2-22-100661/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2023 a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-100661

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M G’i vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

31,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490);

Hageja lepinguline esindaja: K H (e-post xxx)

Kostja: M G (isikukood xxx, aadress: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: P P (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M G vastu.

2. Välja mõista kostjalt M G’lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

põhivõlgnevus summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu summas 1,5 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja M G kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt M G hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja

menetluskulud summas 310 eurot (riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 190 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2 (8)

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP) esitas Harju Maakohtule hagi M G (edaspidi

kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 31,5 eurot,

millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1,5 eurot on sissenõudekulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja oli xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx

(edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. 10.01.2019 oli

sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn.

3. Võttes arvesse, et igal sissesõidul ja Parkimisalale sisenemisel on Sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide

lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele

tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse.

4. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti

ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest

tasumata.

5. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata (leppetrahvi number 0781 0011 9150

1545, maksetähtaeg 24.01.2019, võlgnevuse summa 30 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud,

kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.

6. Sissenõudmiskuludesse

(1,5

eurot)

on

hageja

arvestanud

Transpordiametile

ja

rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse

ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt,

milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning

meeldetuletuskirja välja saatmiseks.

7. Kohtueelselt saatis EP 21.05.2021 meili teel meeldetuletuskirja kostja e-posti aadressile xxx.

Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.

8. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees kokku 31,5 eurot, millest 30 eurot on

leppetrahvi võlgnevus ja 1,5 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja seisukoht

3 (8)

9. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ning põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

10. Kostja vastuse kohaselt kostja selgelt mäletab, et tema ei ole parkinud oma autot hageja poolt

tuvastatud kohas jaanuari kuus aastal 2019. Sõiduauto xxx kogu kasutamise perioodi jooksul oli

enamuses abikaasa kasutusel, kuid kostja abikaasa ei tunnista, et tema võiks parkida nende

sõiduautot päevasel ajal ajavahemikul 10.00-15.15, kuna tema pidi olema tööl sel päeval

hommikust õhtuni. Abikaasa ei mäleta, kas tema on parkinud autot xxx 10.01.2019 hageja poolt

opereeritavale parkimisalale, kuid tema loogiliselt seob seda sündmust tööpäevaga ning selle

alusel ei tunnista oma süüd ega parkimise fakti.

11. Auto oli ka mõnedel päevadel sugulaste ja sõprade kasutusel, kuid kostja ei mäleta, kes ja

millal (mis järjekorras) täpselt kasutas tema autot aastal 2019. Kõik potentsiaalsed auto kasutajad,

keda kostja kasutajatena mäletab, ei tunnista omalt poolt parkimist seisuga 10.01.2019 hageja

poolt opereeritaval parkimisalal.

12. Hageja väidab, et tema saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid

kostja sellele vastanud ei ole. Kostja ei tunnista seda faktiväidet, hageja poolt kostjale mai kuus

2021 meeldetuletuse saatmise fakt jäi tõendamata.

13. Hageja oma esindaja kaudu esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist,

paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele. Hageja hagi koostamisel ei täpsusta isikut, kellele oli

esitatud leppetrahvinõue. See oli sõiduauto xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxxx otsene valdaja

ehk kasutaja, kelle valduses sõiduauto oli seisuga 10.01.2019.a. Kostja end auto kasutajaks

päevasel ajal seisuga 10.01.2019.a. ei tunnista.

14. Hageja leidis, et tema ja kostja vahel konkludentselt (parkla peale sissesõitmine kostja autoga

xxx) oli sõlmitud leping. Järgnevad leppetrahvinõuded tulenevad sellest lepingust. Kostja seda

faktiväidet ei tunnista, kuna leping oli sõlmitud mitte tema ja hageja vahel, vaid tema auto

faktilise kasutaja ja hageja vahel, mis kuupäeval ja kellaajal jäi ka tõendamata.

15. Hageja üle kahte aastane tegevusetus, leppetrahvinõude kostjale üleandmise osas on

äärmiselt pahauskne, kuna selle tegevusetuse tagajärjeks on kostja isiku suutmatus mälus

kronoloogiliselt taastada sündmusi, mis omavad kriitilist tähtsust antud vaidluse kontekstis.

16. Hageja üle kahte aastane tegevusetus, leppetrahvinõude kostjale üleandmise osas mõjutas

kostjat niiviisi, et tema muutus osalise mälukaotuse ja mälusegaduse pärast piiratud

teovõimeliseks kohtudokumentide kättesaamise ajaks. Kostja on veendunud, et see mõjutab

tehingu kehtivust ning tema isiku võimet olla õigussuhetes subjektiks, kuna puudub

õigussubjektsuse üks element - täielik teovõime.

17. Kui leppetrahvinõuded või vähemalt teabe oleks heas usus kostjale õigeaegselt mõistliku aja

jooksul kättetoimetatud, siis tema oleks suuteline täpselt tuvastada isikut, kelle valduses sõiduk

xxx asus seisuga 10.01.2019.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

19. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

4 (8)

20. Kohus on tuvastanud, et kostja oli xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja 10.01.2019 (tl 15). Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks,

et kostja sõiduk xxx numbrimärgiga xxx oli pargitud 10.01.2019 hageja poolt opereeritaval

parkimisalal Ülemiste Põhi-Lõuna, Tallinn (tl 8, 10-13 pöördel).

21. Hageja palub kostjalt välja mõista 30 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud

10.01.2019 opereeritavas parklas parkimistingimusi, st. sõiduki armatuurlaual vastaval alal ei

olnud vastavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks

tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist.

22. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks

parkimiskoha.

23. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

24. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

25. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel

parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator

ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku

lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki

omanik. Riigikohus on eelnimetatud lahendis leidnud, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormis

on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis.

26. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik panna hagejale kohustust tõendada, kes

sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, kooskõlas

Riigikohtu seisukohaga, et juhul, kui kostja väidab, et tema ise oma sõidukit ei kasutanud, on

just kostja kohustus tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit hageja opereeritavas parklas

parkis.

27. Kostja on viidanud, et tema ei pea mäletama, kes temale kuuluvat sõidukit sellel päeval

kasutas ja kui hageja oleks leppetrahvi sõiduki valdajale või omanikule õigeaegselt isiklikult üle

andnud, siis oleks ta saanud kindlaks teha, kes sõidukit sellel päeval kasutas. Kohus ei nõustu

kostja käsitlusega. Kostjal on kohustus tõendada, et ta ei olnud leppetrahvi saamise hetkel

sõiduki kasutaja, et hagejal tekiks kohustus menetluses kostja asendada.

5 (8)

28. Seega on kostja väited tõendamata ja kohus loeb tuvastatuks, et just kostja oli isik, kes

sõidukit hageja poolt opereeritavas parklas 10.01.2019 parkis ning seega oli just kostja VÕS §

271 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis.

29. Kohus leiab, et parkimislepingu rikkumine (parkimistasu maksmata jätmine) on tõendatud.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimisluba

või tasunud parkimistasu 10.20.2019.

30. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja

parkimistingimuste punkti 6 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda,

on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot.

31. Hagiavaldusele on lisatud foto, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on asetatud

leppetrahvinõue (tl 10). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude

tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud

autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Järelikult saab lugeda

leppetrahvinõude kostja poolt kättesaaduks 10.01.2019.

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 30 eurot.

33. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Sissenõudmiskuludesse (1,5 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

34. Vaidlust pole selle üle, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse

ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja

poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning

meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1,5 eurot

sissenõudmiskulu.

35. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1

sissenõudmiskulu summas, 1,50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

37. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

6 (8)

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

38. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas

11.11.2022 oma menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu

summas 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 435 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega.

39. Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.

40. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud,

mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

41. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on

põhimõtteliselt hüvitatavad.

42. Hageja esindaja tasumäär oli kuni 28.02.2022 a. 80 eurot/h+km ja alates 01.03.2022 a. 110

eurot/h + km. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud tunnitasumääraga.

43. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

44. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,5 tundi. Riigikohus on varasemalt

leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

7 (8)

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

45. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud

sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Vastavalt eeltoodule saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks

pidada hagiavalduse koostamisel 1 tund (tunnitasuga 80 eurot +km) ning kostja 01.03.2022

esitatud vastuväidetele seisukoha koostamisel kokku 1 tundi (tunnitasuga 110 eurot+km).

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 190 eurot.

46. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 35 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 65 eurot

maksekäsu kiirmenetluse avalduseesitamisel. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2

ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

47. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

TsMS §-le 4842.

48. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 310

eurot (ilma käibemaksuga), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas

190 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva

kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

49. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

8 (8)

kohtunik