3-22-250/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-250

Haldusasi

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr

11.2-8/1399 osaliseks ja 31.12.2021 vaideotsuse nr

11.2-8/1780 tervikuna tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

Riigi

Kinnisvara

Aktsiaselts,

esindaja

vandeadvokaat Allar Aru

Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Riigi Tugiteenuste Keskuse 11.01.2023 vastusele lisatud tõendid.

2. Lugeda

Riigi

Tugiteenuste

Keskuse

apellatsioonkaebus

esitatuks

apellatsioonitähtaega rikkudes ning jätta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu

23.11.2022 otsuse peale haldusasjas nr 3-22-250 läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) taotluse

riigi eelarvestrateegia 2019–2022 meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse

edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames toetuse saamiseks, et viia ellu projekt

Päästeameti Keila hoone renoveerimiseks. RTK rahuldas taotluse 01.07.2019 otsusega. Projekti

elluviimiseks korraldas RKAS riigihanked Keila päästekomando hoone rekonstrueerimise

projekteerimistööde

tellimiseks

(viitenumber

220040)

ja

fassaadi

renoveerimiseks

(viitenumber 220489).

2. RTK luges 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-8/13992 projekti raames

mitteabikõlblikuks kuluks toetuse 6166,93 eurot (p 1), vähendas hankega nr 220040 seotud

3-22-250

2(4)

abikõlblikke kulusid 2% võrra ja hankega nr 220489 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra,

mille tulemusel vähenes projekti eelarve (p-d 2 ja 3), ning muutis toetuse maksimaalset summat

(p 4).

3. RKAS esitas 12.11.2021 otsuse peale vaide osas, mis puudutas riigihankes nr 220489 tehtud

finantskorrektsiooni (5698,33 eurot). RTK jättis vaide 31.12.2021 vaideotsusega

nr 11.2-8/1780 rahuldamata.

4. RKAS esitas Tallinna Halduskohtule 31.01.2022 kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada RTK 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-8/1399

riigihanget nr 220489 puudutavas osas ning 31.12.2021 vaideotsus nr 11.2-8/1780 tervikuna.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.11.2022 otsusega kaebuse ja tühistas RTK 12.11.2021

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1399 osas, milles tehti finantskorrektsioon seonduvalt

riigihankega „Keila päästekomando hoone fassaadi renoveerimine“ (viitenumber 220489), ja

RTK 31.12.2021 vaideotsuse nr 11.2-8/1780 (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus mõistis

vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1377,50 eurot (resolutsiooni p 4).

6. RTK esitas Tallinna Ringkonnakohtule 27.12.2022 apellatsioonkaebuse koos taotlusega

ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (hiljem täiendatud). Vastustaja esindaja oli

haige ajavahemikul 05.–11.12.2022, samal ajal oli haige ka esindaja laps, kes haigestus uuesti

14.12.2022. Esindaja ei vormistanud haiguslehte, sest viibis lapsega hoolduselehel. Lapse

haigestumise tõttu ei olnud apellatsioonkaebuse tähtaegne esitamine võimalik. RTK sisemise

töökorralduse järgi tegeleb jurist talle määratud kohtuasjaga algusest lõpuni ning iga meetme

ja sellega seotud kohtuasja eest vastutab kindel jurist. Apellatsioonkaebus esitati kõigest

ühepäevase hilinemisega.

7. RKAS palus jätta taotlus rahuldamata. Taotluses toodud takistused ei ole mõjuvad

HKMS § 150 lg 1 mõistes. Apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema juba alates 23.11.2022. RTK

sisemine töökorraldus ei õigusta tähtaja ületamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. RTK esitas 11.01.2023 vastuses kohtunõudele väljavõtted esindaja lapse raviloost. Tõendid

tuleb võtta haldusasja toimikusse (HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Vastustaja soovib nendega

tõendada, et tal oli apellatsioonitähtaja ületamiseks mõjuv põhjus. Tõenditel on järelikult

tähtsus apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ja nende esitamine on lubatav.

9. Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Tähtaja rikkumisega esitatud

apellatsioonkaebuse sisuline läbivaatamine on võimalik eeldusel, et ringkonnakohus ennistab

HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonitähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2).

Kui tähtaega ei ennistata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

ning tagastab selle määrusega esitajale läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2).

10. Apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus jääb 04.01.2023

kohtunõudes väljendatud seisukohale, et apellatsioonkaebus tuli esitada 30 päeva jooksul,

arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 181 lg 1 esimese lause). Kuna

Tallinna Halduskohus tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 23.11.2022, oli apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev 23.12.2022. Apellatsioonkaebus esitati 27.12.2022. Seega on

apellatsioonitähtaega ületatud.

11. HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja

möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71

sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise

3-22-250

3(4)

avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus

(HKMS § 71 lg 3). Tähtaja ennistamist õigustavad eelkõige objektiivsed asjaolud, mille

tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Näitlik loetelu sellistest asjaoludest on

toodud HKMS §-s 150, mh on selleks menetlusosalise või tema lähedase ootamatu

haigestumine või ootamatu raske haigus, mille tõttu ta ei saanud kohtule vastata või kohtusse

ilmuda ega volitada selleks esindajat. Seejuures saab kohus tähtaja ennistamist otsustades

lähtuda üksnes taotluses välja toodud asjaoludest. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (vt

Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks

peaks olema esinenud kaebetähtaja kestel.

12. Vastustaja on põhjendanud tähtaja ületamist esindaja ja tema lapse haigestumise ning

asendaja määramise võimatusega. Esindaja sõnul ei vormistatud temale haiguslehte, sest ta

viibis lapsega hoolduslehel. Töö on asutusesiseselt aga korraldatud selliselt, et jurist, kellele

haldusasi määratakse, tegeleb sellega algusest lõpuni ning asendajaid ei määrata.

13. Vastustaja esitatud tõendid ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 2

alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 26.01.2016 määruses nr 5 sätestatud nõuetele

(HKMS § 150 lg 2). Kohus võib lugeda piisavaks ka mõne muu tõendi, kui puudub kahtlus

selle usaldusväärsuses ning selle põhjal on võimalik teha järeldusi isiku tervisliku seisundi

kohta (vt HKMS § 150 lg 3, Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus nr 3-20-281, p 9).

Esindaja ise ei ole enda haigust tõendanud, mistõttu ei ole võimalik teha järeldust, et tema enda

tervislik seisund takistas apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Vastustaja 11.01.2023

vastuse p-st 2.2 võib järeldada, et esindaja oli ise tegelikult alates 12.12.2022 terve. Seega tuleb

tähtaja ennistamise taotlust lahendades hinnata, kas lähedase haigestumine on mõjuv põhjus

HKMS § 71 lg 1 mõistes. Seejuures on vastustaja esitanud oma esindaja lapse raviloo

väljavõtte, kuid ei ole tõendanud väidet, et esindajale oli lapse haiguse ajaks väljastatud

hooldusleht, s.o ta oli sel ajal ajutiselt töövõimetu lapse hooldamise tõttu (vt ravikindlustuse

seaduse § 52 lg-d 1 ja 3).

14. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud raviloo väljavõtetest ja esindaja muudest selgitustest

asjaolusid, mis annaks alust arvata, et lähedase tervisemured takistasid apellatsioonkaebuse

tähtaegset esitamist. Esindaja ei ole väitnud, et lähedase haigus takistas töö tegemist pideva

järelevalve, raviprotseduuride vms tõttu. Lapse vanust arvestades ei saa vajadust pideva abi

järele ka eeldada või pidada iseenesestmõistetavaks. Ringkonnakohus möönab, et lapse

haigestumine võib esindaja töövõimet pärssida, kuid mõjuv põhjus HKMS § 150 lg 1 mõistes

eeldab püsivat ja kestvat takistust. Selliseid põhistusi ei ole vastustaja esitanud. Lähedase

haigestumine ei olnud praegusel juhul ka niivõrd ootamatu, et riigiasutusel poleks olnud

võimalik asutusesiseselt töö ümber korraldada ja senisele esindajale asendaja määrata, et tagada

apellatsioonkaebuse tähtaegne esitamine. Esindaja lähedane haigestus 14.12.2022. RTK

kodulehe andmetel töötab õigusüksuses mitmeid juriste. Vastustaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et teised juristid olid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist

puhkusel, haiged vms. Riigiasutusel tuleb korraldada töö selliselt, et esindaja äraoleku korral

määratakse vältimatud tööülesanded lahendamiseks asendajale.

15. Eelneva põhjal ei olnud vastustajal mõjuvaid põhjuseid apellatsioonitähtaja ületamiseks

ning tema taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.

Mõjuva põhjuse puudumise tõttu ei tule kaaluda erinevaid õigusi ja huvisid.

16. Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse

läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

3-22-250

4(4)

(allkirjastatud digitaalselt)