2-21-10021/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10021

Tsiviilasi

X hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu

saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vadim Vilde

Kostja (apellant): sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399), seaduslik esindaja juhatuse

liige AP ning lepingulised esindajad Kadri Kilp ja Liisa

Saamot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2022 otsus osas, milles hagi rahuldati

ning jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud (resolutsiooni punktid 2–4). Sama

otsus on edasi kaebamata jõustud osas, milles lõpetati menetlus saamata jäänud

töötasu 124 eurot nõudes (resolutsiooni punkt 1).

2. Kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. hageja kinnitab, et ta on kompromissi allkirjastamise seisuga 124 eurot

kostjalt kätte saanud ning poolte vahel puudub selles osas vaidlus;

2.2. kostja tasub hagejale 7 kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest kahjuhüvitisena 2500 eurot, millega pooled loevad

kaetuks nii kõik hagejal tekkinud menetluskulud kui muu võimaliku hagejale

tekkinud kahju;

2.3. alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõigist

töövaidluse aluseks olevatest ning sellega otseselt või kaudselt seotud

asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled kinnitavad, et nad ei oma

teineteise vastu mistahes täiendavaid nõudeid, mis on otseselt või kaudselt

seotud töövaidluse esemega.

3. Tsiviilasja nr 2-21-10021 menetlus lõpetada.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

2 (3)

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 20. veebruaril 2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse sihtasutuse

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine kostja 11. jaanuari 2021 avalduse alusel on tühine. Lisaks palus hageja välja

mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 881,23 eurot ja hüvitise 2795 eurot töölepingu

erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest.

2. TVK rahuldas 10. juuni 2021 otsusega hageja avalduse osaliselt. TVK jättis rahuldamata

hageja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. TVK mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 124 eurot ja hüvitise 2795 eurot töölepingu

erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest.

3. Kostja esitas 22. juunil 2021 Harju Maakohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina osas, mis käsitleb töölepingu lõpetamist ja selle eest

hüvitise maksmist.

4. Hageja esitas 25. augustil 2021 hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt saamata

jäänud töötasu 124 eurot ja hüvitise 2795 eurot töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja

järgimata jätmise eest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt

töötas hageja kostja juures alates 11. märtsist 2011 õe ametikohal. Kostja ütles töölepingu

erakorraliselt üles 11. jaanuaril 2021 etteteatamistähtaega järgimata põhjendusega, et hageja

tervis ei võimalda tal sama tööd teha ja alternatiivina pakutud tööst hageja keeldus. Hageja

leidis, et töölepingu lõpetamine oli alusetu. Hageja sai tööülesannetega hakkama ja tervis ei

takistanud tal ülesannete täitmast.

5. Kostja vaidles hagile vastu, sest tema hinnangul on tööleping õiguspäraselt üles öeldud. Ta

leidis, et hageja ei saa tervise tõttu senist tööd teha, sest niisugune järeldus nähtub

töötervishoiuarsti arvamusest, mis on tööandjale kohustuslik.

6. Maakohus tegi 29. septembril 2022 otsuse (vaidlustatud otsus), millega lõpetas menetluse

töötasu 124 eurot nõudes ja rahuldas hüvitise 2795 eurot nõude. Töötasu nõudes tuli menetlus

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest kostja kõne-

aluses osas kohtusse ei pöördunud ja TVK otsus jõustus. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetlusulud palus kostja panna hageja kanda. Hageja vaidles

kaebusele vastu.

8. Pooled esitasid täna ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud

tingimustel. Pooled avaldasid, et nad ei soovi maakohtu otsuse muutmist osas, milles lõpetati

menetlus töötasu 124 eurot nõudes. Hageja kinnitas, et ta on nimetatud summa kostjalt kätte

saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse praegu veel

vaidlusaluses osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles lõpetati menetlus töötasu 124 eurot nõudes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga.

10. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

3 (3)

Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi

kaebuse menetlusse võtmise määruses.

11. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS

§ 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu, mistõttu

ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat

määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)