2-22-141097/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-22-141097

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-141097 menetlus ning kinnitada Horticom OÜ ja K. V. i vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. K. V. tasub Horticom OÜ-le võlgnevuse 7409,26 eurot (sh riigilõiv 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot).

1.2. Võlgnevuse 7409,26 euro tasumine toimub Horticom OÜ arveldusarvele XXX LHV Pank AS-is vastavalt alljärgnevale maksegraafikule: hiljemalt 28.02.2023 summas 50 eurot; hiljemalt 28.03.2023 summas 50 eurot; hiljemalt 28.04.2023 summas 50 eurot; hiljemalt 28.05.2023 summas 50 eurot; hiljemalt 28.06.2023 summas 50 eurot; hiljemalt 28.08.2023 summas 2500 eurot; hiljemalt 28.09.2023 summas 2500 eurot; hiljemalt 28.10.2023 summas 2159,26 eurot Kokku 7409,26 eurot Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-141097 Tsiviilasi Horticom OÜ hagi K. V. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Horticom OÜ (rk 10003666, aadress Loomäe tee 11, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond, 75306), lepinguline esindaja: T. R. (e-post XXX) Kostja: K. V. (ik XXX, elukoht XXX)

Kirjalik menetlus

1.3. Juhul, kui K. V. viivitab p-s 1.2 maksegraafiku täitmisega, on Horticom OÜ-l õigus tühistada ühepoolselt maksegraafik ning sisse nõuda kogu maksmata võlgnevuse jääk.

1.4. Juhindudes TsMS § 430 lõikest 6 ja TMS § 2 lõige 1 punktist 18 annab K. V. nõusoleku alluda kompromisslepinguga võetud kohustuste rikkumise korral kohesele sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras.

2. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

1. Horticom OÜ (avaldaja/hageja) esitas 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. V. i ja FIE Kärblase talu (võlgnikud/kostjad) vastu 7140,82 euro saamiseks. Kohus tegi 31. oktoobril 2022 võlgnikele makseettepaneku 7409,26 euro tasumiseks. Makseettepanek toimetati võlgnikele kätte 26. novembril 2022. Võlgnikud esitasid nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Horticom OÜ ja K. V. ning FIE Kärblase talu esitasid 20. jaanuaril 2023 kohtule kompromisslepingu.

2. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Solidaarvõlgnikud K. V. ja FIE Kärblase talu tasuvad Horticom OÜ-le võlgnevuse 7409,26 eurot (sh riigilõiv 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot).

2.2. Võlgnevuse 7409,26 euro tasumine toimub Horticom OÜ arveldusarvele XXX LHV Pank AS-is vastavalt maksegraafikule.

2.3. Juhul, kui solidaarvõlgnikud K. V. ja FIE Kärblase talu viivitavad maksegraafiku täitmisega, on Horticom OÜ-l õigus tühistada ühepoolselt maksegraafik ning sisse nõuda kogu maksmata võlgnevuse jääk.

2.4. Juhindudes TsMS § 430 lõikest 6 ja TMS § 2 lõige 1 punktist 18 annavad K. V. ja FIE Kärblase talu nõusoleku alluda kompromisslepinguga võetud kohustuste rikkumise korral kohesele sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras. Pooled paluvad TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 juhindudes kompromissi kinnitamist määrusega ja tsiviilasja nr 2-22-141097 menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT

3. Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt K. V. i ja füüsilisest isikust ettevõtja Kärblase Talu vastu ning Pärnu Maakohus on avaldust nii ka menetlenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § lg kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Vastavalt TsMS § lg I lausele on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti õiguses määratleb õigusvõimeliste isikute ringi eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt on õigusvõime füüsilistel (TsÜS § 7) ja juriidilistel isikutel (TsÜS § 26). Füüsilise isiku õigusvõimet ja seega ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei mõjuta asjaolu, et füüsiline isik tegutseb äriregistrisse kantud ettevõtjana, isegi kui ta kasutab käibes ärinime, mis võib erineda isiku enda nimest (vt ÄS § 8) ja vaidlusalune õigus või kohustus kuulub ettevõtte vara hulka. Menetlusõigusteja kohustuste kandjana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Samas võib füüsilisest isikust ettevõtjat tähistada menetluses ka ärinimega, kuid seejuures tuleks püüda vältida segaduse tekitamist nt täitemenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn 2017, lk 1046). Samuti on Riigikohus märkinud, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid (vt Riigikohtu 13.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-13, p 19). Seega ei ole füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja kaks erinevat isikut. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Eeltoodut arvestades saab antud menetluses olla üks puudutatud isik/võlgnik. Kuna menetlusosalised on kompromissis menetlusosalisena välja toonud füüsilisest isikust ettevõtja

K. V. i (ärinimi Kärblase talu), lähtub sellest tähistusest menetlusosalisi märkides ka kohus (vt nt ka Riigikohtu 14.12.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-139-16; 02.10.2019 otsus kohtuasjas nr 2-18-187).

4. TsMS § 486 lg 1 p 3 näeb ette, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-22-141097 menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Kohus märgib, et kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisel ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Poolte sõlmitud kompromiss sisaldab kokkulepet menetluskulude jaotuse kohta riigilõivu

240 euro ja menetluskulude 20 euro ulatuses. Muud, kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik