, et tema juures elab hageja 60% ajast

ja sellest tulenevalt on tema kulutused lapsele suuremad kui ema omad ning ta ei pea elatist

maksma. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tuleb tuvastada, kui palju on laps tegelikult kostja

juures viibinud, vaid leidis, et lähtuda tuleb kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et üldised ülalpidamiskulud jagunevad vanemate vahel

võrdselt, s.t kumbki vanem kannab lapse tema juures viibimise ajal lapsega seotud eluaseme-,

toidu-, transpordi-, tervishoiu- ja vabaajakulud. Kui suuri kulutusi eeltoodud artiklite lõikes

kumbki vanem teeb, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline, sest lapse põhivajadused on

kaetud. Lapse eakohase arengu ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks on oluline käia lasteaias.

Eeltoodust tulenevalt tekib vanematel kohustus maksta lasteaia kohatasu. Pooled ei vaidle selle

üle, et lasteaia kohatasu on seni maksnud hageja ema. Kohtu ette ei ole toodud vanemate

kokkulepet lasteaiatasu maksmise kohta. Selle maksmise põhiraskus lasub hageja emal,

mistõttu kannab hageja ema selles osas suuremaid kulusid.

Kostja esitas kohtuistungil taotluse tõendite, sh kuludokumentide esitamiseks. Maakohus

määras tõendite esitamise tähtaja, kuid selle tähtaja jooksul kostja kulutusi tõendavaid

dokumente (hageja huviringi lepingut, arvet, maksekviitungit) ei esitanud. Kokkuvõttes leidis

maakohus, et ema on andnud hagejale ülalpidamist suuremas ulatuses kui kostja ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates kohtuotsuse tegemisest kuni koolieelse

lasteasutuse lõpetamiseni (alushariduse omandamiseni) 40 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise

nõude jättis maakohus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse igakuise elatise alates 4. novembrist

2022 kuni hageja lasteaia lõpetamiseni. Kostja palub teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata ja elatis välja mõistmata.

Kostja jaoks on maakohtu otsus edasiulatuva nõude osas üllatuslik, kuna kostja esitas maakohtu

menetluses 7. oktoobril 2022 tõendina hageja lasteaiakoha kasutamise lepingu, mis on kostja ja

teenuse osutaja vahel sõlmitud 29. septembril 2022 ning mille kohaselt on lasteaiatasu

maksmise kohustus kostjal.

Varem oli vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja lasteaiakulud ema ja kostja

kandis suuremas ulatuses muud hageja ülalpidamiskulud. Hageja ema ei saa hageja nimel

esitada kostja vastu elatise nõuet, kuna hageja ema ei pea lepingu järgi lasteaiatasu maksma.

Kostja on sõlminud hageja lasteaiakoha kasutamiseks lepingu ja seega on ka kostjal

lepingujärgne kohustus lasteaiateenuse eest tasuda. Kostja teebki seda. Seega ei teki hagejal

ega tema emal lasteaiatasust tulenevat kulu, mille katteks kostjalt elatist nõuda.

Maakohtus 3. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta kannab 60% hageja

ülalpidamiskuludest. Hageja ema ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjalt ei saa elatist välja

mõista, kuna ta peab hagejat ülal suuremas ulatuses kui hageja ema. Kostja palus jagada ka

muud kulutused võrdselt. Kuna elatisevaidlus tuleb lahendada ühe tervikuna ja kostja avaldusi

selles menetluses ei menetletud, siis pidi kostja pöörduma oma nõudega ise uuesti kohtusse.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja ema kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 164 lg 12).

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Asjas pole määrav, kellega lasteaialeping on sõlmitud. Lepingus ei ole sätet, mis kohustaks just

kostjat tasuma. Lasteaia ega Kambja Vallavalitsuse jaoks pole oluline, kumb vanem tasub

kohatasu. Hageja pole kordagi väitnud, et pärast lepingu muudatust ta lasteaiatasu ei maksa.

Maakohtu otsuse ajal oli leping juba kostja nimel. Hageja kinnitab, et tasub lasteaiatasu ka

edaspidi, ta on seda teinud juba kaks aastat.

Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale rohkem kulutanud. Hagejale teadaolevalt on

kostja töötu. Laps elab võrdse aja mõlema vanemaga. Kostja esitatud tõenditest maksete kohta

ei nähtu, kes need maksed on teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Ükski kostja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on

andnud hinnangu kõigile tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme

ning põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus

TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Kostja ei nõustu sellega, et maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse

edasiulatuva elatise. Selle üle, et see vastab poolele arvestuslikule lasteaiatasule, pooled ei

vaidle. Kostja on hageja nõudele esitanud kaks peamist vastuväidet. Esmalt leiab kostja, et kuigi

hageja viibib mõlema vanema juures võrdse aja, kulub tema juures hageja ülalpidamiseks

rohkem kui ema juures. Seda väidet ei ole kostja aga millegagi tõendanud. Maakohus selgitas

kostjale, et ta peab oma väite tõendamiseks esitama seda kinnitavad dokumendid, kuid kostja

ei teinud seda.

8. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei menetlenud tema elatisenõuet. Kuid

sellist nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja on kohtule saadetud kirjades küll märkinud, et hageja

emale tuleb samuti määrata elatis, kuid hagiavalduse nõuetele vastavat dokumenti ei ole kostja

selles asjas kohtule esitanud. Kohus saab menetleda ja teha otsuse ainult selle nõude kohta, mis

on kohtule seaduses ettenähtud korras esitatud ja mis vastab seaduse nõuetele.

9. Kostja väidab, et maakohtus 3. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et

hageja ülalpidamine on 60% ulatuses tema kanda ja et hageja ema ei vaielnud sellele vastu.

Sellest järeldab kostja, et maakohus oleks pidanud käsitama seda asjaolu vaidlustamatuna.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega

tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või

kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Asjast ei nähtu, et hageja ema oleks eelviidatud

kostja väite omaks võtnud (st et ta oleks selle kostja väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt

nõustunud kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine oleks

protokollitud). Seega pidi kostja oma väidet tõendama ja kuna ta seda ei teinud, siis ei saanud

maakohus seda väidet tõendatuks lugeda.

10. Teiseks väidab kostja, et maakohus ei saanud igal juhul mõista temalt välja edasiulatuvat

elatist, kuna 29. septembril 2022 on ta lasteaiateenuse osutajaga sõlminud lepingu, mille järgi

on lasteaiatasu maksmise kohustus kostjal. Ta väidab ka seda, et ta ongi juba hakanud ise

lasteaiatasu maksma.

11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see, kellega leping on sõlmitud, ei ole praegusel juhul

oluline. Maakohus tuvastas õigesti, et ema on siiani lasteaiatasu maksnud ja ema on kinnitanud,

et ta maksab seda ka edaspidi. Vanemate vahel ei ole ka kokkulepet tasu maksmise kohta ja

seega lähtus maakohus hagi rahuldades õigesti sellest, et lastaia kohatasu maksmise põhiraskus

on siiani kogu aeg olnud hageja emal, mistõttu on hageja ema kandnud suuremaid kulutusi.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kui kostja on sõlminud lasteaiateenuse osutajaga lepingu,

siis on maksmise kohustus üksnes kostjal. See kohustus on võrdselt mõlemal vanemal.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi elatis mõistetakse välja edasiulatuvalt, saab kohus lahendi

tegemisel lähtuda nendest asjaoludest, mis olid olemas hagi esitamise ja kohtumenetluse ajal

ning nendest asjaoludest on maakohus ka lähtunud.

12. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka lisatõendid: Kambja Vallavalitsuse 30.

septembri 2022. a ja 31. oktoobri 2022. a lasteaiaarve ning kuvatõmmised nende maksmise

kohta. Lisaks esitas kostja hiljem ka 6. detsembri ja 7. detsembri 2022. a e-kirja.

13. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid

erandjuhtudel, mh siis, kui tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see on tekkinud pärast

maakohtu menetlust. Lisaks peavad tõendid olema ka asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole need tõendid praegu asjakohased. Kostja esitatud e-kirjad kajastavad vanematevahelist

suhtlust, millest saab järeldada üksnes seda, et vanemate vahel ei ole teineteisemõistmist.

Kahest esitatud lasteaiaarvest üks on adresseeritud hageja emale ja teine kostjale. Maksmise

kohta tehtud kuvatõmmistelt ei ole aru saada, kes on arved maksnud. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus kostja lisatõendid asja juurde võtmata, sest nendest ei nähtu asja

lahendamiseks vajalikku teavet.

14. Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks TsMS § 164 lg 12 alusel jätta hageja ema kanda.

Kostja on menetluskulude jaotuse vaidlustamisel viidanud TsMS § 164 lg-le 12, mille järgi võib

alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei

kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud sätte kohaldamiseks ei ole praegu alust. Maakohus ei

jätnud elatisenõuet rahuldamata ja hageja ema ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Seega

jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

15. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud

jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt