2-22-106308/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-106308

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi M.T.M.Fortun OÜ vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1125 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.T.M.Fortun OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): M.T.M.Fortun OÜ (registrikood

12113005), lepinguline esindaja Annika Kiisk

Vastustaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), volitatud esindaja Annemarie Taal

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.T.M.Fortun OÜ 13. jaanuari 2023. a menetlusdokumendile lisatud tõendi

vastuvõtmisest.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja

nõude ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning maa-

ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Lugeda Tartu Maakohtu 1. juuli 2022. a otsuse tervikresolutsioon sõnastatuks

järgmiselt:

5.1. Jätta hagi rahuldamata.

5.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED

kanda.

5.3. Määrata M.T.M.Fortun OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

600 eurot.

5.4.

Määrata

M.T.M.Fortun

OÜ

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

ringkonnakohtus 1010 eurot.

5.5. Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED M.T.M.Fortun OÜ kasuks välja

menetluskulude katteks kokku 1610 eurot.

5.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 22. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.T.M.Fortun OÜ-lt 1353 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 24. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi

M.T.M.Fortun OÜ (kostja) vastu 1245 euro väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale kui sõiduki XXXXXXX omanikule/vastutavale

kasutajale

väljastanud

ajavahemikus

18. juuli

2019

kuni

15. märts

2020

31 leppetrahvi kokku 1240 eurot aadressil Tööstuse 77, Tallinn asuvas eraparklas sõiduki

parkimise eest, kus parkimine on lubatud üksnes parkimisloa alusel. Leppetrahvide juures

olevad

väljavõtted

hageja

EPMS

süsteemist

näitavad,

kus

on

vormistatud

leppetrahvikviitungid, nähtavad on sõidukist XXXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi

tegemise alus. Pargitud sõidukil puudus nõuetekohane parkimisluba, mis on fotodelt tuvastatav.

Leppetrahvikviitungid on jäetud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide

maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid on tasumata. Kostjale on saadetud neli nõudekirja,

millele kostja ei reageerinud. Hageja on tasunud Maanteeametile riigilõivu kokku 5 eurot, et

saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku 1240 eurot ja kahju 5 eurot.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et sõltuvalt kontrollparklast on võimalik parkida

kas elektroonilise loa või füüsilise parkimisloa alusel. Füüsilise parkimisloa puudumine on

tuvastatav fotodelt. Elektrooniline parkimisluba sõidukil puudus. Parkimislubade lisamise ja

kustutamisega süsteemist tegeleb korteriühistu. Hageja osutab parkimisjärelevalve teenust,

mille korteriühistu on tellinud. Eraparklas parkides on kostja nõustunud parkimistingimustega,

mis näevad ette, et parkimistingimuste rikkumine võib tuua kaasa kuni 57 euro suuruse

leppetrahvi. Käesoleval juhul on kohaldatud madalamat leppetrahvi summat, s.o 40 eurot.

Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja üüris hagis nimetatud perioodil aadressil Tööstuse 77,

Tallinn asuvat korterit nr 94. Kostja oli teadlik, et vaidlusalusele sõidukile on väljastatud

elektrooniline parkimisluba, kuivõrd ta edastas korteri omanikule sõiduki andmed, kes ütles, et

andmed on edastatud korteriühistule ja sõiduk on lisatud elektroonilisse parkimissüsteemi.

Hageja ei ole tõendanud, mis tingimustel on pooled lepingu sõlminud, sh leppetrahvi

kokkuleppe sisu. Hagi lisast 2 ei ole võimalik välja lugeda leppetrahvide koostamise ajal

infotahvlil sätestatud parkimistingimusi. Hagiavalduse lisaga 3 on hageja esitanud tema enda

kehtestatud parkimistingimused. Samas ei ole võimalik tuvastada, kas antud tingimused

kohaldusid vaidlusalusel perioodil aadressil Tööstuse 77, Tallinn või on tegemist hageja

ettevõttesiseselt koostatud üldiste tüüptingimustega. Kostja leidis, et tegemist on ühe vältava

parkimisega, seega ei ole põhjendatud ühe rikkumise eest esitada 31 erinevat leppetrahvi nõuet.

Sõiduk XXXXXXX oli mootoririkkega ning seetõttu kasutuskõlbmatu. Eraõiguslikus

üürisuhtes ei saa rakendada analoogiat liiklusseaduse (LS) § 188 lg-ga 7, mis annaks

parkimisekorraldajale iga 24 tunni järel õiguse väljastada uus leppetrahv. Selline 24 tunni

möödumisel uue leppetrahvi väljastamise õigus peab tulenema parkimistingimustest. Kui kohus

leiab, et kostja on siiski lepingut rikkunud, on hageja leppetrahvi nõuded hea usu põhimõtte

vastased. Alternatiivselt esitas kostja leppetrahvi vähendamise taotluse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 1. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 1120 eurot ja kahjuhüvitise 5 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

90,4% ulatuses kostja kanda ja 9,6% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude katteks 163 eurot 88 senti.

Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kinnistul Tööstuse tn 77, Tallinn asub eraparkla, kus

parkimine on lubatud korteriühistu Tööstuse 77 poolt väljastatud parkimisloa alusel.

Parkimisluba võib olla füüsiline, st paberkandjal või elektrooniline.

Kohus oli seisukohal, et hageja on tõendanud esitatud fotodega, et parkimiskorra info oli üleval

infotahvlitel (hagiavalduse lisad 2.1, 2 ja 3). Valgel lisatahvlil oli kiri, et parkimine on lubatud

ainult KÜ Tööstuse 77 loal ning oranžil tahvlil kiri parkimistingimuste kohta. Kostja, parkides

temale kuuluva sõiduki (mille üle vaidlus puudub) Tööstuse 77 kinnistul kohustus järgima sellel

kinnistul parkimistingimusi.

Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 selgitanud, et parkimiseks

tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kui parkimine kinnistul ei toimu raha eest

(tasulisena), siis on tegemist asja tasuta kasutamisega VÕS § 389 mõttes.

Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on sõlminud KÜ-ga Tööstuse 77 tasuta parkimise lepingu.

Parkimisloa puudumise tõttu ei olnud kostjal õigust Tööstuse 77 kinnistul parkida. Parkimisloa

puudumise korral rakendub leppetrahv vastavalt VÕS § 158 lg-s 1 sätestatule.

Hageja nõue põhineb parkimislepingu tingimuste rikkumisel ja ta nõuab sellel alusel

leppetrahvi. Hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud, sest leppetrahvi nõudmise aluseks

olevad asjaolud olid saabunud (kostja sõiduk parkis kinnistul ja parkimisluba puudus) ning

hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist. Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146

p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 70 mõttes. Hageja on tõendanud leppetrahvinõuete kättetoimetamise viisi

sõiduki pildistamisega igal leppetrahvinõude esitamise korral. Kohus oli seisukohal, et kostja

on hageja leppetrahvinõuded mõistlikul viisil kätte saanud.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et leppetrahv 40 eurot on ülemäärases suuruses.

Asjaolu, et kostja arvas, et ta omab elektroonilist parkimisluba, ei ole aluseks leppetrahvi

vähendamiseks, sest pärast esimese leppetrahvi kättetoimetamist võis ja pidi kostja teadma, et

parkimisluba puudub.

Hageja tugineb korduvalt sama lepingurikkumise eest leppetrahvide nõudmisel liiklusseaduse

LS § 188 lg-le 7. Kohus oli seisukohal, et eraõiguslik juriidiline isik võib lepingutingimustes

väljakirjutatuna kopeerida kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva parkimiskorralduse

tingimusi, kuid kopeerimata jätmisel ei saa ta nendele viidata ja tugineda. LS § 186 lg 5 kohaselt

teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.

Samas on hageja enda avaldatud põhimõtet rikkunud, esitades kostjale leppetrahvi nõudeid ka

vähem kui 24 tunni möödumisel.

Kuivõrd parkimislepingu punktis 8 puudub viide parkimisloa puudumisel tehtava leppetrahvi

korduvuse võimalusele, tuleb kohtul sõlmitud lepingut tõlgendada. Kohus oli seisukohal, et kui

lepingu kohaselt oli sõidukijuht kohustatud pärast sõiduki parkimist asetama parkimisõigust

tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale, võis

KÜ Tööstuse 77 poolt kehtestatud parkimiskorraldusest kinni pidamist kontrolliv töötaja

tuvastada lepingu rikkumise uuesti igal järgmisel ajahetkel, sest parkimisluba puudus jätkuvalt

kogu parkimise ajal, s.o 10 kuu kestel. Kohus oli seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud intervall

parkimislepingu tingimuste rikkumise eest leppetrahvide nõudmisel on vähemalt 24 tundi.

Kolme leppetrahvinõude puhul on need esitatud vähem kui 24 tunni möödumisel eelmise

rikkumise tuvastamisest ja leppetrahvinõude esitamisest, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata

120 euro (3x40) ulatuses. Hageja poolt väljastatud ülejäänud leppetrahvinõuded seaduslikud ja

põhjendatud. Leppetrahvinõuete hagi kuulub rahuldamisele 1120 euro (28x40) ulatuses.

Hageja nõue Maanteeametile 5 euro tasutud riigilõivu hüvitamiseks on tõendatud ja

põhjendatud (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3).

Maakohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi

rahuldamise ulatusega 90,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 9,6% ulatuses

hageja kanda. Maakohus tasaarvestas kokkuvõttes vastastikused rahalised menetluskulude

nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 163 eurot 88 senti (221,48-57,60) hageja

menetluskulude katteks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi

rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

rahuldamata või alternatiivselt vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei nõustu, et hageja on hagiavalduse lisadega 2.1, 2 ja 3 tõendanud parkimistingimuste

sisu. Nimetatud lisadega on tõendanud, et tegemist oli eraparklaga. Fotodelt pole võimalik

tuvastada konkreetseid parkimistingimusi. Lisa 3 on pdf-väljavõte vastustaja ettevõttes

kasutatavatest tingimustest, kuid antud dokumendist ei nähtu, et vastavad tingimused

kohaldusid Tööstuse 77 parklas leppetrahvide väljastamiste kuupäevadel. Tegemist ei ole

Tööstuse 77 parklas leppetrahvide väljastamiste ajal ülespildistatud parkimistingimustega.

Ekslik on maakohtu järeldus, et parkimisloa puudumise tõttu ei olnud kostjal õigust Tööstuse

77 kinnistul parkida. Kostja on 3. mai 2022. a vastuse lisas 1 esitanud parkimiskaardi, mis andis

talle õiguse parkida Tööstuse 77 territooriumil. Lisaks arvas kostja, et üüritava Tööstuse 77-97

korteriomanik Jekaterina Tšigulina on vormistanud sõidukile XXXXXXX ka elektroonilise

parkimiskaardi.

Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega seoses leppetrahvi määramisega sama rikkumise puhuks

korduvalt. Leppetrahv ja sellega seotud kokkulepped peavad nähtuma lepingust ning kui

lepingutingimustes ei ole eraldi sätestatud õigust iga 24 tunni möödumisel väljastada uus

leppetrahv, siis ei saa sellist õigust tekkida ka läbi lepingu eesmärgi tõlgendamise. Pooled ei

ole kokku leppinud, et hagejal on õigus iga 24 tunni möödumisel väljastada uus leppetrahv.

Kahjunõue 5 eurot on tõendamata. Hageja ei ole nõude kohta esitanud ühtki tõendit.

Kohus ei ole leppetrahvi vähendamise taotlust lahendades andnud hinnangut kostja põhistusele,

et taotletav leppetrahv on ebamõistlikult suur, sh võttes arvesse, et kostjal oli korteriühistu poolt

antud luba parkida aadressil Tööstuse 77, Tallinn ja tegemist oli ühekordse parkimisega.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Hageja on esitanud hagiavaldusega lisad 2 ja 2.1, mis kinnitavad, et hageja parkimistingimuste

infotahvlid on olemas kõnealusel parkimisalal. Lisa 3 on parkimistingimuste tekst loetaval

kujul. Kui võrrelda lisa 2 ja 3, siis on selgelt tuvastatav, et parkimistingimuste kujundus on

ühesugune. Hageja kasutab ühesuguseid parkimistingimusi (kontrollparklates) üle Eesti. Kostja

ei ole tõendanud, et leppetrahvi väljastamise ajal kehtisid teistsugused parkimistingimused.

Leppetrahvi juures olevatelt fotodelt on tuvastatav, et parkimisluba ei olnud armatuuril nähtaval

kohal, nagu seda näevad ette parkimistingimused (p 7). Sõidukil puudus lisaks füüsilisele

parkimisloale ka elektrooniline parkimisluba (6. juuni 2022. a seisukoha lisa 1).

Hageja nõustub, et parkimistingimustes ei kajastu, et leppetrahvi määramise õigus on iga

24 tunni tagant, kuid lepingust ei nähtu ka, et jätkuva rikkumise korral võiks hageja väljastada

üksnes ühe leppetrahvi. Hageja leiab, et iga 24 tunni tagant leppetrahvi väljastamine on mõistlik

ja põhjendatud ning parkla operaatorite töökorralduse puhul ka tavapärane. Kui hageja võinuks

väljastada ühe leppetrahvi ca 10 kuu pikkuse perioodi jooksul, siis ei täidaks parkimiskontroll

oma eesmärki.

Kuivõrd Transpordiametile tehtavad päringud toimuvad X-tee kaudu, on hageja esitanud

süsteemilogi (hagiavalduse lisa 5). Hageja on tõendanud, et päringud on tehtud.

Leppetrahvi suurus 40 eurot on mõistlik olenemata asjaolust, kas tegemist on üürilepingu või

tasuta kasutamise lepinguga.

6. Kostja esitas täiendava seisukoha, milles märkis, et ta parkis Tööstuse 77 kinnisasjal

korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kostja esitas tõendina

üürilepingu (lisa 1). Asjaolu, et kostja kasutas Tööstuse 77-97 korterit üürilepingu alusel ning

ka sõidukit XXXXXXX pargiti seal territooriumil üürilepingu alusel kinnitab muuhulgas

Mihhail Tkatšuki poolt 28. märtsil 2019 üürileandjale saadetud e-kiri (lisa 2), millega üürnik

edastas sõiduki XXXXXXX andmed.

7. Hageja märkis täiendavalt, et ta on sõlminud korteriühistuga teenuse osutamise lepingu (lisa

1), mille alusel teostab hageja Tööstuse tn 77 alal parkimisjärelevalvet. Hageja esitas

korteriühistu üldkoosoleku otsused ja protokolli, mille alusel on kokku lepitud

parkimisjärelevalve teenuse võtmises.

Parkimistingimuste infotahvlid on tüüptingimused ja lepingu osa VÕS § 37 lg 1 alusel.

Tulenevalt lepingu sõlmimise viisist võis sõidukijuht tüüptingimuste olemasolule eeldada ning

ta võis nende sisust teada saada. Riigikohus on märkinud, et määrav ei ole tingimuste sisuga

tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda

(vt Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

8. Ringkonnakohus võttis 20. detsembri 2022. a määrusega apellatsioonimenetluses esitatud

tõendid asja materjalide juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus

teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja maa- ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja

nõude ning jaotas menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus

jättis hageja nõude rahuldamata.

11. Kostja on esitanud 13. jaanuari 2023. a menetlusdokumendiga uue tõendi – KÜ Tööstuse

77 põhikirja. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud

vaid erandjuhtudel. TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses

esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega. Praegusel juhul andis

ringkonnakohus pooltele 2. detsembri 2022. a kirjaga tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks ja

tõendite esitamiseks. Pooled esitasid ringkonnakohtule oma seisukohad ja tõendid, mille

ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde. Kostja on esitanud uue tõendi kohtu määratud

lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval, s.o 13. jaanuaril 2023. Sellises olukorras toob tõendi

vastuvõtmine kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus selle

kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on möödas.

Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõend on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma esitatud tõend asja lahendamisel sisulist tõenduslikku

tähendust.

12. Hageja nõuab kostjalt parkimislepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi väljamõistmist.

Ringkonnakohus palus hagejal täpsustada, kuidas on hageja saanud parkimislepingu pooleks

olukorras, kus parkimislubasid väljastab korteriühistu. Ringkonnakohus selgitas hagejale

täiendavalt, et üldjuhul ei ole parkimise korraldamine korteriomanditeks jaotatud kinnisasjal

korteriühistu pädevuses, vaid tegemist on küsimusega, mis tuleb lahendada korteriomanike

kokkuleppel (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10).

Hageja esitas ringkonnakohtule täiendavate tõenditena 28. veebruari 2019. a teenuse osutamise

lepingu 10/2049, mis on sõlmitud Tööstuse 77 KÜ ja hageja vahel ning mille järgi on hagejal

kohustus kontrollida Tööstuse 77 asuval kinnistul kehtestatud sõidukite parkimiskorra täitmist.

Hageja esitas Tööstuse 77 KÜ 13. detsembri 2018. a üldkoosoleku protokolli, mille p 5 järgi

hääletasid korteriühistu liikmed häälteenamusega selle poolt, et Tööstuse 77 territooriumil

kehtestatakse kokkulepitud tingimustel parkimiskord. Esitatud on ka Tööstuse 77 KÜ

26. veebruari 2019. a üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt seletati jooksvate küsimuste all

korteriühistu liikmetele edaspidist parkimiskorda, kui korteriühistu sõlmib lepingu

ÜHISTEENUSED AS-iga.

Ringkonnakohus märgib, et esmalt tuleb hinnata, kas parkimistingimuste kehtestamine

(sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise

keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on

küsimus, mida saab otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega või on

selleks vaja korteriomanike kui kaasomanike kokkulepet. Arvestades hageja esitatud

korteriomanike otsuste vastuvõtmise aega, kohaldub praegu alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv

korteriühistu- ja korteriomandiseadus (KrtS). KrtS § 35 lg 1 kohaselt saavad korteriomanikud

otsustada häälteenamusega korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle. Muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa KrtS § 38 lg 1 kohaselt otsustada tavapärase valitsemise

raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Riigikohus on leidnud, et

parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole

vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Seega ei saanud parkimistingimuste kehtestamist

selliselt, et parkida võib ainult korteriühistu väljastatud lubade alusel, otsustada korteriühistu

üldkoosolekul häälteenamusega, vaid selleks pidi olema kõigi korteriomanike kokkulepe.

Hageja esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped.

Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul,

kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt

(vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 11). Ringkonnakohus

ei tuvastanud, et üldkoosolekul oleksid osalenud kõik korteriomanikud. Üldkoosolekul

osalejate lehe kohaselt on majas 101 korterit. Samuti ei nähtu esitatud üldkoosoleku

protokollidest, et üldkoosoleku päevakorras oleks olnud parkimisteenuse osutamise lepingu

sõlmimine hagejaga ning korteriomanikud oleksid vastava küsimuse poolt üldse hääletanud.

Parkimiskorra küsimus oli küll 13. detsembri 2018 üldkoosoleku protokollis, kuid seal

vastuvõetud otsuse poolt oli antud 30 häält. Seega ei olnud poolt kõik korteriomanikud. Kuna

hageja ei ole esitanud Tööstuse 77 korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste

kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel

lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.

13. Ringkonnakohus selgitab, et korteriomanditeks jaotatud kinnisasja omandiõigus ei kuulu

korteriühistule, vaid kinnisasi on kõigi korteriomanike kaasomandis. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt

on igal korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 30 lg 3

kohaselt on sama õigus ka korteriomandit kasutaval isikul. Kostja on praegu tuginenud

asjaolule, et ta kasutas korteriomandit üürilepingu alusel. Kostja on enda väidet tõendanud ka

ringkonnakohtu menetluses esitatud üürilepinguga. Kuigi üürilepingu järgi oli üürnikuks

Mihhail Tkatšuk, nähtub hageja esitatud e-kirjast, et M. Tkatšuk on saatnud üürileandjale

sõiduauto numbrimärgi XXXXXXX, millest võib järeldada, et nimetatud auto oli pargitud

kinnisasjale üürilepingu alusel. Auto parkimine kinnisasjal on kaasomandi eseme

otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi korteriomandi üürniku õigus.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto numbrimärgiga XXXXXXX, mille

omanik/vastustav kasutaja on kostja, parkis Tööstuse 77 territooriumil. Vaidlus on selles, kas

hageja on sõlminud kostjaga parkimislepingu ja kui, siis millistel tingimustel. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel on

parkimisleping sõlmitud.

13.1. Ringkonnakohus märgib, et lepingu sõlmimiseks peavad lepingupooled andma vastavad

tahteavaldused. Hageja, kes tugineb lepingu sõlmimisele, peab vaidluse korral poolte lepingu

sõlmimisele suunatud tahteavalduste esitamist tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu hageja hagiavalduse lisas 3 toodud

parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt (hagiavalduse lisad 2.1 ja 2) ei ole tuvastatav

(loetav), kas ja millised parkimistingimused kohaldusid kinnistul kostja sõiduki parkimise ajal.

Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise

pakkumist VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvikokkulepet lepingu rikkumisel.

Piisavad ei ole hageja väited selle kohta, et kuivõrd tegemist on tüüptingimustel sõlmitavate

lepingutega, siis kasutas hageja täpselt ühesuguseid parkimistingimusi (kontrollparklates) üle

Eesti ning hageja nõude tõendamiseks piisab parklas tehtud fotodest, mis ei ole loetavad

(hagiavalduse lisad 2.1 ja 3) ja eraldi fotost hageja tüüptingimustest (hagiavalduse lisa 3), mille

kohta puudub mh teave, mis ajal on foto tüüptingimustest tehtud ja kus tüüptingimused

kohaldusid. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et hagiavalduses lisas 3

toodud parkimistingimused kohaldusid kinnistul ajal, mil kostja parkis seal oma sõidukit.

Ekslik on hageja väide selles, et kostja pidi tõendama, et leppetrahvide väljastamise ajal kehtisid

teistsugused parkimistingimused. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama

leppetrahvi nõude eelduseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-36-17, p 11).

13.2. Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust

osutab, silt, et tegemist on eraparklaga ning parkimine on keelatud, välja arvatud

KÜ Tööstuse 77 loal. Fotol asub ka teine silt, millel väidetavalt on hageja tüüptingimused, kuid

mis ei ole loetavad. Hageja väidetavate tüüptingimuste järgi loetakse AS ÜHISTEENUSED

ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda

pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja

tüüptingimustel.

VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad

on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu

lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta

mõista. Parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega on vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole

võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru

nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Samuti

nähtub parkimist keelavast märgist, et parkimislube väljastab korteriühistu. Seega ei ole

võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte korteriühistu.

13.3 Hageja ei ole tõendanud ka kostja tahteavaldust parkimislepingu sõlmimiseks. Olukorras,

kus kostjal on KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenev õigus kinnisasja kasutada, sh sinna parkida,

ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3

mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks. Mõistlik isik ei sõlmiks täiendavat

lepingut kinnisasja kasutamiseks, kui tal selleks juba õiguslik alus on olemas. Seega oleks

pidanud hageja välja tooma ja tõendama, et kostja soovis vaatamata sellele, et ta võis kinnisasjal

parkida üürilepingu alusel, hagejaga lepingut sõlmida.

13.4. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu

hageja toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158

lg 1 alusel eeldab leppetrahvi nõudmine samade poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd

praegusel juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt

leppetrahvi tasumist. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka hageja kahjuhüvitise nõue

VÕS § 115 lg 1 alusel.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui hageja kehtestatud tüüptingimused ei sisalda

kokkulepet, et lepingu rikkumise korral peab sõidukijuhti tasuma leppetrahvi iga 24 tunni järel,

siis ei ole parkimise korraldaja ja sõidukijuhi vahel sellisel tingimusel leping sõlmitud ning

hagejal ei ole õigust trahvida sõidukiomanikku iga 24 tunni järel. VÕS § 39 lg 1 järgi ei saa

tüüptingimust kahtluse korral tõlgendada selle kasutaja kasuks. Seega olukorras, kus

leppetrahvi kokkulepe sisaldub tüüptingimustes, tuleb seal selgelt määratleda leppetrahvi

kohaldamise eeldused. Kui seda pole tehtud, ei saa tüüptingimusi tõlgendada nii, et laiendada

leppetrahvi kohaldamise võimalusi.

Kuna hagi jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks

vastata

teistele

apellatsioonkaebuses

toodud

väidetele.

Apellatsioonkaebus

kuulub

rahuldamisele.

15. Seoses hagi rahuldamise ulatuse muutmisega, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka

menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et hagi jääb rahuldamata, siis jäävad maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus on TsMS § 175 lg 1 alusel määranud kindlaks kostja menetluskulude suuruseks

maakohtus 600 eurot. Hageja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses vastuväiteid kostja

maakohtu menetluskulude suuruse kohta, mistõttu ei ole alust maakohtu kindlaksmääratud

menetluskulude suurust muuta.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv

280 eurot ja esindajakulu 730 eurot. Esindaja ajakulu on 6 tundi ja 5 minutit tunnitasuga

120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on arvestades asja

mahtu ja vaidluse sisu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud ja

vajalik esindaja tunnitasu määr, mis ei ületa keskmist advokaadist esindaja tunnitasu määra.

Seega on kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 280 + 730, s.o 1010 eurot, mis

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin