2-20-3834/84 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.jaanuaril 2023

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-3834

Kohtuasi

K. M. hagi Linford Transport OÜ vastu kahju hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

46 557,59 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: K. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja: Linford Transport OÜ (registrikood 14194522,

asukoht Aruküla tee 2, Jüri alevik, Rae vald, 75305 Harju

maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta K. M. hagi Linford Transport OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Jätta hagimenetluse kulud K. M. kanda ja määrata kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetluse käik

1. K. M. (edaspidi ka hageja) palus Linford Transport OÜ-lt (edaspidi ka kostja) välja mõista

46 557,59 eurot tööõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

12.05.2022 määrusega kaasas kohus hageja taotlusel kostjana II menetlusse JELD-WEN

EESTI AS-i. 30.11.2022 osaotsusega jättis kohus hagi kostja JELD-WEN EESTI AS-i vastu

aegumise tõttu rahuldamata ja jätkas menetlust hagis kostja Linford Transport OÜ vastu.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue kostja vastu

2. Hageja esitas kostja vastu kehavigastuse tekitamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva

nõude 46 557,59 eurot kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja on esile

toonud, et õnnetusjuhtum, mille tagajärjel sai ta tervisekahjustusi, toimus 24.01.2018, et ta

sai hulgi vigastusi, kaotas töövõime ja märkimisväärse osa sissetulekust ja tema kahjunõue

46 557,59 eurot koosneb haigla arvete tasu kompenseerimisest, haigusega seotud

transpordikulude kompenseerimisest, ravimite hinna kompenseerimisest 2018 aastal,

töövõimetusest tuleneva sissetuleku vähenemise kompenseerimisest alates veebruarist 2018

kuni 09.12.2021 mittevaralisest kahjust ja viivisest.

Kostja vastuväited

3. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on täiesti alusetu, kuna hageja pole selgitanud, milles

seisneb kostjale etteheidetav väidetav õigusrikkumine olukorras, kus hageja rikkus ise

tööohutusnõudeid ja talle kukkus peale AS-i JELD-WEN EESTI töötaja opereeritud tõstuki

peal olnud puidukoorem. Kostja vastutus on hagiavalduses esile toodud faktilise asjaolude ja

tõendite alusel välistatud, sest puudub kostja poolne rikkumine, mis välistab ka kostja

vastutuse.

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 449 lg 1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju

hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja

nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus

poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama

paragrahvi lõike 2 3.-nda lause kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta

lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

5. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja töötas 24.01.2018 toimunud õnnetusjuhtumi, mille tagajärjel

sai ta hagis esile toodud tervisekahjustusi, kostja juures töölepingu alusel autojuht-

lukksepana ning et tegemist oli tööõnnetusega, mis toimus kostja kliendi JELD-WEN EESTI

AS-i territooriumil.

6. Võlausaldaja võib VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel nõuda lepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist juhul kui on täidetud alljärgnevad kahju hüvitamise eeldused: võlgnik on

lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg

1), võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise

võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati

tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

7. Hagiavaldusele lisatud tööõnnetuse teatisest, tööõnnetuse raportist ja hageja 30.01.2018

seletuskirjast tööandjale nähtuvalt sai hageja 24.01.2018 kell 16:00 paiku JELD-WEN

EESTI AS-i territooriumil vigastada, kui tema jalgadele kukkus 1000 kg kaaluv puitalus,

mille tagajärjel sai hageja sääreluu ja pindluukeha murrud. Tööõnnetuse asjaolude kirjelduse

järgi sõitis autojuht laadimiskohta ja jäi 45 minutilisele pausile, samal ajal hakati laadima

kliendi poolt haagist, kuid mõne aja möödudes toimus tõstukijuhtide vahetuse aeg ning

autojuht mõtles seda aega kasutada koorma kinnitamiseks. Samal ajal kui ta oli koormas tuli

uue vahetuse tõstukijuht ja kaupa haagisesse tõstes libises tõstuki käppadelt autojuhile kaup

jalgade peale. Autojuht ei oleks tohtinud viibida haagises, vaid oleks pidanud teostama oma

45 minutilist puhkeaega. Tööõnnetuse põhjusena on välja toodud tööohtusnõuete rikkumine

töötaja poolt (I kd lk 14-15, 16-18, 104). Hageja taotlusest kostjale tööõnnetuse tagajärjel

tekkinud kahju hüvitamise asjaolude kirjeldusest 24.08.2018 nähtub samuti, et hageja viibis

tööülesande täitmisel tööandja koostööpartneri JELD-WEN EESTI AS-i territooriumil, kus

tuli peale laadida saematerjal, et tõstukijuht teatas talle pausist materjali peale laadimisel, et

hageja otsustas pausi kasutada saematerjali kinnitamiseks koormarihmaga, mis on autojuhi

ülesanne, et ta alustas kinnitamist ajal kui haagist ei laetud ega märganud, kui uue vahetuse

juht alustas tööd, sest viimane ei andnud sellest märku ega veendunud laadimist alustades, et

haagises poleks inimesi, et tõstuki tõstetud saematerjali ülemine pakk pääses tõstuki käppade

pealt lahti ja vajus hagejale peale (I kd lk 19-22). Seega loeb kohus hageja seletuste ja

tööõnnetuse kirjeldustega tõendatuks, et hageja sisenes ise kauba laadimise ajal koorma

kinnitamiseks haagisesse olles teadlik, et toimus kliendi tõstukijuhtide vahetus. Järelikult

põhjustas tööõnnetuse hageja viibimine haagises kauba laadimise ajal JELD-WEN EESTI

AS-i territooriumil ning kostjal tööandjana puudub õnnetusjuhtumi toimumisega igasugune

põhjuslik seos.

8. Hageja ja kostja 04.09.2017 sõlmitud töölepingu nr 29 lisaks oleva veoautojuhi

ohutusjuhendi nr 3 p 5.9 sätestab, et koorem tuleb kinnitada peale koorma peale laadimist,

koorma kinnitamine kauba laadimise ajal on keelatud ning p 5.10, et tõstemehhanismidega

(kraanad ja muud“ autole koorma peale – ja mahalaadimise ajaks peab auto (veoki) juht

lahkuma kabiinist. Laadimise ajal ei tohi teha auto ülevaatust ega remonti ega viibida haagise

läheduses. Seega on kostja kehtestanud autojuhi ohutuse tagamiseks selged ja kategoorilised

keelud, et haagisele koorma laadimise ajal ei tohi tegeleda koorma kinnitamisega, vaid

koormat tohib kinnitama asuda alles pärast kauba peale laadimise lõppemist. Kuna hageja

rikkus kostja kehtestatud ohutusjuhendi p 5.9 ja p 5.10 ja asus omal algatusel koormat

kinnitama ajal, kui koorma laadimine oli pooleli, siis põhjustas tööõnnetuse töötaja

tööohutusnõuete rikkumine. Kui hageja oleks järginud kostja poolt kehtestatud

ohutusnõudeid ega oleks kauba laadimise ajal haagisesse läinud, siis ei oleks hagejaga antud

õnnetust juhtunud, sest puitalus ei oleks saanud talle peale kukkuda. Seega puudub põhjuslik

seos kostja lepingurikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel, sest kostja töötajad ei ole

osalenud haagisele kauba laadimisel ning kostja on töölepingu osana tutvustanud hagejale

eelpooltoodud ohutusnõudeid. Kostja ei saa vastutada hagejale kahju tekkimise eest

olukorras, kus tema tegevusel puudub kahju tekitamisega VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud

põhjuslik seos. Asjaolu, et hageja on 24.08.2018 nõudekirjas erinevalt 30.01.2018 antud

selgitustest asunud tegema etteheiteid kostja kliendi tõstukijuhi käitumisele ja asunud

seisukohale, et tegelikult oli tema 45 minutiline puhkeaeg õnnetuse toimumise ajaks

möödunud, ei välista temapoolset tööohutusnõuete rikkumist. Kohus ei saa käesoleva kostja

vastu esitatud asja lahendamisel anda hinnangut JELD-WEN EESTI AS-i töötaja tegevusele,

mistõttu ei oma need hageja väited asjas tähtsust. Võttes arvesse, et eelpool on tuvastatud

hageja nõude põhjendamatus, siis teeb kohus tulenevalt TsMS § 449 lg 2 kolmandast lausest

lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

10. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus tuvastab hagejal nõudeõiguse puudumise kostja

vastu ja teeb lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata, siis tööõnnetuses töövõime

kaotanud hageja, kelle tööandja jättis vajaliku toeta ja nõustamiseta ja kellele osutatud

õigusabi sh riigi õigusabi, osutus suures osas nõuetele mittevastavaks, mis viis hagi

esitamiseni ja menetlemiseni kostja vastu, oleks hageja määramine menetluskulude kandjaks

tsiviilasja menetluses äärmiselt ebaõiglane, mistõttu ta palub jätta TsMS § 162 lg 4 alusel

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja heidab kostjale ette seda, et tööandja jättis

tööõnnetusse sattunud töötja sisuliselt igasuguse toeta ja nõustamiseta, keskendus ainult enda

õigustamisele ning ei selgitanud töötajale võimalust esitada töötajal kahju hüvitamise nõue

JELD-WEN EESTI AS-i vastu.

11. Kohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole põhjendatud alljärgnevatel

põhjendustel. Asjas esitatud menetlusdokumentidest ja tõenditest nähtuvalt esitas tööandja

Tööinspektsioonile viivitamatult tööõnnetuse kohta dokumendid, et kostja tõi juba esimeses

vastuses hagile esile, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid hageja sai vigastada tulenevalt

tema poolt ohutusnõuete rikkumisest, et tööõnnetus juhtus JELD-WEN EESTI AS-i

territooriumil viimase töötajate poolt toimunud laadimistöödel ning, et ei esine kostja poolset

rikkumist ega põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju vahel, mistõttu on kostja vastutus

välistatud. Järelikult olid hagejale kostja vastuväited ja seisukohad teada menetluse algusest

peale. Kostjal tööandjana ei olnud kohustust ega pädevust hagejat tööõnnetuse järgselt

nõustada või selgitada võimalust esitada kahju hüvitamise nõue JELD-WEN EESTI AS-i

vastu. Järelikult on hageja sellekohased etteheited kostja suhtes põhjendamatud ning kostja

menetluskulude jätmine tema enda kanda oleks ebaõiglane. Ka ei saa jätta kostja

menetluskulusid kostja kanda põhjusel, et hageja on olnud rahulolematu oma õigusnõustajate

suhtes. Järelikult tuleb hagimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja

kanda.

12. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hagimenetluse kulud tuleb kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/