2-20-16895/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.1.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16895

Kohtuasi

X hagi Q osaühingu vastu kutsehaigusest tingitud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8.3.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

21 894,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mihkel Nukka

Kostja

Q

osaühing

(registrikood

XXXXXXX),

lepingulised esindajad Andres Kees ja Elis Vija

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 8.3.2022 otsust otsustusega jätta rahuldamata X

viivisenõue ja seetõttu muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni.

2. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes ja täiendades

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 8.3.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas

tsiviilasja menetluse seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata X nõudes

Q osaühingu vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise 293,03 euro

väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks indekseerimiseks

alates 2021. a (resolutsiooni p 2).

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses nõudest osalise loobumisega otsust

tegemata X nõudes Q osaühingu vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise

2-20-16895

293,03 euro väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks

indekseerimiseks alates 2021. a.

4.3. Jätta rahuldamata X nõue Q osaühingu vastu varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks perioodi eest 17.11.2017 kuni 22.11.2020.

4.4. Jätta viivisenõue rahuldamata.

4.5. Rahuldada X hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Q osaühingult X

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.

4.6. Jätta X menetluskulud 1/3 ulatuses Q osaühingu kanda ja Q osaühingu

menetluskulud 2/3 ulatuses X kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

5. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16.11.2020 Harju Maakohtule hagi (muudetud 4.2.2022 avaldusega) Q

osaühingu (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu hüvitis 13

912,02 eurot perioodi 17.11.2017–22.11.2020 eest, 4.2.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 3428,95 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu

määratud summas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Algses hagis sisaldus ka nõue

igakuise kord aastas indekseeritava saamata jäänud tulu hüvitise väljamõistmiseks, millest

hageja 4.2.2022 avaldusega loobus.

1.1. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 1.12.2011 tööd kostja ettevõttes. Esialgu töötas ta

protsessioperaatorina komplekteerimisosakonnas ja 2015. aastast laos. Protsessioperaatorina

oli hageja ülesanne panna erinevatest maitseainetest kokku ettenähtud maitseainete segud. Laos

töötades tõi hageja maitseaineid komplekteerijatele kaalude juurde. Mõlemal ametikohal oli töö

väga tolmune, laos sisaldas õhk veel ka masinate heitgaase.

1.2. Töötervishoiuarst tegi 9.11.2017 otsuse, mille kohaselt ei sobinud hageja senisel

ametikohal tööd jätkama. Arst leidis, et kokkupuude maitseainete tolmuga tuleb välistada.

Hagejale ei sobi töötamine keskkonnas, kus esinevad hingamisteid, nahka või limaskesti

2-20-16895

ärritavad või organismi sensibiliseerivad (ülitundlikuks muutvad) ained ning kus on nõutud

hingamisteede kaitsevahendite kasutamine.

1.3. Hagejal diagnoositi 12.11.2019 kutsehaigus (segatüüpi astma) ja tuvastati, et kutsehaiguse

põhjustas kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Arstid leidsid, et kutsehaigus kujunes

välja aastatel 2011–2017, s.o ajal, mil hageja töötas kostja ettevõttes.

1.4. Hagejal tekkinud tervisekahjustus on tingitud töötervishoiualaste kohustuste rikkumisest

kostja ettevõttes. Tööinspektsioon tuvastas oma 16.1.2020 uurimiskokkuvõttes puudused kostja

töökeskkonna riskianalüüsis, samuti esmase ja perioodilise tervisekontrolli tegemise kohustuse

rikkumise. Hageja ei olnud töö ohtlikkusest teadlik. Riskianalüüsi hagejale ei tutvustatud.

Hageja juhendamine oli üldine ega andnud piisavalt teadmisi töökeskkonna riskide ja nende

vältimise kohta. Töötervishoiu ja -ohutusalaseid protsesse hakati arendama alles 2013. aastal.

Samuti tuvastati, et komplekteerimise osakonnas on tolmu kontsentratsioon viis korda üle

piirnormi ning ka laos on tolmu ja heitgaaside sisaldus niivõrd suur, et mõjutas hageja tervist

ja kutsehaiguse väljakujunemist. Kostja tegevus on olnud õigusvastane ja süüline.

1.5. Kostja ütles töötervishoiuarsti tervisekontrolli 9.11.2017 otsuse alusel hagejaga sõlmitud

töölepingu 16.11.2017 teatega erakorraliselt üles alates 18.11.2017. Pärast seda on hageja

igakuine sissetulek vähenenud. Töölepingu ülesütlemisele eelnenud kuue kuu alusel arvutatud

hageja keskmine ühe kuu sissetulek oli 1243,56 eurot. Hageja keskmist sissetulekut tuleb

hüvitise arvutamisel indekseerida vastavalt Statistikaameti avaldatud toiduainetööstuse

töötasude muutumise andmetele. Hüvitisest tuleb maha arvata ka saadud töövõimetoetus,

töötuskindlustushüvitis ja töötasud. Saamata jäänud tulu perioodil 18.11.2017 kuni 2020. a

oktoober on kokku 13 809,80 eurot, millele lisandub 16.11.2020 seisuga arvutatud viivis

2072,39 eurot.

1.6. Lisaks varalisele kahjule on hagejal tekkinud ka mittevaraline kahju. Hagejal on tuvastatud

tõsine ja püsiv tervisekahjustus, mis mõjutab oluliselt tema igapäevast elu, sh töötamist ja üldist

elutegevust. Astma kui hingamisteede haigus piirab hageja füüsilist võimekust, mis mõjutab

elukvaliteeti ja võimalusi edasises (töö)elus hakkamasaamist. Füüsilise pingutuse tagajärjel

tekib hagejal rinnus valu ning ta peab regulaarselt tarvitama astmaravimeid.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Õige ei ole hageja väide, et kostja ettevõtte töökeskkond ei vastanud nõuetele. Hageja teeb

Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest ebaõigeid järeldusi. Uurimiskokkuvõtte mitmed

tähelepanekud on ekslikud, samuti on mitmed neist kontekstist välja rebitud. Kostja on töötajate

tervise kaitse kohustusi piisavalt täitnud.

2.2. Alates 2013. aastast hakati kostja ettevõttes pöörama töökeskkonna nõuete täitmisele

rohkem tähelepanu kui õigusaktid ette näevad, kuid nõudeid täideti ka enne seda. Kostja

ettevõttes tehti riskianalüüsid aastatel 2007, 2009, 2013 ja 2015 ning sellest oli ka hageja

teadlik, kuna ta on kinnitanud, et töötajatele tutvustati riskianalüüse. Sellest, et 2009. a

riskianalüüsi kokkuvõtte tabelis on jäänud komplekteerijate real riskina märkimata tolm,

ei järeldu, et see risk oleks ettevõttes teadvustamata ja asjakohaselt maandamata.

2007., 2013. ja 2015. a riskianalüüsides on kõnealune risk välja toodud. Sellest, et tolmu

kontsentratsioon ületab piirnormi, ei järeldu, et tööohutusabinõusid pole rakendatud.

2-20-16895

Riski maandati isikukaitsevahendite kasutamise kohustusega, mis oli sätestatud kostja

kehtestatud tööohutusjuhendis juba enne seda, kui hageja kostja juures tööle asus.

2.3. Tööle asuvaid töötajaid teavitati terviseriskidest ja kaitsemaskide kasutamise kohustusest.

Kõikidele maitseainetega kokkupuutuvatele töötajatele jagati kätte kaitsemaskid ja selgitati

nende kasutamist. Iga kasutatava aine anuma juures on infokaart olulise teabega, mida on vaja

teada selle ainega kokkupuutumisel, sh teabega kaitsemaski kasutamise vajaduse kohta. Ohtlike

kemikaalide kasutamise juhendis on kirjas üldnõuded, kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ja

meetmed

riskide

maandamiseks.

Tööinspektsiooni

uurimiskokkuvõtte

kohaselt

on

ohutusjuhendites

välja

toodud,

et

töötaja

on

kohustatud

kandma

ettenähtud

isikukaitsevahendeid. Uurimiskokkuvõte kinnitab, et hageja oli teadlik vajadusest kanda teatud

töölõikude puhul tolmumaski. Uurimiskokkuvõttes on ka välja toodud, et hoones on üld- ja

kohtventilatsioon

ning

töötajatel

on

võimalus

kasutada

poolmaski

(tolmu-

ja

kemikaalifiltritega). Hageja allkirjastas töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse

registreerimise kaardi, millega kinnitas, et 12.12.2011 on talle mh tutvustatud sissejuhatavat

tööohutusjuhendit, mis paneb töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse ja käsitleb

sellekohaseid töötajate õigusi. Uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et kuigi kostja on ohutusega

seotud kohustusi pidevalt meelde tuletanud, eiras hageja isikukaitsevahendite kasutamise

kohustust. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja ei juhendanud hagejat ega teavitanud teda

töökeskkonna ohuteguritest. Hageja jättis teadlikult kaitsevahendid kasutamata.

2.4. 2013. ja 2015. a tervisekontrollide põhjal oli hageja tervis korras ja ta võis töötada talle

määratud ametikohal. Kuigi 2011. aastal hageja tervisekontrolli ei läbinud, võib hiljem läbitud

tervisekontrollide tulemustest järeldada, et hageja tervis oli ilmselt korras ka tööle asumise ajal.

Kuna 2015. a detsembris tehtud tervisekontrollis ei tuvastatud hagejal terviseprobleeme ega

vastunäidustusi tema ametikohal töötamiseks, ei ole tähtsust ka sellel, et hageja korduv

tervisekontroll toimus 2014. a mai asemel 2015. a detsembris. Kuna mitmes tervisekontrollis ei

tuvastatud hagejal terviseprobleeme, ei oleks ka tervisekontrollide varasema või tihedama

korraldamise korral tuvastatud, et hagejale töö ei sobi. Tööinspektori järeldus, et kuna töötaja

tervis halvenes, oli järelikult ka töö laos tolmune, on kaudne. Terviseameti 2016. a tehtud

töökeskkonna õhu kvaliteedi mõõtmise käigus laos tolmu olemasolu ei tuvastatud. Hageja

tervis võis muutuda muude asjaolude tõttu. Samuti on võimalik, et hageja varjas kostja eest

oma tervislikku seisundit. Tööinspektsioon ei tuvastanud uurimise tulemusel seost kostja

tegevuse ja hagejal tervisekahju tekkimise vahel.

2.5. Hageja ei ole põhjendanud, miks ja kuidas takistab tema kutsehaigus töötamist ja

sissetuleku teenimist. Kutsehaigus ei takista hagejal leida samaväärset või paremat tööd.

Hagejal tuvastati kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus vaid 20% ulatuses perioodiks

22.11.2018–21.11.2020. Tõendamata on töövõime kaotus alates 22.11.2020. Isegi kui hageja

nõue on põhjendatud, tuleb rahalisi nõudeid vähendada 80% võrra. Kostja ei pea hüvitama

hagejale saamata jäänud töötasu perioodil 17.11.2017–31.10.2020. Kostja pidi töölepingu

18.11.2017 üles ütlema, kuna tehtav töö oli hagejale vastunäidustatud. Arvestada tuleb ka seda,

kui palju on hageja ise kahju tekkimises süüdi ning kui palju teenis ta tulu ajal, mil ta enam

kostja ettevõttes ei töötanud. Hageja tegutseb enda ainuosalusega äriühingus Y OÜ, mille

müügitulu kasvas 2018. a-l rohkem kui kahekordseks ja puhaskasum suurenes 9267 euro võrra.

Y OÜ keskmine kasum on 11 751,70 eurot kuus. Hageja maksab endale töötasu 1000 eurot.

2.6. Hageja ei ole oma tervisekahjustuse raskust tõendanud ja tema mittevaralise kahju suurus

ei ole seega määratletav.

2-20-16895

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 8.3.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Varalise kahju hüvitise nõude perioodi

17.11.2017–22.11.2020 eest jättis maakohus rahuldamata ning lõpetas loobumise tõttu

menetluse saamata jäänud tulu igakuise hüvitise nõude (alates 23.11.2020) osas. Maakohus

jättis hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2/3 ulatuses

hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mille raames hageja puutus kokku ainetega, mis võivad

kaitsevahendite mittekasutamisel põhjustada tervisekahjustusi;

-

hageja töötas perioodil 2011–2015 komplekteerimisosakonnas protsessioperaatorina ja

perioodil 2015–2017 laotöölisena;

-

hagejal diagnoositi 7.11.2017 kutsehaigusena segatüüpi astma kokkupuute tõttu

hingamisteid ärritavate ainetega, mille kohta vormistati 12.11.2017 teatis nr 7.3-2/748-1;

-

hageja kutsehaigus kujunes välja põhjusel, et töökeskkonnas esinesid hingamisteid

ärritavad ained;

-

töötervishoiuarsti 9.11.2017 otsuse kohaselt ei tohi hageja jätkata tööd senisel ametikohal ja

tema kokkupuuted maitseainete tolmuga tuleb täielikult välistada;

-

kostja lõpetas 18.11.2017 hagejaga töösuhe töölepingu ülesütlemisega töölepingu seaduse

§ 88 lg 1 p 1 alusel tema terviseseisundi tõttu.

3.2. Hageja ei ole toonud esile lepingu rikkumisele viitavaid asjaolusid, mistõttu hindab kohus

hageja nõuet kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 alusel. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kutsehaigus kujunes välja kostja õigusvastase teo tõttu.

Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks peab

kohus tuvastama, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või

millega kostja eiras tööohutuse nõudeid.

3.3. Õige on hageja väide, et 2009. a riskianalüüs ei sisalda komplekteerijate töös kasutatavate

keemilisi ja hingamisteid ärritavate ainete mõju hinnangut töötajate tervisele. Kostja on aga

tõendanud, et tolm kui risk oli hoolimata sellest tema ettevõttes teadvustatud. Toorainete tolm

on komplekteerija ametikohal tuvastatud keskmise taseme riskina juba 2007. a riskianalüüsis

ning ka 2013. ja 2015. a riskianalüüsides on komplekteerijate ametikohal nimetatud ühe

ohutegurina

toorainete

tolmu.

Analüüside

kohaselt

on

komplekteerimises

tolmu

kontsentratsioon viis korda üle piirnormi. Rakendatud ohutusmeetmetena on märgitud

olemasolevad üld- ja kohtventilatsioon ning võimalus kasutada tolmu- ja kemikaalifiltriga

poolmaski. Tervisemõjuna on välja toodud hingamisraskused, hingamisteede ärritus, maitse- ja

haistmismeele häired, köha. Ennetusmeetme ja tegevustena on välja toodud ventilatsiooni

efektiivsuse hindamine. Hingamisteede kaitse kasutamine on analüüside kohaselt kohustuslik.

3.4. Kostja on tõendanud, et ta on töötajaid teavitanud eelnevalt nimetatud riskidest ja

ohutusabinõudest ning töötajate õigustest ja kohustustest. 4.1.2010 sissejuhatavas

tööohutusjuhendis on kirjeldatud töökeskkonnas esinevaid riske ja ohutegureid (sh tolm) ning

asjakohaseid abinõusid nende maandamiseks. Juhendi järgi on töötajatel kohustus vajadusel

(kui ohutust pole võimalik teisiti tagada) kasutada isikukaitsevahendeid ning õigus keelduda

töö tegemisest, kui töö seab ohtu isiku tervise. Hageja andis 12.12.2011 tööle asumisel allkirja

töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile selle kohta, et talle

tutvustati mh nimetatud sissejuhatavat tööohutusjuhendit. Seega ei ole õige hageja väide, et tal

2-20-16895

puudus tööle asumisel selge arusaam, millised terviseriskid kostja ettevõttes esinevad.

Teadlikkust sellest, et osades töölõikudes peab kandma tolmumaski, kinnitas hageja ka

tööinspektorile. Samuti kinnitas hageja, et ta oli kõikide riskianalüüside tulemustest teadlik,

sest neid tutvustati pidevalt. Kostja on tõendanud, et ta korraldas 28.11.2012 töötajatele

isikukaitsevahendite koolituse, millel osales ka hageja. Hageja ei ole täpsustanud, millises osas

oli tema juhendamine puudulik ning millised täiendavad teadmised oleksid aidanud

tervisekahju vältida.

3.5. 2009. a riskianalüüsi kohaselt oli komplekteerija ametikohal õhuvahetus hea. 2013. a

riskianalüüsi järgi oli hoones üldventilatsioon ja iga töölaua kohal kohtventilatsioon ning

töötajatel oli võimalus kasutada poolmaski tolmu- ja kemikaalifiltriga. Uurimiskokkuvõtte

kohaselt väljastatakse kõikidele komplekteerijatele poolmask SR 90-3 ja tolmufilter P3 SR 510.

Kostja on esitanud 2011. a aktid ventilatsioonitorustike seespidise kuivpuhastuse tegemise

kohta, kuid need ei kinnita 2013. ja 2015. a riskianalüüsides ette nähtud ventilatsioonisüsteemi

efektiivsuse hindamist ja selle nõuetele vastavust pärast seda, kui hageja kostja juures tööle

asus. Seejuures on ka kostja 2013. ja 2015. a sisekontrollide käigus tuvastatud, et ventilatsioon

ei toimi. Kostja ei ole esitanud tõendeid ventilatsioonisüsteemi parandamise ja selle

efektiivsuse kontrollimise kohta. Nõuetekohase ventilatsiooni olemasolu ajal, mil hageja kostja

juures töötas, ei kinnita see, et tööinspektor veendus 2020. a külastusel, et tolm tõusis

ventilatsiooni. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks täitnud kohustuse tagada tolmuga

seotud riskide maandamiseks toimiv ja efektiivne ventilatsioonisüsteem, kuigi kostja enda

riskianalüüs ja sisekontroll viitasid korduvalt probleemide olemasolule.

3.6. Laoruumide riskianalüüsides ei ole arvestatud laotöötajate terviseriskidega seoses

hingamisteid ärritava tolmuga. Küll aga on märgitud laos esineva ohutegurina aure, gaasi ja

suitsu, mis on mürgised. Seega puutus hageja hingamisteid ärritavate ainetega kokku ka laos

töötades. Hageja viited Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrusele nr 105 „Ohtlike kemikaalide

ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on asjakohatud,

sest pole tuvastatav, et hageja puutus kostja juures töötades kokku mõne ohtliku kemikaaliga

nimetatud määruse tähenduses.

3.7. Kostja on esitanud tõendid tolmumaskide soetamise kohta 2011. aastal ning töötajatele,

sh hagejale 2012. a oktoobris ja 2014. a kevadel poolmaskide SR 90-3 ja tolmufiltrite P3

SR 510 jagamise kohta. Kostja valitud isikukaitsevahendid on kohtule esitatud tõendite

kohaselt sobivad maitseainetolmust tingitud ohutegurite maandamiseks, kuna need on ette

nähtud igat liiki osakeste filtreerimiseks õhust. Samas ei ole tõendatud, et isikukaitsevahendid

olid hagejale tagatud terve vaidlusaluse perioodi jooksul, sh hageja tööle asumise ajal

2011. aastal. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks jaganud hagejale

maskiga koos kasutamiseks ette nähtud tolmufiltreid sellises koguses, et neid oleks olnud

võimalik vahetada ettenähtud sagedusega (iga 2–4 nädala järel). Maskide kasutusjuhendi järgi

vajas üks töötaja ühe aasta jooksul minimaalselt 12 tolmufiltrit. Filtrite jagamine on aga

märgitud üksnes 12.10.2012 kuupäeva kandval arvestuslehel. Kostja ei esitanud tõendeid selle

kohta, et hageja oleks saanud tolmufiltreid pärast nimetatud kuupäeva. Isegi kui filter anti koos

maskiga 2014. a kevadel, ei nähtu, et neid oleks jagatud ka pärast seda.

3.8. Sotsiaalministri määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ ning töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 7 kohaselt pidi kostja korraldama tervisekontrolli

töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Määruse nr 74 § 5 lg 2 kohaselt tehakse esmane tervisekontroll tööle asumise esimese kuu

jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme aasta jooksul. Hageja esimene tervisekontroll toimus 4.12.2013 ning järgmine

2-20-16895

tervisekontroll, mille ajaks määras töötervishoiuarst 2014. a mai, toimus alles 4.12.2015. Seega

ei ole kostja tervisekontrollide korraldamisel järginud seaduses sätestatud nõudeid.

Töötervishoiuarst leidis 4.12.2013 tervisekontrollis, et hageja võib töötada, aga talle ei sobi töö

otseses kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate ainetega. Seega pidi kostjale juba 2013. aastal

olema teada, et hagejale ei sobi töö ametikohal, kus on kokkupuude selliste ainetega.

Kui tervisekontroll oleks tehtud õigeaegselt, oleks arst võinud probleemi varem tuvastada.

Samas töötas hageja hoolimata töötervishoiuarsti soovitustest edasi ametikohal, kus oli

kokkupuude maitseainetolmu kõrge kontsentratsiooniga, veel vähemalt kuni 2015. aastani.

Asjaolu, et 4.12.2015 toimunud tervisekontrollis tööd kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate

ainetega sõnaselgelt ei välistanud, ei muuda asjaolu, et kostja ei täitnud 4.12.2013 antud

töötervishoiuarsti soovitusi. Tervisekontrolli korraldamise kohustuse rikkumine võis olla

oluline hagejal kutsehaiguse väljakujunemisel.

3.9. Kostja ei taganud hageja ametikohal esinevate ohutegurite maandamiseks nõuetekohaselt

kontrollitud ja toimivat ventilatsiooni, piisavate isikukaitsevahendite olemasolu kogu

vaidlusaluse perioodi jooksul ning tervisekontrollide korraldamist ja töötervishoiuarsti juhiste

järgimist. Kostja on sellega rikkunud käibes vajalikku hoolt ja kohustust tagada hagejale töö

tema terviseseisundile vastavates tingimustes. Need rikkumised on olulised, kuna on ette nähtud

mh tolmuga seotud ohutegurite vähendamiseks ja sellega seotud tervisekahju ärahoidmiseks.

Seega on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses.

3.10. Kostja kohustuste rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kutsehaigusega.

9.11.2017 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hageja jätkama tööd senisel

ametikohal, välistada tuleb hageja kokkupuude maitseainete tolmuga, sh ainetega, mis ärritavad

või sensibiliseerivad hingamisteid, nahka või limaskesti. Töötervishoiuarsti kutsehaiguse

diagnoosimise teatise kohaselt diagnoositi hagejal segatüüpi astma. Kutsehaigestumise

põhjustanud ohutegurina on märgitud kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Tõendatud

on nii hagejal kutsehaiguse tekkimine kui ka selle seos tema töökohal esinenud ohuteguriga.

3.11. Arvestades, et hageja tööleping lõppes alates 18.11.2017 ning tema osalise töövõime

kaotuse periood lõppes 21.11.2020, saab hageja kostjalt nõuda osalisest töövõime kaotusest

tekkinud sissetuleku vähenemise ja majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju

hüvitamist perioodi 18.11.2017–21.11.2020 (k.a) eest. Tulenevalt VÕS §-s 127 sätestatud

põhimõtetest saab hagejale olla kahju tekkinud siis, kui ta ei ole kutsehaiguse tõttu ka tegelikult

võimeline sissetulekut teenima, mitte igas olukorras, kus tal on diagnoositud kutsehaigus ja

kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub või on väiksem sissetulek muude

asjaolude tõttu (vt Riigikohtu 27.4.2018 otsus nr 2-16-16328, p 11.2). Hageja ei ole tõendanud,

et ta ei ole kutsehaiguse tõttu võimeline sissetulekut teenima. Hageja ei ole välja toonud, et ta

on omandanud toiduainetööstusega seotud eriala, mille tõttu võiks tal olla eriline huvi töötada

komplekteerija või laotöölisena just toiduainetetööstuses. Samuti ei ole hageja põhjendanud,

miks on piiratud tema võimalused töötada samadel ametikohtadel ettevõtetes, kus ei ole

kokkupuudet hingamisteid ärritavate ainetega. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja lasi

end pärast kostja juures töö lõpetamist töötuna arvele võtta ning talle maksti 2017. a detsembrist

kuni 2018. a septembrini töötuskindlustushüvitist. Alates 2019. a jaanuarist on hagejale

maksnud töötasu Y OÜ (asutatud 14.1.2011), mille ainus juhatuse liige ja töötaja ning tegelik

kasusaaja on hageja. Väljamakstava töötasu suuruse otsustas seega hageja ise. Pärast

18.11.2017 on Y OÜ müügitulu ja kasum peaaegu kahekordistunud. Hageja ettevõtte teenis

2018. a-l tulu keskmiselt 1901,25 eurot kuus. Y OÜ on hagejale maksnud töötasu 1000 eurot

kuus (neto). Koos töövõimetuspensioni ja töövõimetoetusega on hageja töine tulu alates 2019.

a jaanuarist olnud vahemikus 1218,40–1283,13 eurot, mis vastab hageja viimasele keskmisele

2-20-16895

töötasule kostja juures (1243,56 eurot kuus). Seega ei ole hageja sissetulek kutsehaiguse tõttu

vähenenud.

3.12. Hageja ei ole sisustanud oma väiteid, et kutsehaigus mõjutab tema igapäevast elu,

sh töötamist ja üldist elutegevust ning elukvaliteeti ja võimalusi elus hakkama saada, ning tema

füüsiline võimekus on piiratud ja ta kannatab valu. Seda, et astmasümptomitega elu ei ole

täisväärtuslik, ei saa lugeda üldteada asjaoluks. Ka hageja raviloo väljavõtetest ei nähtu, et tema

kutsehaigus oleks kestev. 13.1.2017 epikriisi kohaselt tundis hageja ennast paremini juba alates

sellest, kui ta alustas tööd laos. 2017. a juunis kinnitas hageja neuroloogile, et tunneb ennast

hästi ja ravimeid ei tarvita. Hageja ei olnud ravimeid ka välja ostnud. Hagejal diagnoositi hiljem

küll kutsehaigusena astma, kuid arstlikud dokumendid kinnitavad, et hageja seisund ei olnud

raske ega kestev ning tema haigussümptomid hakkasid tolmuvabas keskkonnas taanduma.

Kaitsemaski kasutamise kohustuse rikkumisega aitas hageja ise kaasa tervisekahju tekkimisele

või kahjustuse süvenemisele.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi

jäeti rahuldamata ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda, ning teha uus otsus, millega

hagi tervikuna rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis

13 861,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3615,60 eurot ja edasiulatuv viivis

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase

täitmiseni ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas, mis ületab 100 eurot.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohtu järeldus, et hagejale ei ole kutsehaiguse tõttu varalist kahju tekkinud, on

vastuolus VÕS § 127 lg-s 4 sätestatuga. Kohtupraktikast tuleneb, et kui kannatanul on

diagnoositud tööga seotud tervisekahjustus ning selle tõttu ei saa kannatanu tööd teha või saab

seda teha piiratult, tuleb põhjuslikku seost kutsehaiguse ning sissetuleku vähenemise vahel

eeldada (nt Riigikohtu 22.5.2003 otsus nr 3-2-1-50-03; 4.10.2003 otsus nr 3-2-1-92-03;

6.10.2010 otsus nr 3-2-1-68-10). Hagejal on diagnoositud kutsehaigus, mis on tingitud kostja

ettevõttes töötamisel kokkupuutest hingamisteid ärritavate ainetega. Kuna töötervishoiuarst

välistas hagejal tööd, kus tuleb kanda hingamisteede kaitsevahendeid ja kus võib esineda

kokkupuude hingamisteid, nahka, limaskesti või organismi ärritavate ainetega, ütles kostja

töölepingu hagejaga üles. Selle tulemusel vähenes hageja sissetulek.

4.2. Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama

kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille

töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu (Riigikohtu 2.12.2015 otsus nr 3-2-1-132-15, p 11).

VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st hageja tuleb asetada olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Hagejale

tekkinud kahju on tema keskmise töötasu (1243,56 eurot) ja töölepingu lõppemise järgselt

saadud sissetulekute vahe. Hüvitise arvestamisel on hageja keskmist töötasu indekseerinud

toiduainete tootmise tegevusala brutopalga muutumist kajastava indeksiga. Perioodil

18.11.2017–21.11.2020 oli hageja sissetulek 13 861,58 euro võrra väiksem võrreldes sellega,

mida hageja oleks teeninud kostja juures edasi töötades.

4.3. Maakohus on Y OÜ kasumit ekslikult käsitanud hageja sissetulekuna. Maakohus ei

arvestanud hageja selgitust, et Y OÜ investeeris kasumi, soetades kaupu. Aruandeaasta kasumit

ei saa käsitada ettevõtte vabade rahaliste vahenditena. Y OÜ-l ei olnud kohustust hagejale

suuremat töötasu või dividendi maksta.

2-20-16895

4.4. Asja

lahendamisel

tuleb

arvestada

mh

sellega,

et

erinevalt

enamikest

kutsehaigusvaidlustest nõuab hageja kahjuhüvitist ainult kolme aasta eest. Kostja majanduslik

seisund on piisavalt hea, et hüvitada hagejale tema ettevõttes töötamise ajal välja kujunenud

kutsehaiguse põhjustamisega tekitatud kahju.

4.5. Kohus on jaganud ebaõigesti tõendamiskoormuse ja pannud hagejale ekslikult negatiivse

asjaolu tõendamise kohustuse. Hagejale ei saa panna kohustust tõendada, et ta ei ole

tervisekahjustuse tõttu võimeline tööd tegema. Riigikohus on leidnud, et tööandja vabaneb

kahju hüvitamisest üksnes siis, kui ta tõendab, et töötaja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks

üldse ka siis, kui ta poleks tööandja süül töövõimet osaliselt kaotanud (vt Riigikohtu 2.12.2015

otsus nr 3-2-1-132-15, p 11). Seega tuli kostjal tõendada, et hagejal kahju ei tekkinud või see

on nõutavast väiksem või hageja ei töötaks endisel ametikohal sõltumata kutsehaigusest. Kostja

ei ole neid asjaolusid tõendanud. 16.11.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise teade,

9.11.2017 tervisekontrolli otsus, 12.11.2019 teatis kutsehaiguse diagnoosimise kohta ning

Eesti Töötukassa otsus hagejal osalise töövõime kaotuse kohta kinnitavad, et kutsehaigus piirab

hagejal töö tegemist, sh võimalust valida vabalt töökohta. Töö otsimist ja tööpakkumistest

loobumist ning haiguse kestust ja mõju puudutavate asjaolude kohta ei ole hagejal võimalik

dokumentaalseid tõendeid esitada, kuid ta saab selle kohta anda vande all ütlusi, nagu ta ka

maakohtule selgitas. Maakohus oleks saanud hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 2681 alusel omal algatusel üle kuulata.

4.6. Maakohus on mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkunud oluliselt VÕS

§ 128 lg-st 5 ning § 134 lg-test 2 ja 5 tulenevaid diskretsiooni piire. Praeguses asjas on

põhjendatud määrata keskmisest suurem mittevaralise kahju hüvitis, sest hagejal on suhteliselt

noores eas (39-aastasena) diagnoositud püsiv tervisekahjustus (segatüüpi astma), mis piirab

hageja füüsilist võimekust, piirab töökoha vaba valikut ning halvendab igapäevaselt ja suure

tõenäosusega kuni surmani hageja üldist elukvaliteeti võrreldes sellega, kui hagejale ei oleks

tervisekahjustust tekkinud. Väide, et tervisekahjustus on paranenud, ei põhine tõenditel. Kohtu

määratud summa ei kompenseeri ligilähedaseltki hageja üleelamisi ja elukvaliteedi langust.

4.7. Maakohus ei ole viivise nõuet otsuses lahendanud.

4.8. Ebaõiglane on jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda, arvestades, et kostja on oma

õigusvastase tegevusega põhjustanud hagejale tervisekahjustuse, millega hageja peab elama

tõenäoliselt kogu oma ülejäänud elu.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Maakohus ei tuvastanud põhjuslikku seost kutsehaiguse ja hagejal sissetuleku vähenemise

vahel, kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud, et ta ei saa tervisekahjustuse tõttu tööd teha

võib saab seda teha vaid piiratult. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks soovis ta töötada just

toiduainetöötlejast ettevõttes komplekteerijana ja miks talle ei sobinud ükski teine töökoht

tolmuvabas keskkonnas. Hageja tervise seisukohalt sobiva töökoha otsimata jätmine oli tema

teadlik valik, kuna kolmanda isiku heaks töötamise asemel sai hageja panustada tööga oma

ainuosalusega ettevõttesse. Hageja väited Y OÜ investeerimisvajaduse kohta on asjakohatud,

kuna kõik äriühingud teenivad kokkuvõttes füüsilistest isikutest lõplike kasusaajate huve,

kelleks Y OÜ puhul on hageja. Äriühingu kasumit saab ainuosaniku otsuse alusel dividendidena

välja maksta. Seega on äriühingu kasum käsitatav sisuliselt ainuosaniku tuluna. Y OÜ

2-20-16895

majandusaasta aruannetest nähtub, et ettevõtte kasumit ei investeeritud laojäägi suurendamisse.

Ei esinenud ühtegi objektiivset põhjust, miks hageja ei saanud maksta endale õiglast töötasu,

juhatuse liikme tasu või dividende.

5.2. Kostja poolt hagejale töötasu väljamaksmise lõpetamine ei võrdu hagejal sissetuleku

kaotusega. Y OÜ-l käibe ja kasumi suurenemine 2018. a-l näitab seda, et hageja oli võimeline

tegema tööd ning teenima varasema töötasuga võrreldavas suuruses sissetulekut. Enda

tööpanusele vastava tasu määramisega oleks hageja saanud kahju tekkimist vähendada. Tasu

maksmist oma ettevõttest võis hagejalt mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 2 järgi tuleb sellises

olukorras kahjuhüvitist vähendada.

5.3. Maakohus ei jaganud tõendamiskoormust ebaõigesti. Isiku tervislikku seisundit ja

töösuhteid puudutavaid asjaolusid saab üldjuhul tõendada vaid tema ise. Kostja esitas tõendid

selle kohta, et hageja sai ja saab ka praegu teha tööd Y OÜ-s. Hageja ainus võimalus sissetulekut

teenida ei ole seega tolmuses keskkonnas töötamine.

5.4. Selleks, et tõendada oma väiteid tervisekahjustuse püsiva iseloomu kohta, oleks hageja

saanud arstilt tervisetõendi küsida. Toimikus olevast raviloo väljavõttest nähtuvalt on perearst

leidnud 24.10.2017, et astmat puudutavas osas on hageja tervis paranenud. Senise

kohtupraktika järgi on kutsehaigusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks

1000 eurot 40% töövõime kaotuse puhul. Arvestades, et hagejale määrati töövõime kaotuseks

20%, tegemist oli lühiajalise töövõime kaotusega, arstide esitatud dokumentide järgi algas

hageja tervenemine juba pärast tema teisele tööle üleviimist, mittevaralise kahju tekkimist ja

selle ulatust ei ole hageja millegagi põhjendanud ning hageja põhjustas kaitsemaski kasutamata

jätmisega endale ise tervisekahjustuse tekkimise, ei ole kostja hagejal tervisekahjustuse

tekkimise eest vastutav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

täiendada otsustusega jätta rahuldamata hageja viivisenõue. Seetõttu tuleb muuta ka maakohtu

otsuse resolutsiooni numeratsiooni. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid muuta ja täiendada tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata

hageja nõudes kostja vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise 293,03 euro väljamõistmiseks

alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks indekseerimiseks alates 2021. a (resolutsiooni

p 2). Selles osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

(I) Apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud

8. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele toonud uute asjaoludena välja andmed Y OÜ 2019.

ja 2020. a majandusaasta aruannetest ning hageja on 10.1.2023 menetlusdokumendis esitanud

andmed kostja majandusnäitajate kohta aastatel 2012–2021. Ringkonnakohus tagastas

12.1.2023 määrusega kostja esitatud majandusaasta aruanded. Uued asjaolud jätab

ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuivõrd menetlusosalised oleksid võinud

need asjaolud juba maakohtule esitada ning TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluseid ei esine.

2-20-16895

(II) Kutsehaiguse põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise üldised eeldused

9. Maakohus lahendas kahju hüvitamise nõude lepinguvälisel alusel (VÕS § 1043), kuna hageja

ei tuginenud töölepingu rikkumisele. Sarnaselt muu deliktilise kahjuga tuleb ka kutsehaigusest

tingitud kahju puhul kindlaks teha kahju (VÕS § 130 lg 1, § 127 lg 1) ning põhjuslik seos teo

ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tööandja tegevus on õigusvastane juhul, kui

töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse ning tööandja rikkus oma kohustusi

ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Eelkõige tähendab see, et tööandja rikkus töökaitse

norme, sh TTOS sätteid. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel

on tegemist, kui tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb,

on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste

tagajärjeks (nt Riigikohtu 20.4.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p-d 22 jj).

10. Maakohus leidis, et kostja on rikkunud kohustust tagada hageja töökohal ohuteguri (tolm)

maandamiseks nõuetekohaselt kontrollitud ja toimiv ventilatsioon (TTOS1 § 4 lg 3), ei ole

taganud hagejale piisavate isikukaitsevahendite olemasolu (TTOS § 13 lg 1 p 11; Vabariigi

Valitsuse 11.1.2000 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“) ning ei

ole järginud tervisekontrolli korraldamise kohustust (TTOS § 13 lg 1 p 7 ja määrus nr 742) ega

töötervishoiuarsti juhiseid (TTOS § 4 lg 2; määruse nr 74 § 5 lg-d 2 ja 7). Arvestades, et rikutud

kohustuste eesmärk on vältida muu hulgas tervisekahju tekkimist, pidas maakohus kostja

tegevust (tegevusetust) õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohtu hinnangul

on olemas põhjuslik seos kostja rikkumiste ning hagejal kutsehaiguse tekkimise ja sellest

tulenevalt hagejal 20% ulatuses töövõime vähenemise vahel. Ringkonnakohus nõustub selles

osas maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 28–72) ega korda neid TsMS § 654 lg 6

alusel.

(III) Varalise kahju hüvitis

11. Apellatsioonkaebuses on hageja saamata jäänud tulu hüvitise perioodi korrigeerinud ning

nõuab perioodi 18.11.2017–21.11.2020 eest hüvitist 13 861,58 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivist 3615,60 eurot. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub

ringkonnakohus maakohtu tuvastatud järgmisest asjaoludest:

-

hagejal on kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 20% ja kokku 40%;

-

hagejale maksti vahemikus 18.11.2017–21.11.2020 töövõimetoetust ning 2017. a

detsembrist kuni 2018. a septembrini töötuskindlustushüvitist;

-

hageja sai alates 2019. a jaanuarist kuni 2020. a novembrini töötasu 1000 eurot (bruto)

kuus (novembri 21 päeva kohta 733,33 eurot). Perioodil 18.11.2017–31.12.2018

hagejale töötasu väljamakseid ei tehtud.

12. Hageja välja toodud andmetel vähenes tema sissetulek pärast töölepingu ülesütlemist.

Samas ei saa üksnes asjaolust, et hagejale ei makstud töötasu või ta sai seda varasemast vähem,

järeldada, et hagejale on tekkinud kutsehaiguse tõttu varaline kahju. Hagejale on kahju tekkinud

siis, kui ta ei ole võimeline enam sissetulekut teenima, mitte aga igas olukorras, kus tal on

diagnoositud kutsehaigus ja kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub sissetulek,

sest ta on otsustanud mitte töötada (vt Riigikohtu 27.4.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16328,

1 Siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonile.

2 1.6.2015 kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioon.

2-20-16895

p 11.2). Kahju olemasolu ja suuruse peab tõendama hageja. Kostja vabaneb kahju hüvitamisest,

kui tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja

süül töövõimet osaliselt kaotanud (Riigikohtu 2.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-15,

p 11). Hageja kasuks kehtib eeldus, et esineb põhjuslik seos kahju ja selle vahel, et kostja

põhjustas kutsehaigusega hagejale osalise töövõime kaotuse. Kostja saab aga tõendada, et

kutsehaigus ei suurendanud hageja töövõime kaotuse määra üldhaigestumise tagajärjel ja et

hageja oleks üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotuse tõttu kaotanud oma sissetuleku sama

suures ulatuses, nagu ta väitis end olevat kaotanud kutsehaiguse tõttu (Riigikohtu 7.12.2011

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 12).

13. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles tema terviseseisundi tõttu ning vaidlust ei ole

kutsehaiguse ja töö kaotamise vahelise seose olemasolus. Sellest ei saa aga tingimata järeldada,

et kutsehaiguse tõttu ei saa hageja üldse töötada ega sissetulekut teenida. Maakohus on hagejale

õigesti selgitanud, et tal tuleb põhjendada, miks ta ei saa tervisekahjustuse tõttu tööd teha või

saab seda teha üksnes piiratult. Hageja avaldustest see ei selgu. Hageja üldine töövõime kaotus

oli 40%. Sellise töövõime kaotuse ulatuse puhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et

isik ei ole kindlasti võimeline töötama. Seejuures tuleb arvestada, et kostja on vastutav hageja

sissetuleku vähenemise eest kutsehaigusest tingitud töövõime kaotusele vastavas määras.

Töötervishoiuarsti 12.11.2019 nr 7.3-2/7408-1 teatise (I kd, tl 12) kohaselt ei sobi hageja täitma

tööülesandeid kontaktis hingamisteid ärritavate ainetega. Hageja kutsehaiguse iseloomu

arvestades ei saa välistada, et hageja oli või oleks muust asjaolust põhjustatud töövõime kaotust

arvestamata olnud võimeline töötama ka täistööajaga sellisel töökohal, kus ei ole kokkupuudet

hingamisteid ärritavate ainetega ning ei ole vajadust kanda kaitsemaski. Hageja on väitnud tööle

kandideerimist aastatel 2019–2021 ehk alates ajast, mil ta teenis Y OÜ-st palgatulu. Hageja

võeti 22.11.2017 töötuna arvele (III kd, tl 163) ning väidetavalt otsis hageja Eesti Töötukassa

abil uut tööd, kuid tööle kandideerimise kohta vahemikus 18.11.2017–31.12.2018 ei ole hageja

esitanud täpsemaid selgitusi ega tõendeid.

14. Hageja

viitas

4.2.2022

menetlusdokumendis,

et

pöördus

laotöötaja,

kauba

vastuvõtja, -väljastaja, -käitleja või komplekteerija ametikohal töö saamiseks üheksal korral

kokku kaheksa erineva tööandja poole. Hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud konkreetse

eriala toiduainetööstuses protsessioperaatori või muul sarnasel ametikohal töötamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et erinevatele ametikohtadele kandideerimisest,

kusjuures tegemist ei olnud ainult toiduainetööstuses tegutsevate ettevõtetega (nt Tamro,

Smarten Logistics, Magnum), saab järeldada, et puuduvad ka muud asjaolud, mille tõttu võiks

eeldada hageja erilist huvi töötada komplekteerija või laotöölisena just toiduainetööstuses või

üldse ametikohal, kus on kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega.

15. Hageja väitis 4.2.2022 menetlusdokumendis, et kuna suhtlus potentsiaalsete tööandjatega

toimus peamiselt telefoni teel või füüsilistel kohtumistel, saab hageja tööle kandideerimist

puudutavaid asjaolusid tõendada vande all ütlusi andes. Ringkonnakohus märgib, et TsMS

§ 2681 alusel võib kohus poole omal algatusel üle kuulata, kui varasema menetluse ning esitatud

ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja

tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus saab menetlusosalise vande all üle kuulata

vaid juba väidetud asjaolu kohta. Maakohus ei heitnud hagejale ette seda, et ta pole tõendanud

väiteid tööle kandideerimise kohta, vaid seda, et hageja pole selgitanud, mis põhjusel ta

nimetatud ametikohtadel tööle ei asunud, s.o selle asjaolu kohta pole esitatud väidet, mille

tõepärasuses seisukoha kujundamiseks oleks maakohus saanud hageja üle kuulata.

Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja selgitanud, mis põhjusel ta nendele ametikohtadele,

millele ta kandideeris, tööle ei asunud.

2-20-16895

16. Kostja on välja toonud, et hageja ettevõtte Y OÜ müügitulu kasvas aastal 2018 võrreldes

eelneva aastaga enam kui kahekordseks ja puhaskasum suurenes 9267 euro võrra, 13 548 eurolt

22 815 eurole. Kuivõrd Y OÜ-l ei olnud sel ajal registreeritud töötajaid, on müügitulu ja kasumi

suurenemine eelduslikult hageja kui Y OÜ ainsa juhatuse liikme ja osaniku tegevuse tulemus.

Hageja ei ole väitnud, et töö tegi(d) muu(d) isik(ud). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest

omakorda teha järelduse, et hageja oli võimeline vahemikus 18.11.2017–31.12.2018 töötama

ning uue töökoha mitteotsimine sellel ajal oli tema vaba valik, kuna hageja tegeles Y OÜ

igapäevase majandustegevusega. Y OÜ põhitegevusala on rauakaupade ja tööriistade jaemüük

spetsialiseeritud kauplustes. Selle tegevusala puhul ei ole põhjust eeldada kokkupuudet

hingamisteid ärritavate ainetega ning vajadust kanda kaitsemaski. Seega ei ole alust asuda

seisukohale, et hageja ei teeninud 18.11.2017–31.12.2018 palgatulu just kutsehaigusest tingitud

vähenenud töövõime tõttu. Maakohus ei ole lugenud Y OÜ kasumit hageja sissetulekuks, vaid

on välja toonud ettevõtte 2018. aastal teenitud tulu, millest maakohus on põhjendatult

järeldanud, et hageja töötas sel ajal Y OÜ huvides, ehkki talle töötasu ega juhatuse liikme tasu

enne 2019. aastat ei makstud.

17. Hagejal varalise kahju tekkimise hindamisel ei ole oluline see, kas Y OÜ oleks saanud

nimetatud perioodil teha hagejale töötasu või dividendi väljamakseid ning mis põhjusel neid ei

tehtud. Seega pole tähtsust sellel, milleks kasutati Y OÜ kasumit, sh kas see investeeriti laojäägi

suurendamisse. Väljamaksete tegemist ei saa iseenesest pidada toiminguks, millega oleks

saanud hagejal kahju tekkimist vähendada (VÕS § 139 lg 2). Kuivõrd jaotamata kasumit saab

kasutada ettevõtte majandustegevuses, suurendades seeläbi kasumit, mida on võimalik hiljem

dividendina välja maksta, ei saa teatud perioodil väljamaksete tegemata jätmisest järeldada

kokkuvõttes hageja varalise seisu halvenemist.

18. Eeltoodut arvestades ei saa ka perioodil 1.1.2019–21.11.2020 jaatada hagejal varalise kahju

tekkimist saamata jäänud tulu näol. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks maakohtu

arutluskäiku, mis puudutab hageja igakuise tulu suurust 2019. aastal (maakohtu otsuse p 79)

ning jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja. Hagejal varalise kahju tekkimise

seisukohast ei ole määrav see, kui palju hageja Y OÜ kaudu endale töötasu maksis või kui suurt

töötasu oleks äriühing hagejale saanud ettevõtte majandusnäitajaid arvestades maksta. Asjas

esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et hageja sissetulek oli hageja endise

töövaldkonna indekseeritud keskmisest töötasust madalam just kutsehaiguse tõttu, arvestades

ka seda, et pooles ulatuses oli hageja töövõime vähenemise põhjuseks muu asjaolu.

(IV) Mittevaralise kahju hüvitis

19. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma (vt ka nt Riigikohtu 15.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19). Kuna

mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju

hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 1.2.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16,

p 15). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha,

mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kooskõlas VÕS § 127 lg 6

esimeses lauses, VÕS § 134 lg-s 5 ja TsMS § 233 lg-s 1 sätestatuga kohus, arvestades kõiki

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks tuua kaasa ebaõiglase hüvitise määramise

(Riigikohtu 15.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19; 22.10.2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-85-08, p 14). Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju

(erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat

„valu suurust“ (Riigikohtu 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13; 9.4.2008 otsus

2-20-16895

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14). Hagejal on kohtupraktika järgi õigus vaidlustada

maakohtu otsus hüvitise ebaõiglasele suurusele tuginedes juhul, kui kohus on hüvitise

määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh näiteks juhul, kui kohus on selgelt

rikkunud diskretsiooni piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu

26.6.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22).

20. Hagejal on kutsehaigusena diagnoositud segatüüpi astma, mille ohuteguriks on kokkupuude

hingamisteid ärritavate ainetega. Hageja raviloo väljavõttest kuupäevaga 5.12.2016 nähtub, et

hageja kaebas õhupuudust ja pigistustunnet rinnus; diagnoosiks on märgitud täpsustamata

astma (II kd, tl 46). 18.4.2017 perearsti sissekande järgi tekkis hagejal sageli just tööl viibides

õhupuudus ja hingamisraskused ning tolmuses keskkonnas ka köha; hagejale kirjutati välja

astmaravimid (II kd, tl 46 pöördel). 13.1.2017 epikriisist nähtuvalt vähenesid hagejal astmast

tingitud vaevused pärast seda, kui ta suunati tööle lattu; töötervishoiuarsti visiidi ajal hagejal

kaebusi ei olnud (II kd, tl 44). 2017. a juunis kinnitas hageja neuroloogile, et ta tunneb ennast

hästi ja ravimeid ei tarvita; hageja ei olnud ravimeid ka välja ostnud (II kd, tl 49 pöördel). Samas

26.7.2017 perearsti sissekande järgi olid hageja astmast tingitud kaebused püsivad, mitte enam

hooti esinevad; hagejale määrati astmaravimid (II kd, tl 47). 2017. a augustis koostatud

ambulatoorselt epikriisilt nähtub, et hagejal esines 1–2 korda nädalas õhupuudust, kuid raviga

see probleem leevenes; hagejale kirjutati välja astmaravimid (II kd, tl 45). 19.10.2017 perearsti

sissekandest nähtub, et astma oli ägenenud ning hageja kaebas hingamisraskuste üle;

24.10.2017 sissekande järgi oli tervis paranenud (II kd, tl 47 pöördel). 21.08.2018 perearsti

sissekande järgi seostas hageja astma tekkimist töötamisega ning soovis selle kutsehaigusena

fikseerida; hageja tarvitas sel ajal regulaarselt ravimeid (II kd, tl 48).

21. Viidatud ambulatoorsete epikriiside ja digiloo väljavõtete tõendite põhjal saab järeldada, et

hageja peamisteks astmast tingitud kaebusteks olid õhupuudus ja hingamisraskused, tolmuses

keskkonnas viibimisel ka köha. Hageja astmahood olid hooti intensiivsemad, siis jällegi

leevenesid, mistõttu ei pidanud hageja alati vajalikuks ravimeid võtta. Seega ei nähtu, et

tegemist oleks olnud kestvaid vaevusi ja füüsilist valu põhjustava haigusseisundiga, mis oleks

oluliselt mõjutanud hageja igapäevaelu ja võimet töötada keskkonnas, kus ei esine

kokkupuuteid hingamisteid ärritavate ainetega. Ravimite abil hageja seisund paranes.

Asja materjalidest ei nähtu, et astmast tingitud kaebusi oleks hagejal esinenud ka pärast

töövõimetusperioodi lõppemist. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

hageja seisund ei olnud raske ega kestev. Hageja väited tervisekahjustuse tagajärgedest on

jäänud üldsõnaliseks. Hageja ei saa jätta kahju suurust puudutavaid põhjendusi esitamata

pelgalt viitega, et nende asjaolude kohta saab hageja anda vande all ütlusi. Hageja oleks saanud

seostada tervisekahju puudutavad väited asjas kogutud tõenditega (sh raviloo väljavõtted ja

epikriisid) ning esitada juurde tõendeid asjaolude kohta, mida olemasolevad tõendid ei kajasta.

22. Maakohus on hüvitise määramisel arvestanud muu hulgas sellega, et kostja rikkus küll

kohustust tagada hagejale kogu töötamise aja vältel piisavad isikukaitsevahendid ja toimiv

ventilatsioon töökohal, kuid samas ei ole hageja esile toonud, et ta juhtis kostja juures töötades

nendele puudustele tähelepanu. Samuti rikkus hageja kohustust kanda kaitsemaski, mis võis

kaasa aidata tervisekahjustuse tekkimisele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka

seda, et kostja suunas hageja pärast terviseprobleemide ilmnemist tööle lattu kauba

vastuvõtmisele-väljastamisele, kus oli vähem otsest kokkupuudet hingamisteid ärritavate

ainetega. Samuti saatis kostja hageja pärast hagejal astma esialgset diagnoosimist nõutavast

lühema ajavahemiku jooksul töötervishoiuarsti vastuvõtule: kui 4.12.2015 määras arst järgmise

tervisekontrolli ajaks 2017. a detsembri (II kd, tl 91), siis järgmine visiit toimus kostjal juba

13.1.2017 (II kd, tl 90 pöördel) ning seejärel toimusid visiidid 16.6.2017 (II kd, tl 90) ja

9.11.2017 (II kd, tl 92).

2-20-16895

23. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkunud menetlusõiguse norme ning maakohtu määratud hüvitis ei ole praeguse

juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt sümboolse suurusega.

(V) Viivisenõue

24. Hageja nõudis hagiavalduses ka sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist saamata

jäänud tulu hüvitiselt. Maakohus on jätnud viivise nõude rahuldamata (otsuse p 90), kuid ei ole

seda resolutsioonis märkinud. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud

nõuet, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni.

(VI) Menetluskulude jaotus maakohtus

25. Maakohus jättis hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

2/3 ulatuses hageja kanda, arvestades hagi rahuldamise ja hagist loobumise ulatust. TsMS § 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagist loobumise korral jäävad kostja

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel eksinud

kaalutlusreeglite vastu. Hagiavalduse järgi olid hageja põhinõueteks saamata jäänud tulu hüvitis

perioodi 17.11.2017–31.10.2020 eest, igakuine indekseeritav hüvitis alates 1.11.2020 ning

mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas. 4.2.2020 avalduse järgi oli hageja varalise

kahju põhinõudeks saamata jäänud tulu hüvitis perioodi 17.11.2017–22.11.2020 eest, ülejäänud

osas loobus hageja saamata jäänud tulu hüvitise nõudest. Maakohus jättis hagi varalise kahju

hüvitist puudutavas osas rahuldamata ning mõistis hageja kasuks kostjalt välja mittevaralise

kahju hüvitise. Saamata jäänud tulu hüvitise nõude puhul võib eristada kahte osa ning seega

saab lugeda, et kokku esitas hageja kolm nõuet, millest üks rahuldati, teisest hageja loobus ja

kolmas jäi rahuldamata. Seda arvestades on maakohtu määratud menetluskulude jaotus

põhjendatud.

(VII) Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus

27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)